Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Geenitoimikud Print Email
Geenitoimikud

Geenitoimikud



Kahekümnes saade
18.06.2003

Saatejuht: Tere kuulama selle kevade viimast Geenitoimikute saadet. Täna teeb sihtasutuse Eesti Geenivaramu juhatuse esimees Krista Kruuv lühikokkuvõtte Geenivaramu tänavusest tegevusest ning vastab mõningaile ajakirjanduses kerkinud küsimustele. Seejärel geeniuudis Priit Ennetilt.

Saatejuht: Geenivaramu viimases kevadises saates on meil võimalus küsida Geenivaramu juhatuse esimehelt Krista Kruuvilt, kuidas Geenivaramul läheb ja millised on lähema aja plaanid.

Krista Kruuv: Geenivaramul läheb päris hästi ja eelkõige seetõttu, et me oleme kõik oma plaanid ilusti ellu viinud. Andmekogumine käib praegu juba üheksas Eesti maakonnas. Lähiajal plaanime liita veel kaks maakonda.

Saatejuht: Ajakirjanduses on kirjutatud sellest, et Geenivaramu hakkab nüüd niiöelda täiendavalt või süvendatult tegelema patsientide gruppidega.

Krista Kruuv: Just nii. Tegelikult tulenebki Geenivaramu kui andmekogu väärtus sellest, et mida detailsem ja informatiivsem ta on. See tähendab, et mida täpsemad andmed meil on inimeste tervise ja ka haiguste kohta. Kui inimene saab geenidoonoriks, toimub mahukas küsitlus. Nüüd oleme lisanud ka haigusgruppide põhiseid küsimusi. Neile küsimustele vastavad ainult need inimesed, kes seda haigust põevad. Täna oleme me alustanud juba suhkurtõve ja kõrgvererõhktõve uuringuga. Sügisel on plaanis veel mitmeid uusi haigusgruppe kaasata.

Saatejuht: Ajakirjanduses on juttu olnud ka sellest, et Geenivaramu andmeid hakatakse juba praktikas kasutama. Vastab see tõele?

Krista Kruuv: Kui me mingi haigusgrupi andmed vajalikus mahus oleme kokku kogunud, siis on võimalik alustada neid uuringuid juba varem. Selleks on vaja paari-kolme tuhande inimese andmeid.

Saatejuht: Me oleme selle kevade jooksul ka oma Geenitoimikute saadetes rääkinud mitmesugustest probleemidest, mis on kas perearstidel või andmeturbe spetsialistidel. Kas Te võite nüüd öelda, et kõik käivitamisprobleemid on ületatud ja erinevate ametkondadega suhted selgeks tehtud?

Krista Kruuv: Suhted kõikide ametkondadega, kellega on vaja suhelda sellise projekti nagu Eesti Geenivaramu läbiviimiseks, on täiesti selged. Küll aga võin öelda, et nüüd, kui Geenivaramu on juba kahe ja poole aastane ja andmekogumine on käinud ligi kolmveerand aastat, on selge, et see projekt areneb pidevalt edasi. Me areneme pidevalt nii, nagu meile annab selleks võimalusi erinevate tehnoloogiate ja seaduste areng ning muud aset leidvad sündmused. Tänaseks on selge, et me oleme valmis viima projekti üle Eesti ja kõik töötab,nagu me oleme planeerinud. Aga see ei tähenda, et meie areng seisma jääks.

Saatejuht: On olnud ka diskussioone mitmesugustest eetilistest aspektidest. Kas ka selles osas on Geenivaramu suutnud oma põhimõtteid kaitsta?

Krista Kruuv: Absoluutselt. Me oleme nii omavahel kui eetikakomiteega kui ka väljastpoolt inimestega arutanud ja diskuteerinud läbi praktiliselt kõik pisidetailid, mis selle projektiga seonduvad.
Kui mõnele inimesele tundub, et sellest on liiga vähe räägitud, siis me oleme valmis vastama nendele küsimustele, mis kellelgi tekivad.

Saatejuht: Jääb ainult soovida Geenivaramule jõudu ja edu selleks suveks ja sügiseks ning oodata, et juba uuel aastal on kogu Eestimaa Geenivaramu projekti kaasatud.

Priit Ennet: Geeniuuring näitab, et umbes 70 tuhat aastat tagasi võisid inimesed olla väljasuremise äärel. Ameerika ja Vene teadlaste uuringu järgi võis inimeste arv maailmas langeda mingiks ajaks kõigest kahe tuhandeni. See tähendab, et kui siis oleks meie eellasi tabanud mingi epideemia või looduskatastroof, ei olekski praegu inimesi olemas. Erinevalt meie lähimatest sugulastest šimpansidest on kõigi inimeste DNA peaaegu ühesugune. Ka isegi mõne üksiku piirkonna šimpansid võivad olla geneetiliselt mitmekesisemad kui kõik kuus miljardit inimest. Teadlaste hinnangul eraldus inimene šimpansist umbes 5-6 miljonit aastat tagasi ja selle aja jooksul oleks inimeste hulgas jõudnud välja kujuneda üsnagi suured geneetilised erinevused. Et aga niisugusi erinevusi pole, võib arvata, et alles üsna hiljuti pidi inimeste arv olema väga väikeseks kahanenud. Ajakirjas American Journal of Human Genetics avaldati nüüd tõendusmaterjali selle oletuse kinnituseks. USA Stanfordi Ülikooli ja Venemaa Teaduste Akadeemia teadlased uurisid 52 erinevas maailma paigas elavate inimeste geene ja võrdlesid teatavaid väikesi ning suhteliselt muutlikke DNA lõike. Analüüs näitas, et peaaegu kõik tänapäeva inimesed võivad põlvneda mõnest tuhandest inimesest, kes elasid umbes 70 tuhande aasta eest Aafrikas.



  • Kuula saadet (mp3_2 vormingus)(7.55 MB)
 

 In English