Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Viiekümne kolmas saade
18.03.2003

Saatejuht: Tere taas kuulama geenisaadet! Möödunud saates oli juttu sellest, et Geenivaramu pilootprojekt on lõppenuks loetud ja on käivitatud põhiprojekt. See tähendab, et lisaks esialgsele kolmele maakonnale kaasatakse ka ülejäänud. Aga lisaks sellisele geograafilisele laienemisele on projektis toimunud ka sisuline laienemine.

Jaanus Pikani: Me oleme keskendumas lisaks perearstide poolt Geenivaramusse kogutavate geenidoonorite andmetele ka konkreetsetele haigusrühmadele. Praegu me alustame hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve haigete ja suhkurtõve teise tüübi haigete andmete kogumist. Eesmärk on nii ühel kui teisel juhul pikemas perspektiivis keskenduda nende haiguste ja geneetika vahelistele seostele, hüpertensiooni puhul ka konkreetsete ravimite mõju tagantjärele hindamisele ja uurimisele. Uurime, kas nende ravimite mõjumisel või mittemõjumisel on olemas põhjuseid, mis väljenduvad inimeste geneetilises koodis.

Saatejuht: Kas see tähendab, et lisaks perearstidele olete ka eriarstid kampa võtnud?

Jaanus Pikani: Jah. Kui kõrgvererõhktõve puhul on küll andmekogujad needsamad perearstid, siis suhkruhaigete andmeid hakkavad koguma endokrinoloogid. Esimene grupp endokrinolooge sai koolitust eelmisel nädalavahetusel.

Saatejuht: Eks haigusi on inimestel ju väga palju ja rohkem või vähem on nad ikkagi inimese geneetilise ülesehitusega seotud. Miks valisite just kõrgvererõhktõve ja suhkruhaiguse?

Jaanus Pikani: Eks me lähtume ikkagi sellest, milline on meie võimalike partnerite huvi ja kus on meditsiiniteadus jõudnud nii kaugele, et on olemas hüpoteese, et geneetilises koodis on selliseid markereid ja geene, mida tasub täpsemalt uurida. Nii et see ei ole õhust võetud idee, vaid valitud ikkagi lähtudes konkreetselt suunitletud uurimistööst.

Saatejuht: Kas see tähendab siis seda, et Geenivaramul on mingisugused lepingud mingite huvitatud partneritega?

Jaanus Pikani: Geenivaramu struktuur on üles ehitatud selliselt, et Geenivaramu ise ei tee lepinguid huvitatud partneritega. Geenivaramu on teinud lepingu aktsiaseltsiga EGeen. EGeen on organisatsioon, mis püüab leida võimalikke partnereid üle maailma, kellega koostööd teha. Geenivaramu keskendub ikkagi inimestega suhtlemisele, andmete kogumisele, vereproovide töötlemisele ja DNA proovide säilitamisele. Ja muidugi kõige tähtsam – Geenivaramu on organisatsioon, mis peab tagama isikuandmete turvalisuse selles andmebaasis.

Saatejuht: Kas see tähendab ikkagi, et maailmas on konkreetne huvi asja vastu tärganud?

Jaanus Pikani: Jah, kõigepealt oli selline periood, mida meie nimetasime pilootprojektiks, kus me siis püüdsime iseendale selgeks teha, kuidas see tehniliselt võib toimida. Eks seesama periood oli ka vajalik võimalikele partneritele, nad said tõestust, et Eestis on need asjad teostatavad ja et on olemas võimekad inimesed, kes suudavad selliseid asju korraldada. Me teame, et maailmas on olnud näiteid, kus on alustatud projektidega, aga need projektid on juba algstaadiumis olnud määratud hukkumisele.

Saatejuht: Kas konkreetsete partnerite juurdetulek tähendab nüüd seda, et vähemalt selles vallas asjad kuidagi kiiremini selgeks saavad või on see ikkagi tulevikuperspektiiviga tegevus?

Jaanus Pikani: Kui Te mõtlete, et kas on loota kiireid tulemusi selles uurimustöös, siis ma küll pean olema pisut pessimistlikum ajapiirides. Kindlasti mingit kiireid tulemusi ei ole oodata. See uurimistöö on pikaajaline ja aega mõõdetakse aastates, mitte nädalates ega kuudes.

Saatejuht: Kas see, et nüüd on asutud koguma andmeid suhkruhaigete ja kõrgvererõhktõbe põdevate inimeste kohta, tähendab seda, et teised haigused on välistatud või jätkub selline partnerite otsimine?

Jaanus Pikani: Kindlasti on olemas juba teatud mõtteid, milliseid haigusgruppe võiksime veel vaadata või millele me võiksime keskenduda. Aga nagu vanasõnagi ütleb, kõigepealt tuleb teha üks asi valmis ja siis vaadata, mis järgmine on. Me ei saa minna väga laiale arengule, kui me ei ole kontrollinud, kas meie poolt ülesehitatud struktuur andmete korjamiseks töötab nii hästi, et me võime kohe laieneda.

Saatejuht: Ja lõpetuseks, Jaanus Pikani, kas võib öelda, et seesama, millest me siin praegu räägime, on ikkagi Geenivaramu projekt? Või on see mingi muu projekt Geenivaramu kõrval?

Jaanus Pikani: See on Geenivaramu projekt ja kuulub Geenivaramu algsesse ideesse, et uuritakse haiguste ja geneetilise ehituse vahelisi seoseid. Platvorm selleks on üldine küsimustik – kõik, mis puutub konkreetsetesse haigustesse, peab olema veidi täpsem. See ongi see, mida me praegu oleme käivitanud.

Saatejuht: Aga vabatahtlikkus, kas see käib ka kõrgvererõhuhaigete ja suhkruhaigete kohta?

Jaanus Pikani: See on kõige alus. Ühtegi inimest ilma tema soovita ja vabatahtliku informeeritud nõusolekuta ei tohi ühtegi uurimistöösse kaasata.



  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(2.96 MB)
 

 In English