Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Kahekümne kuues saade
28.08.2002

Saatejuht: Ligikaudu kahe nädala pärast, täpsemalt 13. ja 14. septembril toimub Tartus taas rahvusvaheline Geenifoorum, mille teema on “Personaalne meditsiin – müüt või tegelikkus”. Konverentsi korraldab sihtasutus Geenikeskus. Programmi on kokku pannud Andres Metspalu ja Jaanus Pikani.
Jaanus Pikani, me ei ole sarjas “Kõnelevad Geenid” üldse rääkinud sellisest asjast nagu Geenikeskus, kes on selle konverentsi korraldaja. Mis asi see Geenikeskus siis on ja mille poolest ta Geenivaramust erineb?

Jaanus Pikani: Geenikeskus on mittetulundusorganisatsioon, õigemini sihtasutus, mille ajalugu ulatub Geenivaramust mõned aastad ettepoole. Geenikeskus loodi umbes kolmekümne eraisiku poolt selleks, et toetada Eestis biotehnoloogia ja geenitehnoloogia arengut. Asutajateks olid teadlased, arstid, ärimehed, mõned poliitikud – nii et üpris kirju seltskond.
Geenikeskus sai organisatsiooniks, kes võttis enda kanda Geenivaramu idee arendamise kuni sihtasutuse Eesti Geenivaramu loomiseni. Sihtasutus Eesti Geenivaramu loodi vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele, mille Riigikogu võttis vastu 2000. aasta detsembris. Pärast sihtasutuse Eesti Geenivaramu loomist 2001. aasta märtsis läks kõik Geenivaramuga seonduv sihtasutuse Eesti Geenivaramu vastutusele. Nii et Geenikeskus tegeleb praegu peamiselt geeni- ja biotehnoloogiat puudutava informatsiooni hankimise ja levitamisega.
Viimasel ajal on Geenikeskus võtnud endale ülesandeks püüda ühtlustada Eestis tekkinud mitmete geeni- ja biotehnoloogiaga tegelevate organisatsioonide ja ettevõtete suundi.

Saatejuht: Kas see konverents, mis septembri keskel taas Tartus toimub, on Geenikeskuse korraldatud või on see mingisugune laiem rahvusvaheline sariüritus, mis nüüd juhuslikult Tartus on toimub?

Jaanus Pikani: Geenifoorum on Geenikeskuse üritus, mis toimub juba kolmandat korda ja mis on leidnud järjest laiemat rahvusvahelist kõlapinda. Geenikeskus on lisaks ürituse sisulisele korraldamisel ka tehnilise korraldaja rollis. Nii et tegemist on otseselt Geenikeskuse ühe üritusega.
Esimesel aastal oli meil koos üliõpilastega umbes 400 osavõtjat. Nüüd on oodata sama palju osavõtjaid, kuid naaberriikidest tulijate osa on märgatavalt suurem.

Saatejuht: Nüüd toimub see kolmandat korda juba Tartus. Miks mitte näiteks Tallinnas, kuhu enamasti sellised suured üritused kipuvad koonduma?

Jaanus Pikani: Hea küsimus. Peamine põhjus on ilmselt siiski Tartu kui ülikoolilinna staatus. Tartus on ka Eesti Geenivaramu kodu, nii et ilmselt on see peamine põhjus. Siin on kõige suurem sihtrühm, kellele see konverents on mõeldud.

Saatejuht: Kellele Geenifoorum on mõeldud? Kes üldse sinna kuulajatena kogunevad?

Jaanus Pikani: Konverents on mõeldud eelkõige teadlastele, kes tegelevad eluteadustega, aga ka see aasta enam ka arstidele, kuna pealkiri ja temaatika väljub baasteaduste raamidest järjest enam ja enam rakendusele ja ka personaalne meditsiin on see koht kus arstkond ilmselt lähiaastatel peab oma sõna ütlema. Aga ka ettevõtjad, biotehnoloogiast, kui majandusharust huvitatud investeerijad ja muidugi ka juristid, kes vastava valdkonnaga tegelevad.

Saatejuht: Kui selle foorumi teema on “Personaalne meditsiin”, siis vist võib järeldada, et see on praegu kuum teema antud valdkonnas?

Jaanus Pikani: See on järjest enam leviv teema. Praegu on veel ilmselt vara rääkida meditsiinis individualiseeritud raviprotsessidest, kuigi arstid järjest enam ja enam mõtlevad sellele. Läbimurdeks saavad kindlasti uued ravimid, kuigi esimeses etapis räägitakse pigem uutest diagnostilistest testidest, mis aitaksid ravimeid täpsemalt määrata. Vaatamata teadlaste ja ravimitootjate pingutustele ei ole siiski olemas maailmas niisuguseid ravimeid, mis oleksid 100% ohutud ja mille soovitud toime oleks 100%.

Saatejuht: Eks see “personaalne meditsiin” ole vist otsapidi seotud ka Geenivaramu projektiga?

Jaanus Pikani: Jah, kindlasti, sest Geenivaramu projekti pikemad eesmärgid on seotud “personaalse meditsiini” edasi arendamisega. Eelkõige jälgime me seda, et Eesti Geenivaramu saaks kaasa aidata uute diagnostiliste testide ja ravimite välja arendamisele, mis on pikaajaline ja kulukas tegevus. See toimub kindlasti rahvusvahelises koostöös.

Saatejuht: Te põgusalt rääkiste juba esinejatest, kes siia kokku tulevad ja kui palju neid on. Kuidas Te hindate nende taset? Kas selle valdkonna kõik tuntud tegijad tulemas või on ka mõned ära öelnud?

Jaanus Pikani: Sel aastal peame eriti rahuldustundega nentima, et praktiliselt need maailma juhtteadlaste hulka kuuluvad inimesed, kelle poole me oleme pöördunud, on olnud rõõmuga nõus osalema. Mõned on küll paraku sunnitud oma esinemisi järgmiseks aastaks lükkama tiheda ajagraafiku tõttu.
Nimed, keda ma võiksin ette lugeda, teeksid au igale konverentsile ükskõik millises maailma paigas. Näiteks professor Detlev Ganten Berliini Max-Delbrücki nimelisest molekulaarmeditsiini keskusest. Või Richard Myers Stanfordi Ülikoolist, kes üks peamisi tegijaid inimgenoomi lahti muukimisel. Või Prantsuse genoomika üks juhtkujusid – Mark Lathrop. Samuti Leena Peltonen, kes on meie põhjanaabrite üks tuntumaid esindajaid antud valdkonnas ja kes töötas pikka aega California Ülikoolis. Samuti Rootsi geenitehnoloogia juhtkujuks nimetatud professor Mathias Uhlen. Seda nimekirja võiksin pikalt jätkata. Loomulikult esinevad ka meie teadlased, eelkõige Andres Metspalu, kes oli programmi üks koostaja, samuti Geenivaramu initsiaator.

Saatejuht: Kas on ka selliseid korduvaid külalisi, kes on varasematel aastatel käinud, hindavad seda taset heaks ja tulevad uuesti?

Jaanus Pikani: Kindlasti on neid kuulajate hulgas. Aga paraku need esinejad, kes nimetatud said, on niivõrd hõivatud inimesed, et nemad naljalt ühele konverentsile kaks korda ei satu.

Saatejuht: Aga kui selline esinduslik seltskond kokku tuleb, näitab see usaldust meie korraldajate ja selle konverentsi taseme suhtes?

Jaanus Pikani: Me loodame, et see on üks põhjus. Kindlasti on teine põhjus uudishimu ja uudishimu on eelkõige seotud Eesti Geenivaramu projektiga. Kõik esinejad on teadlikud sellest projektist ja tahavad kindlasti kuulda, milline on asjade seis just praegu.

Saatejuht: Jätkame juttu sihtasutuse Geenikeskus projektijuhi Rain Eensaarega. Praegu on umbes kaks nädalat konverentsi alguseni aega. Kas korralduslikult on kõik nii valmis, et külalised võivad tulla ja ettekanded pihta hakata?

Rain Eensaar: Jah, seda kindlasti. Ettevalmistused on kulgenud plaanikohaselt ja ilmselt need kaks viimast nädalat ongi kõige töömahukamad.

Saatejuht: Mis keeles see konverents üldse toimub? Kokku tuleb ikkagi rahvusvaheline seltskond…

Rain Eensaar: Konverentsi töökeel on inglise keel, aga sünkroontõlge võimaldatakse eesti keelde, nii et sisuliselt on tegemist kakskeelse konverentsiga.

Saatejuht: Kui palju neid kuulajaid on ja kes nad on? Kui konverents eesti keelde tõlgitakse, siis on lõviosa meie oma inimesi?

Rain Eensaar: Jah, me ootame umbes 300-400 osalejat. Välisriikidest tulijad peaksid moodustama umbes 20-25% osalejatest. Väliskülalised on peamiselt Euroopast: Skandinaaviast, Lätist, Leedust, Küproselt, Inglismaalt ja mitmetest teistest riikidest.

Saatejuht: Nii et huvi on päris arvestatav?

Rain Eensaar: Jah, aasta-aastalt on huvi suurenenud. Ilmselt mängib siin rolli ka Geenivaramu projekti populaarsus. Kõik tahavad tulla oma silmaga kaema, millega tegemist.

Saatejuht: Kas konverentsi välist aega ka jääb või on need tööpäevad nii pikad, et hommikul hotellist konverentsisaali ja õhtul tagasi?

Rain Eensaar: Nagu teaduskonverentsidel tavaks, on vaba aeg suhteliselt limiteeritud. Programmi on küll sisse pikitud väikesed vaheajad, mil on võimalik omavahel suhelda. Loomulikult on õhtul kõikidele konverentsikülastajatele vastuvõtt.

Saatejuht: Eks see konverentsi mõte suuresti selles ongi, et ühel alal tegutsejad saavad omavahel suhelda.

Rain Eensaar: Jah, see on üks olulisemaid aspekte sellel konverentsil, sest vahetu kontakt loob eeldused edaspidiseks koostööks.

Saatejuht: Põikan korraks kõrvale, aga tartlastel on kindlasti huvitav teada, kas teil oli raskusi hotellikohtade broneerimisega? On ju räägitud, et selliseid suuri üritusi on vaja väga pikalt ette planeerida, sest inimesi pole lihtsalt kuskile majutada.

Rain Eensaar: Tõepoolest, see probleem on olemas, kuid kuna tegemist on mitmeaastase üritusega, siis me oleme juba kogenud ja paneme hotellikohad kinni aasta varem.

Saatejuht: Ja lõpetuseks, Rain Eensaar, kas mingi märk jääb maha nendest ettekannetest? Kas on plaanis mingi teeside või artiklite kogumik välja anda?

Rain Eensaar: Jah, juba konverentsi ajaks ilmub mahukas kogumik, kus on infot kõigi esinejate ja nende ettekannete kohta, kuid me loodame, et kõige suurem märk jääb maha inimeste teadmistesse. Kindlasti paneme kõik konverentsimaterjalid Geenikeskuse kodulehele internetti.

Saatejuht: Sellise ürituse tegemine on omajagu kallis. Kas Geenikeskus on nii rikas sihtasutus, et ta võib sellist asja lubada?

Rain Eensaar: Kindlasti me oma vahenditest seda korraldada ei suudaks. Kuna sellel aastal on üritatud konverentsi hind võimalikult madalale tuua, oleme püüdnud leida endale toetajaid. Konverentsi on toetanud näiteks Eesti Biokeskus, Tartu Ülikool, Tartu linn, samuti Wellcome Trust - üks maailma suuremaid teadustööd toetavaid fonde, lisaks firmad IBM, KMG, EGeen International ning Saksa ja Prantsuse saatkonnad.

Saatejuht: Niisiis on erakapital oma õla alla pannud ja nagu professor Andres Metspalu ühes saates ütles, pannakse raha ikka sinna, kust see tagasi tuleb. Nii et konverentsist loodetakse ikka tulu?

Rain Eensaar: Jah. Loodame, et tulu on vastastikune.

Saatejuht: Päris saate lõpetuseks tuleme Eesti Geenivaramu projekti juurde, sest konverentsiga enam-vähem samal ajal käivitub ju see kauaoodatud pilootprojekt. Geenivaramu juhatuse esimees Krista Kruuv, kas inimesed peaksid sellega seoses ka midagi teadma või midagi tegema? Või peaksid nad lihtsalt passiivselt ootama, kuni keegi nende poole pöördub?

Krista Kruuv: Kindlasti peaks initsiatiiv olema inimeste enda käes, sest meie otseselt kedagi projekti kutsuda ei tohi ja seda me tegema ei hakka. Nii et ma julgustaks inimesi küsima oma perearstidelt informatsiooni, küsima infomaterjale projekti ja geenidoonoriks saamise kohta. Juba saab osade perearstide juures ka registreerida vastuvõtule. Nii et perearst on see, kes peaks projekti kohta informatsiooni jagama ja inimestele ütlema, millel saab geenidoonoriks saada sooviv inimene vastuvõtule minna.
Loomulikult saab informatsiooni ka sihtasutusest Eesti Geenivaramu.

Saatejuht: On räägitud, et pilootprojekt on väikesemahuline, võrreldes põhiprojektiga. Kas nüüd, alates septembrist saavad kõik soovijad pilootprojektis osaleda?

Krista Kruuv: See, kuidas osaleda saab, sõltub ikkagi inimeste soovist ja perearstide ajaplaanist. Suur osa pilootprojekti maakondade – Tartumaa, Saaremaa ja Lääne-Virumaa - perearste on läbinud kõik meie koolitusetapid, nii et ma arvan, et eeltöö on tehtud.

Saatejuht: Niisiis jääb üle tõdeda, et kui me selle suhteliselt pika saatesarja jooksul oleme rääkinud Geenivaramu projektist üldiselt, siis nüüd on see tõesti käivitunud. Kui inimene perearsti juurde satub, siis on tal põhjust juba konkreetselt küsida, kas on võimalik Geenivaramu projektis osaleda ja juba mingeid kirjalikke pabereid tutvumiseks võtta.

Krista Kruuv: Jaa, nii see kindlasti on. See on olnud sihtasutuse Eesti Geenivaramu üks ülesandeid, et jagada võimalikult palju informatsiooni projekti kohta. Lisaksin veel, et perearstide juures on võimalik saada infomaterjale. Meil on kohe-kohe käivitumas infotelefon ja informatsiooni saab küsida ka e-maili kaudu. Nii et ootame igasuguseid küsimusi, et siis inimestele rohkem informatsiooni anda.



  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(7.64 MB)
 

 In English