Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Viiekümne seitsmes saade
20.05.2003

Saatejuht: Tere taas kuulama saadet Kõnelevad Geenid. Üsna pikalt kestnud sari jõuab tänase saatega lõpule. Eesti Geenivaramu projekt, millele see saatesari oli pühendatud, on hoo sisse saanud ja võib rahulikult oma teed edasi käia. Mis seisus asjad praegu on, sellest räägime saate teises pooles. Alustan küsimustega Geenivaramu projekti idee ühele autorile ja eestvedajale professor Andres Metspalule. Kas see uudis, mis hiljaaegu tuli, et üks teine suurprojekt – Inimese Genoomi projekt - on nüüd ametlikult lõppenuks kuulutatud, tähendab suurt saavutust? Tegelikult inimese genoomi mustand oli meil juba paar aastat tagasi käes. Kas lõplik valmimine tähendab suurt sammu edasi?

Andres Metspalu: See, et möödunul kuul kuulutati Inimese Genoomi projekt ametlikult lõppenuks, on väga tähtis saavutus bioloogiateaduses ja biomeditsiinis üldse. Peab ütlema, et ega nüüdki, kus see on kuulutatud ametlikult lõppenuks, ei ole see sada protsenti valmis. Seal on ikkagi veel ühe protsendi ulatuses järjestamata alasid. See on tingitud sellest, et neid ei ole olnud võimalik isegi kloneerida. Siin töö veel jätkub. Kuid võrreldes sellega, mis oli kolm aastat tagasi, on meil praegu väga palju parem produkt. See võimaldab teha väga täpset teaduslikku tööd, mida mustand veel ei võimaldanud.

Saatejuht: Olen kuulnud ka sellist küsimust, kelle genoom kaardistatud on. Me teame, et kõik inimesed on omavahel erinevad. Kas võib näidata näpuga ühe inimese peale, kelle genoom seal parasjagu on?

Andres Metspalu: Ei saa näidata näpuga ühegi inimese peale. Ametlikult öeldi, et seal oli kuue inimese DNA, mida kloneeriti ja sekveneeriti. Meil on kõigil ühed ja samad geenid, ainult et geenivariandid on erinevad, st haplotüübid või alleelid. Erinevuste välja toomisest kujunes täiesti omaette andmebaas, mida kutsutakse polümorfismide andmebaasiks. See ongi aluseks, et uurida, kuidas erinevad organismid ehk siis erinevad patsiendid reageerivad ühele ja samale ravimile. Kõnealune andmebaas on sama väärtuslik kui primaarstruktuuri andmebaas.

Saatejuht: Kas inimese genoomi järjestuse kindlaks tegemine on viimastel aastatel geeniteaduse fookust nihutanud? Või on need põhisuunad teisenenud tänu sellele?

Andres Metspalu: Ma arvan, et põhisuunad ei ole teisenenud. Juba üle kümne aasta on eesmärk kasutada geeniteadust tervishoius ja arstlikus tegevuses ning need suunad on ainult täpsustunud. Kõige suurem uudis, mis viimastel aastatel kinnitust leidis, oli see, et peale nende geeniosade, mis kodeerivad otseselt valku, on meil umbes samapalju ehk 2-3 % genoomist, mis otseselt valku ei kodeeri. Kuid see on väga kõrgelt konserveerunud teiste imetajatega. Näiteks inimesel ja hiirel on 80-100% sarnaseid alasid genoomis, mis valku ei kodeeri, kuid on väga tähtsad, kuna nad ei ole 60 miljoni aastaga ära kadunud ei meie ega hiire genoomist. Praegusel hetkel uuritakse, et miks need osad nii tähtsad on ja mida nad teevad. Assotsiatsiooniuuringutest, kus uuritakse fenotüübi ehk mingi teise tunnuse seost geenidega, selgub, et need osad, mis otseselt ei kodeeri, võtavad aktiivselt osa fenotüübi kujunemisest.

Saatejuht: Seega peaks siin kuulajale rõhutama, et kuigi Inimese genoomi projekt on lõppenuks kuulutatud, ei tähenda see, et meil inimese genoom selge on. Vastupidi – meile on saanud selgeks see, kui palju meil veel on vaja selgeks saada.

Andres Metspalu: Teaduses tavaline asi – lahendame ühe probleemi ära ja seeläbi tekib hoopis kaks uut probleemi. Praegu on suund läinud kaheks. Ühelt poolt on hakatud tegelema populatsiooni genoomikaga, biopankade ja sellest tulenevalt kõikide geenivariantidega – eelkõige kõige sagedamini esinevate geenivariantide kaardistamisega. Teiselt poolt tahetakse teha selline formaalne andmebaas fenotüüpide kohta, kus kogutakse inimeste tunnused ja haigused kokku. Seda projekti kutsutakse fenoomi projektiks. Väga paljud inimesed arvavad, et fenotüübid on sama olulised kui genotüübid. Nii et iga päevaga me saame rohkem inimese kohta teada. Kuigi me täna ei saa uusi arstirohtusid välja töötada nii, nagu lennukit tehakse kirjutuslaua taga joonlaua ja sirkliga. Aga see aeg tuleb lähemale, kus ka uusi ravimeid saab hakata konstrueerima ja disainima laua taga.

Saatejuht: Eks see Eesti Geenivaramu projekt ole ka ju andmete kogumine. Oleme ka varem siin saatesarjas öelnud, et see on vaimses suguluses Inimese Genoomi projektiga. Kas Eesti Geenivaramu projekti puhul on arengud olnud sellised, nagu ette arvati ja planeeriti või on siin ka mingeid muudatusi olnud?

Andres Metspalu: Erilisi muudatusi ei ole olnud, enamasti kulgeb nii, nagu planeeriti. Kui nüüd olid pidustused seoses Inimese Genoomi projekti valmimisega, siis Inimese Genoomi projekti direktor Francis Collins märkis oma visionäärlikus artiklis Nature-s, et just nüüd on vaja suuri populatsioonipõhiseid andmekogusid. Sealjuures nimetas ta ainult Briti biopanga projekti, Eesti Geenivaramu projekti ja Marscfieldi (USA) biopanga projekti. Ta mainis ainult kolme projekti, kus olevat tema sõnul piisavalt kvaliteeti, et seda kasutada tulevaste uuringute läbiviimiseks.
Ma arvan, et olime õigel ajal õiges kohas. Muidugi tahaks ka mina, et meil oleks juba miljoni geenidoonori andmed koos ja võiks teha uurimistööd. Siiski ma usun, et me jõuame õigel ajal õigesse kohta välja.

Saatejuht: Nagu selgub, on asjatundjad Eesti Geenivaramu projekti väärtusest ja väärtuslikkusest aru saanud. Kas Eesti inimesed on ka sellest väärtusest aru saanud? Tegemist on ju ikkagi keerulise ja uue asjaga?

Andres Metspalu: Mulle tundub, et Eesti inimesed on sellest kõige paremini aru saanud, kui vaadata, kuidas geenidoonorite arv muudkui kasvab. Ma ütlen, et nii arstide kui teiste inimeste poolt on toetus erakordne. Kindlasti on see piisav selleks, et eesmärgid saavutada. Loomulikult on vaja teha kõvasti tööd ja koostööd, arvestades kõiki asjaolusid ning kõikide huve ja soove. Selgelt on näha, et me liigume edasi nii, nagu projekt ette näeb.

Saatejuht: Selle saatesarja jooksul on tulnud ka esimene edu?

Andres Metspalu: Jah. Kuna Geenivaramu lepingu järgi genotüpiseerimise ja kommertsiaalse tegevuse eest vastutab eelkõige ettevõte EGeen, siis praegusel hetkel käib EGeeni aktiivne ülesehitus. See toimub nende finantseeringute toel, mis on välismaalt tulnud. Käib ettevalmistus uute labori- ja tööpindade loomiseks. See on ka üks tähtis komponent kogu selles tegevuses. Samuti tellivad Geenivaramu ja EGeen kohalikelt firmadelt teenuseid ja see on toonud rakendust paljudele.

Saatejuht: Me alustasime saadet sellest, et Inimese Genoomi projekt on lõppenuks kuulutatud. Kas millalgi tuleb hetk, kus Eesti Geenivaramu projekt niimoodi pidulikult lõppenuks kuulutatakse?

Andres Metspalu: Ma loodan, et ei tule. Geenivaramu leping on 25 aasta peale. Mina olen siis juba vana mees, aga ma loodan, et selle aja peale on juba tarkust niipalju, et projekt ei lõppegi ära.
Haigete uurimine ja jälgimine on kestnud 1000 aastat ja peaks kestma edasi. Geenivaramu projekt on üks viis, kuidas haigeid jälgida, analüüsida ja selle baasilt paremat ravi välja mõelda ja uusi diagnostika viise leiutada.



  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(4.53 MB)
 

 In English