Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Viiekümne viies saade
1.04.2003

Saatejuht Madis Ligi: Tere päevast! Kutsume Teid täna Tartu Biotehnoloogia Parki. Tulin selle pargi pärast ühte teise parki. Nimelt Tartu Teadusparki, sest Tartu Biotehnoloogia Park asub just nimelt siin, Riia tänava lõpus. Kõigepealt paneme selle maastikul paika – kus see hakkab asuma?

Andrus Tasa: Tartu Teaduspark on Tartu Biotehnoloogia Pargi üks asutajaid. Biotehnoloogia Pargi näol on tegemist erainitsiatiiviga. See asutati seitsme biotehnoloogia valdkonna firma ning Eesti Geenikeskuse ja Tartu Teaduspargi poolt. Biotehnoloogia Pargi eesmärk on pakkuda arenenud ja edasijõudnud biotehnoloogia ettevõtetele infrastruktuuri ja oma põhikliendina näeme just Eesti Geenivaramut. Biotehnoloogia Pargi asutamine oli paljuski tingitud vajadusest Eesti Geenivaramule ruumide leidmiseks.

M.L: Kui me mõtleme tagasi läinud suve lõppu, kui Tiigi tänaval vana veski taga Geenivaramu laborikompleks avati, siis sealt algabki nüüd selle pargi arendus. Te lõite siin juba paberid lahti ja ilusad värvilised pildid on ees, mis seal Tiigi tänaval olema hakkab. Seal on kavas üsna mitu maja püsti panna ja ka vanu renoveerida. Mis seal paberil täpsemalt on?

A.T: Eesti Tehnoloogia Agentuur eraldas meile möödunud aasta jooksul uuringute läbiviimiseks vahendid ja sellega me kaardistasime Eesti biotehnoloogia maastiku. Muuhulgas joonistasime ka eskiisid meie maja planeeringutega. Kaalusime erinevaid variante oma linnaku ülesehitamiseks, kaalusime Maarjamõisa välja, samuti vaatasime linna sees asuvaid kohti. Viimaks jäime pidama Tiigi tänava piirkonnale ehk konkreetsemalt, sellele kohale, kus Eesti Geenivaramu praegu on – Tiigi 61B piirkond.

M.L: Kas maa on juba teie jagu?

A.T: Kokkulepped krundi müüjaga on sõlmitud ja lähemas tulevikus saab see maa tõesti Tartu Biotehnoloogia Pargi omaks.

M.L: Nagu te juba viitasite, tegite te eeluuringu ja järelikult peaks see krunt teid rahuldama. Kõik need majad, mis on vaja Biotehnoloogia Pargi eksistentsiks püsti panna, mahuvad sinna ära. Kas siis on meie turuvajadused ning välisinvestorite vajadused seoses meiega rahuldatud?

A.T: Me vaatasime ruume mahuga 6500 m2. Vaatasime mitte ainult Tiigi 61B krunti, vaid ka kõrvalasuvat krunti, st vana veskit ja kavandasime kompleksi suuremas mahus. Samaaegselt me kaardistasime firmasid, kellel oleks reaalselt nõudlust sellisele kompleksile. Kuna tegemist on erainitsiatiiviga, pidime hoolega vaatama, millises järjekorras ja millise tasuvusega me saame kompleksi arendada. Pannes A ja B kokku, jõudsime järeldusele, et mõistlikum on alustada etapiviisilise arengukavaga ehk esimeses etapis omandada Tiigi 61B krunt. See rahuldab Eesti Geenivaramu vajadused. Järgnevalt hakkame tegelema intensiivselt ka välisfirmade huvide Eestis välja selgitamisega ja eeldatavasti ka lepingute sõlmimisega. Sõltuvalt välisklientide ja investorite huvist, samuti kokkulepetest kõrvalkrundi omanikega, otsustame edasi minna kas samas Tiigi tänava piirkonnas või kanda üle oma tegevus üle mõnda teise Tartu piirkonda.

M.L: Kui me räägime Biotehnoloogia Pargist ja selle kavadest tänases päevas, siis kui suur on selle projekti rahaline maksumus?

A.T: Renoveerimise maksumus peaks tulema kusagil 7000 krooni/m2. Kui silmas pidada kogu kompleksi valmimise maksumust, siis hinnanguliselt on see 80–100 miljonit krooni.

M.L: Täna me saame rääkida Biotehnoloogia Pargist ka seetõttu, et kõik plaanid on nõukogust läbi käinud ja oma heakskiidu saanud. Teil pole muud kui tuleb teha tööd selle nimel, et ehitus läheks käima. Lisaks sellele tuleb otsida investoreid ja huvilisi nii meilt kui raja tagant, sest ega hooned tohi tühjaks jääda.

A.T: Täpselt nii. Me oleme otsustanud areneda nii kiiresti, kui kiiresti on klientide huvi tagatud. Loomulikult peab see rahuldama ka investorite nõudluse ja kapitalipaigutuse ning sellest tuleneva kasumlikkuse.

M.L: Mis teid eriti innustab? Kas see, et Eesti Geenivaramu projekt on käima läinud ja see on väga perspektiivne projekt? Või on välisinvestorite huvi nii suur, et igal juhul tasub asi ette võtta? Mis on kõige suurem liikumapanev jõud selle projekti vedamisel?

A.T: Biotehnoloogia Park on ainult üks lüli kogu tehnoloogia arengu ketis. Siin on kõigil oma roll. Riik toetab arendustegevust esimestel etappidel. Erakapital teeb äri järgmistes etappides. Kõik on omavahel seotud ja ilusasti paigas.

M.L: Meil on olemas ka vaimne potentsiaal, et seda asja üldse ette võtta ja kavandada.

A.T: Loomulikult. Eestis on biotehnoloogia alal kolmsada teadurit. Tänasel päeval õpib kõrgkoolides ainuüksi biotehnoloogia erialal viissada üliõpilast. Loomulikult tuleb siia juurde arvestada kõik teised seotud erialad: bioloogia, meditsiin, keemia. Kas nende erialade inimesed võivad olla tegevad selles valdkonnas.

M.L: Täna me räägime kavadest ja planeerime projekte. Millal võin uuesti sammud seada Tartu Biotehnoloogia Parki, et rääkida, kuidas esimene firma alustab tööd või et midagi on valmis saanud?

A.T: Me oleme seadnud endale tähtajaks aasta kuni poolteist välisklientide huvi välja selgitamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Pärast seda peaks algama väga intensiivne ehitustegevus. Praegu on kokkulepete sõlmimise ja tegevuse selgitamise aeg.



  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(3.59 MB)
 

 In English