Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Geenivaramu projekt
Inimgeeniuuringute seadus
Kontakt
www.geenivaramu.ee
tel 744 0420
fax 744 0421
Tiigi 61b
Tartu 50410


Avaleht  »   Geenivaramu   »   Inimgeeniuuringute seadus
Inimgeeniuuringute seadus

Inimgeeniuuringute seadus



1. peatükk

ÜLDSÄTTED



§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida geenivaramu loomist ja
pidamist ning selleks vajalike geeniuuringute tegemist, kindlustades seejuures
geenidoonorluse vabatahtlikkuse ja geenidoonori isiku salastatuse, ning
kaitsta inimesi geeniandmete kuritarvitamise ja nende DNA ülesehituse ning
sellest johtuvate pärilikkusriskide põhjal diskrimineerimise eest.

(2) Käesoleva seadusega sätestatakse:

1) koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude
geenivaramus töötlemise tingimused;

2) geenivaramu geenidoonori, vastutava ja volitatud töötleja ning geeniuurija
õigused ja kohustused seoses koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi
kirjelduste ja sugupuudega;

3) geenivaramu loomise ja pidamise tingimused;

4) piirangud geenivaramusse kogutud koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi
kirjelduste ning sugupuude kasutamisel;

5) geenivaramuga seotud geeniuuringute tegemise ja järelevalve organiseerimise
tingimused.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) DNA - desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud
inimese pärilikkuse informatsioon;

2) koeproov - inimeselt geeniuuringuteks võetud rakud, rakkudevaheline
aine ja kehavedelikud;

3) DNA kirjeldus - geeniuuringute tulemusena loodud DNA digitaalne
mudel;

4) geenidoonor - inimene, kes annab käesoleva seaduse alusel
oma koeproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus ning
sugupuu;

5) terviseseisundi kirjeldus - geeniuuringutes kasutamiseks
kogutud andmed, mis kajastavad geenidoonori tervislikku seisundit, põetud
haigusi ja nende ravi, eluviisi, elukeskkonda ja pärilikke omadusi;

6) sugupuu - geenivaramus olev teave geenidoonori ülenejate
ja alanejate sugulaste nime, sünniaja ja suguluse kohta;

7) geeniuuring - DNA, koeproovi teiste koostisosade, terviseseisundi
kirjelduste ja sugupuude teaduslik uurimine, kirjeldamine ja nendevaheliste
seoste kindlakstegemine eesmärgiga saada andmeid inimese geenide, geeniproduktide
ja pärilike omaduste kohta;

8) geeniuurija - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutus, kes teostab geeniuuringuid;

9) geeniandmed - teave, mida saadakse geeniuuringute tulemusena
inimese geenide, geeniproduktide või pärilike omaduste kohta, sealhulgas
DNA või selle osa kirjeldus;

10) geenivaramu - koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi
kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist
võimaldavate andmete kogu, mille loob ja mida peab vastutav töötleja;

11) kodeerimine - koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi
kirjelduse ja sugupuu juures isiku tuvastamist võimaldavate andmete asendamine
kordumatu tunnuskoodiga;

12) tagasikodeerimine - koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi
kirjeldusele ja sugupuule antud kordumatu tunnuskoodi abil geenidoonori
isiku tuvastamine või geenidoonori isikust lähtuvalt tema koeproovi, DNA
kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse tuvastamine.

§ 3. Geenivaramu vastutav töötleja

(1) Geenivaramu vastutav töötleja on Eesti Vabariigi poolt riigi
poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse
(RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) alusel Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas asutatud sihtasutus, kellel on õigus korraldada koeproovide
võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja sugupuusid, neid kodeerida
ja tagasi kodeerida, säilitada, hävitada, väljastada, teha geeniuuringuid
ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid.

(2) Vastutava töötleja eesmärk on:

1) edendada geeniuuringute arengut;

2) koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni
kohta;

3) rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks.

(3) Eesmärgi saavutamiseks on vastutava töötleja pädevuses geenivaramu
loomine ja pidamine. Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses ettenähtud
juhtudel ja tingimustel anda töötlemise õigused lepingu alusel üle volitatud
töötlejale, välja arvatud õiguse kodeerida ja tagasi kodeerida.

§ 4. Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu

(1) Geenivaramu vastutava töötleja nõukogul on üheksa liiget. Riigikogu
sotsiaalkomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu kolm nõukogu liiget. Vabariigi
Valitsus nimetab kolm nõukogu liiget. Eesti Teaduste Akadeemia juhatus
nimetab kolm nõukogu liiget.

(2) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Nõukogu
liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks nõukogu liikme
nimetamisel. Kui nõukogusse on nimetatud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse
liige, lõpevad selle nõukogu liikme volitused koos volituste lõppemisega
Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikmena.

(3) Nõukogu liikme nimetanu kutsub nõukogu liikme tagasi mõjuva põhjuse
ilmnemisel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine,
püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil
geenivaramu vastutava töötleja huvide oluline kahjustamine, samuti nõukogu
liikme vastu pankrotimenetluse alustamise korral.

§ 5. Geenivaramu volitatud töötleja

Geenivaramu volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik või
Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib saada vastutavalt
töötlejalt lepingu alusel kõik töötlemise õigused peale kodeerimise ja
tagasikodeerimise õiguse. Volitatud töötlejale esitatavad nõuded kehtestab
Vabariigi Valitsus.

§ 6. Geeniuuringud ja geenitestid

(1) Geenivaramuga seotud geeniuuringud on lubatud geenide, elukeskkonna
ja inimeste eluviisi vaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks, selle
põhjal ravimite või ravimeetodite leidmiseks, individuaalsete terviseriskide
hindamiseks ning haiguste ennetamiseks.

(2) Seadusega sätestatud korras ja eesmärgil on lubatud läbi viia geeniteste,
millele ei laiene käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätted. Geenitesti
käigus inimeselt võetud koeproovi ja selle uurimise tulemusena saadavaid
andmeid ei lisata geenivaramusse.

§ 7. Isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete kohaldamine

(1) Koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse koostamise, kodeerimise, tagasikodeerimise ja vastutava töötleja andmekogude pidamise suhtes kohaldatakse isikuandmete töötlemist reguleerivaid isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) sätteid koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kodeeritud koeproovide, kodeeritud DNA kirjelduste ja kodeeritud
terviseseisundi kirjelduste töötlemise suhtes ei kohaldata isikuandmete
töötlemist reguleerivaid sätteid juhul, kui koeproove, DNA kirjeldusi või
terviseseisundi kirjeldusi töödeldakse hulgana ja tingimusel, et töödeldavaid
proove või kirjeldusi on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori kohta.


2. peatükk

GEENIDOONORI ÕIGUSED



§ 8. Geenidoonorluse salastatus

(1) Geenidoonori isik peab pärast kodeerimist jääma salastatuks.

(2) Geenidoonoril on õigus lubada oma isiku avalikustamist.

(3) Geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakt peab jääma salastatuks.
Ainult isikul endal on õigus avaldada geenidoonoriks olemise või mitteolemise
fakti ja asjaolusid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kodeerimine ja tagasikodeerimine peab toimuma kooskõlas käesoleva
seaduse nõuetega.

§ 9. Geenidoonorluse vabatahtlikkus

(1) Koeproovi võtmine, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamine
on ilma isiku teadliku ja vabatahtlikult antud nõusolekuta keelatud.

(2) Isiku geenidoonoriks hakkamise otsuse mõjutamine, sealhulgas ähvardades
negatiivse tagajärjega, lubades ainelisi hüvesid või andes hinnangulist
teavet, on keelatud.

(3) Vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal on lubatud geenivaramu
ja geeniuuringute kohta levitada üksnes üldise iseloomuga teavet.

§ 10. Õigus taotleda materjali hävitamist

(1) Geenidoonoril on igal ajal õigus taotleda vastutavalt töötlejalt
tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamist vastavalt käesoleva seaduse
§ 21 sätetele.

(2) Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusvastaselt, on geenidoonoril
õigus taotleda vastutavalt töötlejalt koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi
kirjelduse hävitamist vastavalt käesoleva seaduse § 21 sätetele.

§ 11. Geenidoonori muud õigused

(1) Geenidoonoril on õigus mitte teada enda geeniandmeid.

(2) Geenidoonoril on õigus isiklikult tutvuda tema kohta geenivaramus
hoitavate andmetega. Geenidoonoril ei ole õigust tutvuda enda sugupuuga.

(3) Geenidoonorilt ei või nõuda tasu tema kohta geenivaramus hoitavate
andmetega tutvumise eest.

(4) Geenidoonoril on õigus geneetilisele nõustamisele tema kohta geenivaramus
hoitavate andmetega tutvumisel.

(5) Geenidoonoril on õigus esitada vastutavale töötlejale enda kohta
täiendavaid andmeid.

(6) Geenidoonoril on õigus keelata tema kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine.

§ 12. Geenidoonoriks saamise nõusolek

(1) Isiku nõusolek võtta temalt koeproov, koostada tema terviseseisundi
kirjeldus ja sugupuu, kanda need kodeerituna geenivaramusse ning kasutada
neid geeniuuringuteks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel,
vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla geenidoonoriks saav
isik.

(2) Osaliselt või tingimuslikult antud nõusolek ei ole kehtiv.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendis peavad lisaks nõusoleku väljendusele ja geenidoonoriks saava isiku allkirjale sisalduma järgmised andmed:

1) isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sugu, sünniaeg ja elukoht;

2) koeproovi võtva raviasutuse või perearsti andmed;

3) missugusest kehaosast ja mil viisil koeproov võetakse;

4) nõusoleku andmise kuupäev.

(4) Vastutav töötleja või volitatud töötleja peab enne isiku poolt nõusoleku
andmist teavitama teda järgmistest asjaoludest:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmine on vabatahtlik;

2) geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi
kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise
eest tasu;

3) geeniuuringute tulemusena saadud andmed pärilike omaduste ja pärilikkusriskide kohta võivad olla geenidoonorile ebameeldivad;

4) geenidoonoril on õigus mitte teada oma geeniandmeid;

5) geenidoonoril on õigus teada oma geeniandmeid, välja arvatud sugupuud;

6) geenidoonoril on õigus taotleda vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist
võimaldavate andmete hävitamist või tema isiku õigusvastasel avalikustamisel
koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist;

7) geenidoonoril on õigus enda nõusolek tagasi võtta kuni tema koeproovi
või terviseseisundi kirjelduse kodeerimiseni.

(5) Vastutav töötleja või volitatud töötleja, kellele geenidoonoriks saav isik annab oma nõusoleku, on kohustatud viivitamatult andma geenidoonorile tema kirjaliku nõusoleku koopia.

(6) Geenidoonori kirjalikku nõusolekut hoiab vastutav töötleja alal
sama kaua kui koeproovi, terviseseisundi kirjeldust või DNA kirjeldust,
välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud juhul.

(7) Geenidoonoriks saamise kirjaliku nõusoleku vormi, selle täitmise
ja säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 13. Piiratud teovõimega ja otsusevõimetu isik

(1) Piiratud teovõimega isiku geenidoonoriks saamise nõusolek loetakse
kehtivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) piiratud teovõimega isikule ja tema seaduslikule esindajale või
eestkostjale on antud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatud teavet;

2) seaduslik esindaja või eestkostja on väljendanud käesoleva seaduse
§ 12 lõikes 1 sätestatud nõusolekut;

3) piiratud teovõimega isik ei ole vastu temalt koeproovi võtmisele
ja terviseseisundi kirjelduste kogumisele.

(2) Geenidoonoriks ei saa olla isik, kes ei ole võimeline nõusoleku
sisust ja tähendusest aru saama. Kahtluse korral eeldatakse isiku ajutist
võimetust aru saada nõusoleku sisust ja tähendusest.


3. peatükk

GEENIVARAMU TÖÖTLEMINE



§ 14. Koeproovi võtmine ja terviseseisundi kirjelduse koostamine

(1) Koeproovi võtmise ja terviseseisundi kirjelduse koostamise korraldab
vastutav töötleja ise või volitatud töötleja kaudu.

(2) Koeproovi võtmise meditsiinilise protseduuri tohib läbi viia Eesti
Vabariigi tervishoiutöötaja.

(3) Terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja
või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda.

(4) Sugupuu võib vastutav töötleja või volitatud töötleja koostada geenidoonori küsitlemise, teiste andmekogude ning geeniuuringute põhjal.

(5) Koeproovi võtja ja terviseseisundi kirjelduse koostaja peab hoidma
geenidoonori isiku, tema koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu
salastatust ning edastama geenidoonori isikuandmed, koeproovi, terviseseisundi
kirjelduse ja sugupuu võimalikult kiiresti vastutavale töötlejale või vastutava
töötleja poolt määratud volitatud töötlejale.

§ 15. Koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu omandiõigus

(1) Koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja teiste isikuandmete ning
sugupuu omandiõigus tekib vastutaval töötlejal vastavalt koeproovi ja isikuandmete
andmise ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamise hetkest.

(2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ja kodeerimata andmed,
samuti geenidoonori kirjalik nõusolek ei ole võõrandatavad.

(3) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi
kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise
eest tasu.

§ 16. Geenivaramu kasutamise lubatavus

(1) Geenivaramut võib kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori
haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel
eesmärkidel. Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil- või
kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud.

(2) Geenidoonori arstil on geenidoonori ravimiseks õigus saada geenivaramust
tagasikodeeritult geenidoonori terviseseisundi kirjeldus vastavalt käesoleva
seaduse § 24 lõike 2 punktile 7.

§ 17. Sugupuu kasutamise lubatavus

(1) Sugupuud võib kasutada ainult geenivaramusiseselt koeproovide, DNA
kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste struktureerimiseks sugulusseoste
põhjal.

(2) Vastutav töötleja võib geeniuurijale väljastada kodeeritud koeproovide,
kodeeritud DNA kirjelduste ja kodeeritud terviseseisundi kirjelduste vahelise
seose suguluse põhjal, järgides käesoleva seaduse § 22 lõike 4 nõudeid.

§ 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste
säilitamine

(1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitab
vastutav töötleja või volitatud töötleja.

(2) Kodeeritud koeproove, kodeeritud DNA kirjeldusi ja kodeeritud terviseseisundi
kirjeldusi võib säilitada ka geeniuurija, kellel on olemas selleks vajalikud
vahendid ja tingimused. Säilitamise tingimused kehtestab sotsiaalminister.

(3) Säilitamiseks sõlmib vastutav töötleja volitatud töötleja või geeniuurijaga
lepingu, milles peavad olema kokku lepitud järgmised tingimused:

1) säilitamiseks antavad koeproovid, DNA kirjeldused ja terviseseisundi
kirjeldused;

2) volitatud töötlejale või geeniuurijale koeproovi, DNA kirjelduse
ja terviseseisundi kirjelduse üleandmise aeg ja täiendamise viis;

3) säilitamise koht ja tähtaeg;

4) säilitamise viis;

5) säilitaja poolt rakendatavad turvameetmed;

6) koeproovide, DNA kirjelduste või terviseseisundi kirjelduste paljundamise,
jagamise, hävitamise, väljastamise ja vastutavale töötlejale või volitatud
töötlejale tagastamise kord;

7) volitatud töötleja või geeniuurija vastutus.

(4) Koeproove säilitatakse Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi
Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel
anda loa koeproovide säilitamiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide
üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.

§ 19. Geeniuuringu tulemustega seotud õigused

(1) DNA või DNA osa kirjeldus tuleb volitatud töötlejal või geeniuurijal
tingimusteta üle anda vastutavale töötlejale. Vastutav töötleja võib anda
volitatud töötlejale või geeniuurijale DNA või DNA osa kirjelduse kasutamise
õiguse tasu eest või tasuta. Geeniuurijale, kes on Eesti Vabariigi avalik-õiguslik
juriidiline isik või riigiasutus, annab vastutav töötleja õiguse kasutada
DNA või DNA osa kirjeldust tasuta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata geeniuuringute tulemused
ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused sätestatakse seaduses.

§ 20. Koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamine
ning väljastamisprotokoll

(1) Geenivaramust väljastab vastutav töötleja koeproove, DNA kirjeldusi
ja terviseseisundi kirjeldusi ainult kodeerituna, välja arvatud geenidoonorile
või geenidoonori arstile geenidoonori kohta käivate andmete väljastamisel
käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2) Koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse väljastamisel
koostab väljastaja väljastamisprotokolli, kuhu märgitakse väljastatud ja
vastuvõetud koeproovid, DNA kirjeldused ja terviseseisundi kirjeldused
ning üleandmise viis ja kuupäev. Väljastamisprotokollile kirjutavad alla
väljastaja ja vastuvõtja esindajad.

(3) Kui väljastajaks on volitatud töötleja, edastab väljastaja väljastamisprotokolli
koopia viivitamatult vastutavale töötlejale.

(4) Koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise
korra, sealhulgas väljastamisprotokolli vormi, selle täitmise ja säilitamise
korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 21. Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamine ning hävitamisprotokoll

(1) Kui geenidoonor taotleb vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist
võimaldavate andmete hävitamist, on vastutav töötleja kohustatud hävitama
tagasikodeerimist võimaldavad andmed kahe nädala jooksul geenidoonorilt
vastava kirjaliku taotluse saamisest.

(2) Kui geenidoonor taotleb vastutavalt töötlejalt koeproovi, DNA kirjelduse
ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist tema isiku salastatuse õigusvastase
avalikustamise tõttu, on vastutav töötleja kohustatud korraldama koeproovi,
DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamise ühe kuu jooksul
geenidoonori poolt vastava kirjaliku taotluse saamisest, kui ta ei tõenda,
et geenidoonori isiku salastatus on avalikustatud geenidoonori enda käitumise
tulemusena.

(3) Vastutav töötleja võib lähtuda koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi
kirjelduste hävitamise korraldamisel käesoleva seaduse § 20 alusel koostatud
väljastamisprotokollidest, andes hävitamise korralduse väljastamisprotokollis
nimetatud vastuvõtjale.

(4) Kõik isikud, kelle valduses on konkreetne koeproov, DNA kirjeldus
või terviseseisundi kirjeldus, on vastutava töötleja korraldusel kohustatud
oma kulul viivitamatult hävitama konkreetse koeproovi, DNA kirjelduse või
terviseseisundi kirjelduse.

(5) Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse
või terviseseisundi kirjelduse hävitamisel koostab hävitaja hävitamisprotokolli,
kuhu märgitakse hävitatud objekt, hävitamise viis, koht ja kuupäev. Kui
hävitajaks ei ole vastutav töötleja, edastab hävitaja hävitamisprotokolli
koopia viivitamatult vastutavale töötlejale.

(6) Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse
ja terviseseisundi kirjelduse hävitamise korra, sealhulgas hävitamisprotokolli
vormi, selle täitmise ja säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister.


4. peatükk

ANDMEKAITSE



§ 22. Andmekaitse üldnõuded

(1) Geenivaramu andmete töötlemine peab vastama andmekaitse kõrgeimale
standardile.

(2) Geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavad andmed ei tohi olla tehniliselt
kättesaadavad geenivaramu välise arvutivõrgu kaudu.

(3) Vastutav töötleja määrab nimeliselt isikud, kes teostavad kodeerimist
või tagasikodeerimist, kellel on juurdepääs geenidoonorite nõusolekutele,
koeproovide ja DNA kirjelduste kogule, terviseseisundi kirjeldustele ja
sugupuudele ning kes väljastavad kodeeritud või kodeerimata koeproove,
DNA kirjeldusi või terviseseisundi kirjeldusi.

(4) Vastutav töötleja võib geenivaramust väljastada koeproove, DNA kirjeldusi
või terviseseisundi kirjeldusi ainult kodeerituna, hulgana ja tingimusel,
et väljastatavaid proove või andmeid on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori
kohta. Erandiks on käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 sätestatud
juhud.

(5) Geenivaramusse kantavate andmete tõesuse kontrolliks enne nende
kodeerimist on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal lubatud nende
andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega.

§ 23. Kodeerimine

(1) Vastutav töötleja annab koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi
kirjeldusele ning sugupuule viivitamatult pärast koeproovi, DNA kirjelduse,
terviseseisundi kirjelduse ning sugupuu vastuvõtmist geenivaramusse kordumatu,
vähemalt 16-kohalise juhuslikest numbri- või tähemärkidest koosneva koodi.
Koodi genereerimise meetodi kooskõlastab vastutav töötleja andmekaitse
järelevalveasutusega.

(2) Vastutav töötleja asendab koodiga koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi
kirjelduse juures kõik andmed, mis võimaldavad geenidoonori isikut tuvastada,
sealhulgas nime, isikukoodi, sünniaja ja elukoha.

(3) Koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi kirjeldusele ja sugupuule
antud koodi märgib vastutav töötleja ka geenidoonori kirjalikule nõusolekule.
Koodiga märgitud kirjalikku nõusolekut hoiab vastutav töötleja geenivaramu
andmekogus ning see peab olema tagasikodeerimise ainus võimalik võti.

(4) Vastutav töötleja võib suurema turvalisuse huvides anda kodeeritud
koeproovile, kodeeritud DNA kirjeldusele, kodeeritud terviseseisundi kirjeldusele
ja kodeeritud sugupuule täiendava koodi, millega asendatakse koeproovi,
DNA kirjelduse, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu juures esialgne kood.
Esialgse koodi ja täiendava koodi seosed salvestab vastutav töötleja eraldi
ainult sellel otstarbel kasutatavas andmekogus.

(5) Vastutav töötleja, volitatud töötleja ja geeniuurija on kohustatud
tähistama koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi kirjeldust ja sugupuu
ainult vastutava töötleja poolt sellele koeproovile, DNA kirjeldusele,
terviseseisundi kirjeldusele ja sugupuule antud koodiga.

§ 24. Tagasikodeerimine

(1) Juurdepääs koodiga märgitud kirjalikule nõusolekule ning tehniline
võimalus tagasikodeerimiseks tohib olla ainult käesoleva seaduse § 22 lõike
3 alusel määratud isikutel.

(2) Tagasikodeerimine on vastutaval töötlejal lubatud ainult järgmistel
juhtudel ja otstarbel:

1) koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse või tagasikodeerimist
võimaldavate andmete hävitamiseks;

2) geenidoonori kohta geenivaramus hoitavate andmetega, välja arvatud
sugupuuga tutvumise võimaldamiseks, kui geenidoonor seda kirjalikult taotleb;

3) terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks
ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema
terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist;

4) vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori
tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul
terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks;

5) geenidoonori tuvastamiseks ja tema kirjalikul nõusolekul uue DNA
proovi võtmiseks, kui koeproov on hävinud või ei sisalda piisaval hulgal
DNA-d;

6) geenidoonori tuvastamiseks geenivaramusiseselt ning tema sugupuusse
täienduse või muudatuse tegemiseks, kui DNA uurimise tulemused on vastuolus
seni teada oleva sugupuuga või annavad selle kohta uut teavet;

7) geenidoonori terviseseisundi kirjelduse väljastamiseks geenidoonori
nõusolekul geenidoonori arstile, kui geenidoonori arst seda taotleb. Kui
geenidoonor ei ole võimeline nõusolekut andma ning tal puudub seaduslik
esindaja või eestkostja või tema seaduslik esindaja või eestkostja ei ole
kättesaadav, siis edasilükkamatul juhul ilma geenidoonori nõusolekuta,
kuid tema huvides ja vastavalt tema eeldatavale tahtele.


5. peatükk

DISKRIMINEERIMISE KEELD



§ 25. Diskrimineerimise keeld

(1) Inimese õiguste ja võimaluste piiramine või eeliste andmine lähtuvalt
tema DNA ülesehitusest ja sellest johtuvatest pärilikkusriskidest on keelatud.

(2) Inimese diskrimineerimine geenidoonoriks olemise või mitteolemise
fakti põhjal on keelatud.

§ 26. Diskrimineerimine töösuhetes

(1) Tööandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid töötaja või
töökoha taotleja kohta ning nõuda töötajalt või töökoha taotlejalt koeproovi
või DNA kirjelduse andmist.

(2) Tööandjal on keelatud seada erineva pärilikkusriskiga inimestele
diskrimineerivaid töö- ja palgatingimusi.

§ 27. Diskrimineerimine kindlustussuhetes

(1) Kindlustusandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid kindlustatu
või kindlustuse taotleja kohta ning nõuda kindlustatult või kindlustuse
taotlejalt koeproovi või DNA kirjelduse andmist.

(2) Kindlustusandjal on keelatud seada erineva pärilikkusriskiga inimestele
erinevaid kindlustustingimusi, sealhulgas kehtestada soodustariife või
määratleda kindlustusjuhtumit kitsendavalt.


6. peatükk

JÄRELEVALVE JA KAEBUSTE LAHENDAMINE



§ 28. Andmekaitse järelevalveasutus

Terviseseisundi kirjelduste ja sugupuuandmete kogumise, koeproovide,
DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ning sugupuuandmete kodeerimise,
tagasikodeerimise ning koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste
ja sugupuuandmete töötlemise üle teostab järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus.

§ 29. Eetikakomitee

(1) Geenivaramu töötlemisele annab hinnangu eetikakomitee. Eetikakomitee
hinnang on mittesiduv, välja arvatud § 24 lõike 2 punktis 4 sätestatud
juhul.

(2) Eetikakomitee lähtub oma tegevuses üldtunnustatud eetikanormidest
ja rahvusvahelistest konventsioonidest.

(3) Eetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle
alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Eetikakomitee liige peab olema oma
valdkonna tunnustatud asjatundja, kellel on eetikakomitee liikme kohustuste
täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon.

(4) Eetikakomitee liikmed ja nende arvu nimetab geenivaramu vastutava
töötleja nõukogu. Eetikakomitee liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

(5) Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu võib eetikakomitee liikme
ennetähtaegselt tagasi kutsuda ainult mõjuva põhjuse ilmnemisel, milleks
on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda
eetikakomitee töös või muul viisil vastutava töötleja huvide oluline kahjustamine,
samuti eetikakomitee liikme vastu pankrotimenetluse alustamise korral.

§ 30. Töö- ja kindlustussuhetest tekkinud kaebuste lahendamine

(1) Kaebusi töösuhetes pärilikkusriskide tõttu ilmnenud diskrimineerimise
kohta lahendab Tööinspektsioon, kasutades asja uurimisel ja otsustamisel
vajaduse korral vastutava töötleja või andmekaitse järelevalveasutuse ekspertide abi.

(2) Kaebusi kindlustussuhetes pärilikkusriskide tõttu ilmnenud diskrimineerimise kohta lahendab Kindlustusinspektsioon, kasutades asja uurimisel ja otsustamisel vajaduse korral vastutava töötleja või andmekaitse järelevalveasutuse ekspertide abi.


7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED



§ 31. Kriminaalkoodeksi muutmine ja täiendamine

(RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616;
97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49,
301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597) tehakse järgmised
muudatused ja täiendused:

1) koodeksit täiendatakse §-ga 1244 järgmises sõnastuses:

« § 1244. Geenidoonorlusele kallutamine

Ainelise tasu pakkumisega või kahju tekitamisega või sellega ähvardades
inimese mõjutamise eest andma nõusolekut endalt koeproovi võtmiseks geeniuuringute eesmärgil – karistatakse rahatrahvi, aresti või

vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

2) koodeksit täiendatakse §-ga 1245 järgmises sõnastuses:

« § 1245. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine

Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei
olnud selleks andnud oma kehtivat nõusolekut, – karistatakse rahatrahvi,
aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

3) paragrahv 1281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava
teabe avaldamine

Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, advokaadi, notari
või muu isiku poolt talle kutsealases tegevuses teatavaks saanud saladuses
hoitava ning isiku päritolu, geeniandmeid, kunstlikku

viljastamist, perekonda või tervisesse puutuva teabe avaldamise eest,
kui sellega rikuti kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, – karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

4) koodeksit täiendatakse §-ga 1342 järgmises sõnastuses:

« § 1342. Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel

Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike
eeliste andmise eest tema pärilikkusriskide alusel - karistatakse rahatrahvi,
aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»

§ 32. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) andmed terviseseisundi, pärilikkuse informatsiooni ja seksuaalelu
kohta;»;

2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, pärilikkuse
informatsiooni ja seksuaalelu kirjeldavate delikaatsete isikuandmete töötlemine
on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemine toimub:

1) seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks;

2) isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks;

3) avalikku või üldist huvi silmas pidava ülesande täitmiseks, mis
on seadusega pandud vastutavale töötlejale või kolmandale isikule, kellele
andmed üle antakse.»

§ 33. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse täiendamine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse (RT I 1997, 35, 539) § 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) nimetab geenivaramu vastutava töötleja nõukogu kolm
liiget;».

§ 34. Vastutava töötleja asutamine

Vabariigi Valitsus teeb otsuse käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud
sihtasutuse asutamiseks käesoleva seaduse jõustumisest kahe kuu jooksul.

Vastu võetud 13. detsembril 2000. a

 In English