Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Kõnelevad Geenid Print Email
Kõnelevad Geenid

Kõnelevad Geenid



Kahekümne seitsmes saade
3.09.2002

Saatejuht: Tänane saade tuleb Eesti Geenivaramust. Olen teabejuht Aire Koik’i jutul selleks, et rääkida info edastamisest ja infomaterjalide levitamisest, sest pilootprojekti käivitamine seisab kohe ees. Informatsioon, mida te loete, näete, kuulete või saate ise küsida, see läheb teile otseselt korda, kui elate siin – Tartumaal. Tartumaa on üks kolmest piirkonnast, mis on haaratud Geenivaramu pilootprojekti. Esmalt trükisõnast. Mida ja kust saab?


Aire Koik: Trükiseid on meil praegu kolm erinevat.
Kõige lihtsam ja üldisem on pealkirjaga Mis on Eesti Geenivaramu projekt. See on väikeseformaadiline trükis ja annab ülevaate Eesti Geenivaramu projektist, selle eesmärkidest ja läbiviimisest. Tutvumist Eesti Geenivaramu projektiga võiks huviline alustada just sellest trükisest, sest et see on kõige üldisem ja kõige lihtsam.
Teine trükis on Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm ja infoleht, see on A4 formaadis ning sisaldab nõusoleku vormi näidist ja selle juurde kuuluvat infolehte. See trükis annab märksa põhjalikuma teabe geenidoonoriks hakkamise võimaluste kohta.
Kolmas trükis on pealkirjaga Eesti Geenivaramu terviseseisundi ja sugupuuandmete küsimustiku tutvustus ja on ka A4 formaadis. Sinna tutvustusse on koondatud sellised küsimused, millele vastamisel võib geenidoonor vajada veidi pikemat mõtlemisaega. Selle trükise sisuga võiksid tutvust teha need inimesed, kes on Eesti Geenivaramu põhimõtetega juba natukene kursis ja kes mõtlevad ja kaalutlevad geenidoonoriks hakkamist.
Need trükised on olemas nii eesti kui vene keeles ja me oleme neid saatnud perearstipraksistesse, raamatukogudesse, apteekidesse ja raviasutustesse – nii et tasub silmad lahti hoida ja vaadata. Kui trükised kuskilt silma ei hakka, siis muidugi võib trükiste saamise sooviga pöörduda otse Eesti Geenivaramu poole.

Saatejuht: Kõik need tarkused on selleks, et inimesed rohkem teaksid Geenivaramu projektist ja et ankeeditäitmine läheks libedamalt?

Aire Koik: Loomulikult. Perearstid ei suuda tõenäoliselt kõigi oma patsientide kõigile küsimustele vastata. Geenivaramu püüab neid aidata sellega, et pakume omalt poolt veel palju lisainfot ja nõustame inimesi.

Saatejuht: Kui trükisõna kasutamise efektiivsuse kohta on raske hinnangut anda, siis vähemalt interneti kohta saame arvulise hinnangu anda. Kui agaralt seda võimalust on kasutatud, et Geenivaramu kohta uut infot saada?

Aire Koik: Paistab, et meie kodulehekülge külastatakse aktiivselt. Peaaegu iga päev laekub meile küsimusi kodulehekülje vahendusel. Need küsimused on väga praktilised ja organisatoorse iseloomuga. Kõige sagedamini küsitakse, et kuidas ma saan osaleda Eesti Geenivaramu projektis?. Sellele on muidugi väga konkreetne ja lihtne vastus – tuleb kõigepealt küsida oma perearsti käest, kas temal on plaanis osaleda ja küsida tema käest ka lisainfot, sellepärast, et perearstid on need inimesed, kes hakkavad Geenivaramusse andmeid koguma.

Saatejuht: Arvestades meie kuuldepiirkonda, tuleb öelda, et võimalus hakata geenidoonoriks puudutab ikkagi neid inimesi, kes elavad Tartumaal, Lääne-Virumaal või Saaremaal.

Aire Koik: Täpselt nii see on. Need inimesed, kes elavad teistes Eesti piirkondades, peaksid veel natuke kannatama ja ootama, kuni pilootprojekt, mis kestab umbes kuus kuud, jõuab lõpule ja Eesti Geenivaramu projekt laieneb üle kogu Eesti. Siis saavad geenidoonoriks hakata ka kõik teistes Eesti piirkondades elavad inimesed.

Saatejuht: Kolmas infokanal on infotelefon. See on päris uus asi.

Aire Koik: See on tõesti uus asi. Infotelefon käivitub 9. septembrist ja selle number on 440 200. Siis kui infotelefon käivitub, hakkame me seda numbrit ka reklaamima. Alati saab ka Geenivaramust järele küsida - mis infotelefoni number on, kuna uute numbritega on paraku ikka niimoodi, et kõik võib-olla ei saa seda kiiresti teada.
Infotelefonile võib helistada küsimustega, mis puudutavad otseselt Geenivaramu projektis osalemist. Vastused saavad ka need inimesed, kes on huvitatud sellisest üldharivast teabest, et mis asjad need geenid on, miks neid uurida, kus need asuvad ja ega mult ometi geene ära ei võeta. Ka selliste küsimustega võib helistada.

Saatejuht: Kallid kuulajad, kui teile nendest võimalustest väheks jääb või te peate paremaks rääkida oma perearstiga, siis ka tema käest saate teavet, sest perearste on seoses pilootprojektiga pikalt koolitatud. Kas te, Aire Koik võite kinnitada, et vastuseta ei jää ükski küsimus.

Aire Koik: Võin küll.

Saatejuht: Lisaks sellele on veel üks võimalus informatsiooni saamiseks Eesti Geenivaramu pilootprojekti kohta. Nimelt Eesti Geenivaramu ja Tartu Raadio jätkavad koostööd ja see tähendab, et ka sügiseses saatekavas on meil saade Kõnelevad Geenid, ainult et ajalise nihkega. Kui seni oli saade eetris teisipäeviti kell 11.15, siis nüüd on see pool tundi edasi nihkunud. Seega igal teisipäeval kell 11.45 on saade eetris ja kordust kuulete juba pühapäeva hommikul. Tänase saate eest hoolitses Madis Ligi. Olge terved!


  • Kuula saadet (MP3 vormingus)(2.82 MB)
 

 In English