Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Kahekümne kolmas saade
6.08.2002

Saatejuht Madis Ligi: Tänane geenisaade toetub Kanada eestlaste ajalehe Eesti Elu nädala portreele Eesti Geenivaramu projekti edukusest. Eks ole ikka nii olnud, et oma asjade paremaks mõistmiseks võiks vaadata neid distantsilt.
Hiljuti toimus Torontos maailma suurim biotehnoloogia konverents BIO 2002 ja seal osales ka sihtasutuse Geenikeskus nõukogu esimees Jaanus Pikani, kes esines ülevaatliku ettekandega Eesti Geenivaramu projektist. Teema on aktuaalne ning ajakirjanduses on kõlanud selle kohta mitmeid erinevaid arvamusi.
Dr Pikani andis Eesti Elule intervjuu, mille lühendatult vahendame.

Geenivaramu projekti ettevalmistustööd algasid kolm aastat tagasi. Eesti Geenivaramu üks eeskujusid on Islandi projekt, millega alustati pisut varem. Sügisel käivitab samalaadse projekti ka Inglismaa.
Eesti Geenivaramu eelis on projekti läbiviimist puudutava seadusandluse tunnustatus maailmas. Eesti parlament võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 2000. aasta detsembris ning seadus on igati kaasaegne. Seaduse loomisel oli konsultandiks jurist ja professor Bartha Maria Knoppers Ottawa Ülikoolist. Professor Knoppers on Rahvusvahelise Inimgenoomi Organisatsiooni sotsiaal- ja eetikakomisjoni esimees ning teda peetakse suurimaks spetsialistiks bioeetika alal.
Eesti Inimgeeniuuringute seaduse tõlkis ära ajaleht Frankfurter Allegemaine Zeitung ja ka Saksamaal on vastav seadus välja töötamisel.
Dr. Pikani sõnul on Euroopas probleem, et meedia esitab geneetikaga seonduvat mõnevõrra moonutatult. Vastuseis geneetiliselt muundatud toiduainetele algus juba 1990. aastate keskel ning on mõnevõrra üle kandunud kogu geneetikale.
Vastasseisu teise põhjusena võib nimetada hirme, kuigi need pole kusagil realiseerunud, näiteks et inimestele hakatakse määrama kõrgemaid kindlustuspreemiaid geeniuuringutest selgunud kõrgemate riskide tõttu.
Kuigi inimese geenijärjestus on üldjoontes teada, ei teata veel, millised funktsioonid on nukleotiididel, mida on kolm miljardit. Eelkõige on küsimus geenide funktsioonide uurimises. Järgmisena tuleks uurida funktsioonide võimalikke muutusi ja seda, kas need muudavad midagi ka organismis. Sellest teatakse praegu veel üsna vähe.
Nn geeniprojektide eesmärk on koguda ja kõrvutada geeni- ja terviseandmed. Nii on võimalik välja selgitada seosed haiguste ja geenide vahel, mis omakorda võimaldab välja töötada personaalsed ravimid, mis sobivad kindla geenivariandiga inimestele.
Praegused ravimid ei toimi dr. Pikani sõnul sugugi nii hästi, kui me seda arvame. On leitud, et nii nagu vaja, toimib ravim umbes 30% tarvitajatest. Probleem seisnebki selles, kuidas saada teada, millisele inimesele missuguses koguses ning millist ravimit manustada, et sellel oleks raviv toime.
Paljud maailma teadlased töötavad selle nimel, et leida vastavad geneetilised testid ja töötada välja sobivad ravimid. Kuid selle töö tegemiseks pole tänasel päeval veel piisavalt andmeid. Eesti Geenivaramu projekti eesmärk ongi vastava andmekogu – Geenivaramu - loomine. Eesti on optimaalse suurusega riik, kus esinevad kõik läänemaailmas levinud haigused. Eelpool nimetatud hirm, et kindlustuspreemiad võivad kõrgete haigusriskide korral tõusta, on põhjendamatu. Samuti pole võimalik tööandjatel nõuda töötajatelt teavet nende terviseriskide osas. Kogu vastav info jääb mittetulundusliku sihtasutuse Eesti Geenivaramu valdusse, samuti inimesele endale ja tema perearstile.
Sihtasutusele kuulub 100%-liselt AS EGeen, mis hakkab tulevikus kogutud geeniandmeid analüüüsima. Geenivaramu tervise- ja geeniandmete alusel on tulevikus võimalik teostada palju mahukaid teadusuuringuid.
Sihtasutuse Eesti Geenivaramu tööd juhib ja kontrollib 9-liikmeline nõukogu. Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on loodud ka 7-liikmeline eetikakomitee.
Geenivaramu koostööpartnerid on perearstid, kes hakkavad andmeid koguma. Pilootprojekti raames algab andmekogumine sügisel kolmes maakonnas: Tartumaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Osaleda võivad kõik vähemalt 18-aastased inimesed, sõltumata sellest, kui terved või haiged nad on.
Geenidoonoriks hakkamine on vabatahtlik. Projektis osaleda sooviv inimene allkirjastab kõigepealt informeeritud nõusoleku vormi. Seejärel täidetakse koos perearstiga terviseandmete küsimustik ning geenidoonor annab vereproovi. Geenivaramu laboris eraldatakse verest DNA, mida säilitatakse vedelas lämmastikus miinus 196 kraadi juures.
Pärast kuus kuud kestvat pilootprojekti laieneb Eesti Geenivaramu projekt ka teistesse maakondadesse ja algab nn põhiprojekt. DNA analüüs ja personaalsete geenikaartide koostamine toimubki alles põhiprojekti ajal.
Geenivaramu loomiseks kulub umbes 1,5 miljardit Eesti krooni. Projekti rahastamine viiake ellu avaliku ja erainitsiatiivi koostöös.
Geenivaramu projekti idee pärineb Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalult. Eelkõige tema initsiatiivil on Eesti Geenivaramu projekt viimase kolme aasta jooksul pälvinud väga suure huvi välismeedias: sellest on kirjutanud üle 30 meediaväljaande.
Ja nüüd siis kirjutas sellest ka Kanada eestlaste ajaleht Eesti Elu. Kuuldud saade oligi kokkuvõte selles lehes ilmunud loost.



  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(2.79 MB)
 

 In English