Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Seadusandlus   »   Inimgeeniuuringute seadus
Inimgeeniuuringute seadus

Inimgeeniuuringute seadus



INIMGEENIUURINGUTE SEADUS
Vastu võetud 13. detsembril 2000. a

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida geenivaramu loomist ja pidamist ning selleks vajalike geeniuuringute tegemist, kindlustades seejuures geenidoonorluse
vabatahtlikkuse ja geenidoonori isiku salastatuse, ning kaitsta inimesi geeniandmete kuritarvitamise ja nende DNA ülesehituse ning sellest johtuvate pärilikkusriskide põhjal
diskrimineerimise eest.

(2) Käesoleva seadusega sätestatakse:
1) koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude geenivaramus töötlemise tingimused;
2) geenivaramu geenidoonori, vastutava ja volitatud töötleja ning geeniuurija õigused ja kohustused seoses koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ja
sugupuudega;
3) geenivaramu loomise ja pidamise tingimused;
4) piirangud geenivaramusse kogutud koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ning sugupuude kasutamisel;
5) geenivaramuga seotud geeniuuringute tegemise ja järelevalve organiseerimise tingimused.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) DNA - desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud inimese pärilikkuse informatsioon;
2) koeproov - inimeselt geeniuuringuteks võetud rakud, rakkudevaheline aine ja kehavedelikud;
3) DNA kirjeldus - geeniuuringute tulemusena loodud DNA digitaalne mudel;
4) geenidoonor - inimene, kes annab käesoleva seaduse alusel oma koeproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus ning sugupuu;
5) terviseseisundi kirjeldus - geeniuuringutes kasutamiseks kogutud andmed, mis kajastavad geenidoonori tervislikku seisundit, põetud haigusi ja nende ravi, eluviisi,
elukeskkonda ja pärilikke omadusi;
6) sugupuu - geenivaramus olev teave geenidoonori ülenejate ja alanejate sugulaste nime, sünniaja ja suguluse kohta;
7) geeniuuring - DNA, koeproovi teiste koostisosade, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude teaduslik uurimine, kirjeldamine ja nendevaheliste seoste kindlakstegemine
eesmärgiga saada andmeid inimese geenide, geeniproduktide ja pärilike omaduste kohta;
8) geeniuurija - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teostab geeniuuringuid;
9) geeniandmed - teave, mida saadakse geeniuuringute tulemusena inimese geenide, geeniproduktide või pärilike omaduste kohta, sealhulgas DNA või selle osa kirjeldus;
10) geenivaramu - koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavate andmete kogu, mille
loob ja mida peab vastutav töötleja;
11) kodeerimine - koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu juures isiku tuvastamist võimaldavate andmete asendamine kordumatu tunnuskoodiga;
12) tagasikodeerimine - koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi kirjeldusele ja sugupuule antud kordumatu tunnuskoodi abil geenidoonori isiku tuvastamine või
geenidoonori isikust lähtuvalt tema koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse tuvastamine.

§ 3. Geenivaramu vastutav töötleja

(1) Geenivaramu vastutav töötleja on Eesti Vabariigi poolt riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend;
1998, 59, 941) alusel Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asutatud sihtasutus, kellel on õigus korraldada koeproovide võtmist, koostada terviseseisundi kirjeldusi ja
sugupuusid, neid kodeerida ja tagasi kodeerida, säilitada, hävitada, väljastada, teha geeniuuringuid ning koguda, säilitada, hävitada ja väljastada geeniandmeid.

(2) Vastutava töötleja eesmärk on:
1) edendada geeniuuringute arengut;
2) koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta;
3) rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks.

(3) Eesmärgi saavutamiseks on vastutava töötleja pädevuses geenivaramu loomine ja pidamine. Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja
tingimustel anda töötlemise õigused lepingu alusel üle volitatud töötlejale, välja arvatud õiguse kodeerida ja tagasi kodeerida.

§ 4. Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu

(1) Geenivaramu vastutava töötleja nõukogul on üheksa liiget. Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu kolm nõukogu liiget. Vabariigi Valitsus nimetab
kolm nõukogu liiget. Eesti Teaduste Akadeemia juhatus nimetab kolm nõukogu liiget.

(2) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Nõukogu liikme volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks nõukogu liikme nimetamisel. Kui
nõukogusse on nimetatud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige, lõpevad selle nõukogu liikme volitused koos volituste lõppemisega Riigikogu või Vabariigi Valitsuse
liikmena.

(3) Nõukogu liikme nimetanu kutsub nõukogu liikme tagasi mõjuva põhjuse ilmnemisel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, püsiv huvide
konflikt või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil geenivaramu vastutava töötleja huvide oluline kahjustamine, samuti nõukogu liikme vastu pankrotimenetluse
alustamise korral.

§ 5. Geenivaramu volitatud töötleja

Geenivaramu volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võib saada vastutavalt töötlejalt lepingu alusel kõik
töötlemise õigused peale kodeerimise ja tagasikodeerimise õiguse. Volitatud töötlejale esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 6. Geeniuuringud ja geenitestid

(1) Geenivaramuga seotud geeniuuringud on lubatud geenide, elukeskkonna ja inimeste eluviisi vaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks, selle põhjal ravimite või
ravimeetodite leidmiseks, individuaalsete terviseriskide hindamiseks ning haiguste ennetamiseks.

(2) Seadusega sätestatud korras ja eesmärgil on lubatud läbi viia geeniteste, millele ei laiene käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätted. Geenitesti käigus inimeselt
võetud koeproovi ja selle uurimise tulemusena saadavaid andmeid ei lisata geenivaramusse.

§ 7. Isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete kohaldamine

(1) Koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse koostamise, kodeerimise, tagasikodeerimise ja vastutava töötleja andmekogude pidamise suhtes kohaldatakse
isikuandmete töötlemist reguleerivaid isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) sätteid koos käesolevas
seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kodeeritud koeproovide, kodeeritud DNA kirjelduste ja kodeeritud terviseseisundi kirjelduste töötlemise suhtes ei kohaldata isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid
juhul, kui koeproove, DNA kirjeldusi või terviseseisundi kirjeldusi töödeldakse hulgana ja tingimusel, et töödeldavaid proove või kirjeldusi on üheaegselt vähemalt viie
geenidoonori kohta.

2. peatükk
GEENIDOONORI ÕIGUSED

§ 8. Geenidoonorluse salastatus

(1) Geenidoonori isik peab pärast kodeerimist jääma salastatuks.

(2) Geenidoonoril on õigus lubada oma isiku avalikustamist.

(3) Geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakt peab jääma salastatuks. Ainult isikul endal on õigus avaldada geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti ja asjaolusid,
kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kodeerimine ja tagasikodeerimine peab toimuma kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.

§ 9. Geenidoonorluse vabatahtlikkus

(1) Koeproovi võtmine, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamine on ilma isiku teadliku ja vabatahtlikult antud nõusolekuta keelatud.

(2) Isiku geenidoonoriks hakkamise otsuse mõjutamine, sealhulgas ähvardades negatiivse tagajärjega, lubades ainelisi hüvesid või andes hinnangulist teavet, on keelatud.

(3) Vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal on lubatud geenivaramu ja geeniuuringute kohta levitada üksnes üldise iseloomuga teavet.

§ 10. Õigus taotleda materjali hävitamist

(1) Geenidoonoril on igal ajal õigus taotleda vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamist vastavalt käesoleva seaduse § 21 sätetele.

(2) Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusvastaselt, on geenidoonoril õigus taotleda vastutavalt töötlejalt koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse
hävitamist vastavalt käesoleva seaduse § 21 sätetele.

§ 11. Geenidoonori muud õigused

(1) Geenidoonoril on õigus mitte teada enda geeniandmeid.

(2) Geenidoonoril on õigus isiklikult tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega. Geenidoonoril ei ole õigust tutvuda enda sugupuuga.

(3) Geenidoonorilt ei või nõuda tasu tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega tutvumise eest.

(4) Geenidoonoril on õigus geneetilisele nõustamisele tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega tutvumisel.

(5) Geenidoonoril on õigus esitada vastutavale töötlejale enda kohta täiendavaid andmeid.

(6) Geenidoonoril on õigus keelata tema kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine.

§ 12. Geenidoonoriks saamise nõusolek

(1) Isiku nõusolek võtta temalt koeproov, koostada tema terviseseisundi kirjeldus ja sugupuu, kanda need kodeerituna geenivaramusse ning kasutada neid
geeniuuringuteks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel, vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla geenidoonoriks saav isik.

(2) Osaliselt või tingimuslikult antud nõusolek ei ole kehtiv.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendis peavad lisaks nõusoleku väljendusele ja geenidoonoriks saava isiku allkirjale sisalduma järgmised andmed:
1) isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sugu, sünniaeg ja elukoht;
2) koeproovi võtva raviasutuse või perearsti andmed;
3) missugusest kehaosast ja mil viisil koeproov võetakse;
4) nõusoleku andmise kuupäev.

(4) Vastutav töötleja või volitatud töötleja peab enne isiku poolt nõusoleku andmist teavitama teda järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmine on vabatahtlik;
2) geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu;
3) geeniuuringute tulemusena saadud andmed pärilike omaduste ja pärilikkusriskide kohta võivad olla geenidoonorile ebameeldivad;
4) geenidoonoril on õigus mitte teada oma geeniandmeid;
5) geenidoonoril on õigus teada oma geeniandmeid, välja arvatud sugupuud;
6) geenidoonoril on õigus taotleda vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamist või tema isiku õigusvastasel avalikustamisel koeproovi, DNA
kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist;
7) geenidoonoril on õigus enda nõusolek tagasi võtta kuni tema koeproovi või terviseseisundi kirjelduse kodeerimiseni.

(5) Vastutav töötleja või volitatud töötleja, kellele geenidoonoriks saav isik annab oma nõusoleku, on kohustatud viivitamatult andma geenidoonorile tema kirjaliku nõusoleku
koopia.

(6) Geenidoonori kirjalikku nõusolekut hoiab vastutav töötleja alal sama kaua kui koeproovi, terviseseisundi kirjeldust või DNA kirjeldust, välja arvatud käesoleva seaduse §
10 lõikes 1 sätestatud juhul.

(7) Geenidoonoriks saamise kirjaliku nõusoleku vormi, selle täitmise ja säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 13. Piiratud teovõimega ja otsusevõimetu isik

(1) Piiratud teovõimega isiku geenidoonoriks saamise nõusolek loetakse kehtivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) piiratud teovõimega isikule ja tema seaduslikule esindajale või eestkostjale on antud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatud teavet;
2) seaduslik esindaja või eestkostja on väljendanud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud nõusolekut;
3) piiratud teovõimega isik ei ole vastu temalt koeproovi võtmisele ja terviseseisundi kirjelduste kogumisele.

(2) Geenidoonoriks ei saa olla isik, kes ei ole võimeline nõusoleku sisust ja tähendusest aru saama. Kahtluse korral eeldatakse isiku ajutist võimetust aru saada nõusoleku
sisust ja tähendusest.

3. peatükk
GEENIVARAMU TÖÖTLEMINE

§ 14. Koeproovi võtmine ja terviseseisundi kirjelduse koostamine

(1) Koeproovi võtmise ja terviseseisundi kirjelduse koostamise korraldab vastutav töötleja ise või volitatud töötleja kaudu.

(2) Koeproovi võtmise meditsiinilise protseduuri tohib läbi viia Eesti Vabariigi tervishoiutöötaja.

(3) Terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete
põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või
haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda.

(4) Sugupuu võib vastutav töötleja või volitatud töötleja koostada geenidoonori küsitlemise, teiste andmekogude ning geeniuuringute põhjal.

(5) Koeproovi võtja ja terviseseisundi kirjelduse koostaja peab hoidma geenidoonori isiku, tema koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu salastatust ning edastama
geenidoonori isikuandmed, koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu võimalikult kiiresti vastutavale töötlejale või vastutava töötleja poolt määratud volitatud töötlejale.

§ 15. Koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu omandiõigus

(1) Koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus tekib vastutaval töötlejal vastavalt koeproovi ja isikuandmete andmise ning
terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamise hetkest.

(2) Vastutava töötleja omandis olev koeproov ja kodeerimata andmed, samuti geenidoonori kirjalik nõusolek ei ole võõrandatavad.

(3) Geenidoonoril ei ole õigust nõuda koeproovi võtmise, terviseseisundi kirjelduse või sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu.

§ 16. Geenivaramu kasutamise lubatavus

(1) Geenivaramut võib kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel.
Geenivaramu kasutamine muul otstarbel, eriti tsiviil- või kriminaalprotsessis tõendite kogumiseks või jälitustegevuseks, on keelatud.

(2) Geenidoonori arstil on geenidoonori ravimiseks õigus saada geenivaramust tagasikodeeritult geenidoonori terviseseisundi kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse § 24
lõike 2 punktile 7.

§ 17. Sugupuu kasutamise lubatavus

(1) Sugupuud võib kasutada ainult geenivaramusiseselt koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste struktureerimiseks sugulusseoste põhjal.

(2) Vastutav töötleja võib geeniuurijale väljastada kodeeritud koeproovide, kodeeritud DNA kirjelduste ja kodeeritud terviseseisundi kirjelduste vahelise seose suguluse
põhjal, järgides käesoleva seaduse § 22 lõike 4 nõudeid.

§ 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste säilitamine

(1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitab vastutav töötleja või volitatud töötleja.

(2) Kodeeritud koeproove, kodeeritud DNA kirjeldusi ja kodeeritud terviseseisundi kirjeldusi võib säilitada ka geeniuurija, kellel on olemas selleks vajalikud vahendid ja
tingimused. Säilitamise tingimused kehtestab sotsiaalminister.

(3) Säilitamiseks sõlmib vastutav töötleja volitatud töötleja või geeniuurijaga lepingu, milles peavad olema kokku lepitud järgmised tingimused:
1) säilitamiseks antavad koeproovid, DNA kirjeldused ja terviseseisundi kirjeldused;
2) volitatud töötlejale või geeniuurijale koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse üleandmise aeg ja täiendamise viis;
3) säilitamise koht ja tähtaeg;
4) säilitamise viis;
5) säilitaja poolt rakendatavad turvameetmed;
6) koeproovide, DNA kirjelduste või terviseseisundi kirjelduste paljundamise, jagamise, hävitamise, väljastamise ja vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale tagastamise
kord;
7) volitatud töötleja või geeniuurija vastutus.

(4) Koeproove säilitatakse Eesti Vabariigi territooriumil. Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide
säilitamiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida
Eesti seadus keelab.

§ 19. Geeniuuringu tulemustega seotud õigused

(1) DNA või DNA osa kirjeldus tuleb volitatud töötlejal või geeniuurijal tingimusteta üle anda vastutavale töötlejale. Vastutav töötleja võib anda volitatud töötlejale või
geeniuurijale DNA või DNA osa kirjelduse kasutamise õiguse tasu eest või tasuta. Geeniuurijale, kes on Eesti Vabariigi avalik-õiguslik juriidiline isik või riigiasutus, annab
vastutav töötleja õiguse kasutada DNA või DNA osa kirjeldust tasuta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata geeniuuringute tulemused ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused sätestatakse seaduses.

§ 20. Koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamine ning väljastamisprotokoll

(1) Geenivaramust väljastab vastutav töötleja koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi ainult kodeerituna, välja arvatud geenidoonorile või geenidoonori arstile
geenidoonori kohta käivate andmete väljastamisel käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2) Koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse väljastamisel koostab väljastaja väljastamisprotokolli, kuhu märgitakse väljastatud ja vastuvõetud koeproovid,
DNA kirjeldused ja terviseseisundi kirjeldused ning üleandmise viis ja kuupäev. Väljastamisprotokollile kirjutavad alla väljastaja ja vastuvõtja esindajad.

(3) Kui väljastajaks on volitatud töötleja, edastab väljastaja väljastamisprotokolli koopia viivitamatult vastutavale töötlejale.

(4) Koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise korra, sealhulgas väljastamisprotokolli vormi, selle täitmise ja säilitamise korra kehtestab
sotsiaalminister.

§ 21. Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamine ning hävitamisprotokoll

(1) Kui geenidoonor taotleb vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamist, on vastutav töötleja kohustatud hävitama tagasikodeerimist
võimaldavad andmed kahe nädala jooksul geenidoonorilt vastava kirjaliku taotluse saamisest.

(2) Kui geenidoonor taotleb vastutavalt töötlejalt koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist tema isiku salastatuse õigusvastase avalikustamise tõttu,
on vastutav töötleja kohustatud korraldama koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamise ühe kuu jooksul geenidoonori poolt vastava kirjaliku taotluse
saamisest, kui ta ei tõenda, et geenidoonori isiku salastatus on avalikustatud geenidoonori enda käitumise tulemusena.

(3) Vastutav töötleja võib lähtuda koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste hävitamise korraldamisel käesoleva seaduse § 20 alusel koostatud
väljastamisprotokollidest, andes hävitamise korralduse väljastamisprotokollis nimetatud vastuvõtjale.

(4) Kõik isikud, kelle valduses on konkreetne koeproov, DNA kirjeldus või terviseseisundi kirjeldus, on vastutava töötleja korraldusel kohustatud oma kulul viivitamatult
hävitama konkreetse koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse.

(5) Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse hävitamisel koostab hävitaja hävitamisprotokolli, kuhu märgitakse
hävitatud objekt, hävitamise viis, koht ja kuupäev. Kui hävitajaks ei ole vastutav töötleja, edastab hävitaja hävitamisprotokolli koopia viivitamatult vastutavale töötlejale.

(6) Tagasikodeerimist võimaldavate andmete, koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamise korra, sealhulgas hävitamisprotokolli vormi, selle täitmise ja
säilitamise korra kehtestab sotsiaalminister.

4. peatükk
ANDMEKAITSE

§ 22. Andmekaitse üldnõuded

(1) Geenivaramu andmete töötlemine peab vastama andmekaitse kõrgeimale standardile.

(2) Geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavad andmed ei tohi olla tehniliselt kättesaadavad geenivaramu välise arvutivõrgu kaudu.

(3) Vastutav töötleja määrab nimeliselt isikud, kes teostavad kodeerimist või tagasikodeerimist, kellel on juurdepääs geenidoonorite nõusolekutele, koeproovide ja DNA
kirjelduste kogule, terviseseisundi kirjeldustele ja sugupuudele ning kes väljastavad kodeeritud või kodeerimata koeproove, DNA kirjeldusi või terviseseisundi kirjeldusi.

(4) Vastutav töötleja võib geenivaramust väljastada koeproove, DNA kirjeldusi või terviseseisundi kirjeldusi ainult kodeerituna, hulgana ja tingimusel, et väljastatavaid proove
või andmeid on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori kohta. Erandiks on käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 sätestatud juhud.

(5) Geenivaramusse kantavate andmete tõesuse kontrolliks enne nende kodeerimist on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes
andmekogudes säilitatavate andmetega.

§ 23. Kodeerimine

(1) Vastutav töötleja annab koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi kirjeldusele ning sugupuule viivitamatult pärast koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi
kirjelduse ning sugupuu vastuvõtmist geenivaramusse kordumatu, vähemalt 16-kohalise juhuslikest numbri- või tähemärkidest koosneva koodi. Koodi genereerimise
meetodi kooskõlastab vastutav töötleja andmekaitse järelevalveasutusega.

(2) Vastutav töötleja asendab koodiga koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse juures kõik andmed, mis võimaldavad geenidoonori isikut tuvastada,
sealhulgas nime, isikukoodi, sünniaja ja elukoha.

(3) Koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi kirjeldusele ja sugupuule antud koodi märgib vastutav töötleja ka geenidoonori kirjalikule nõusolekule. Koodiga märgitud
kirjalikku nõusolekut hoiab vastutav töötleja geenivaramu andmekogus ning see peab olema tagasikodeerimise ainus võimalik võti.

(4) Vastutav töötleja võib suurema turvalisuse huvides anda kodeeritud koeproovile, kodeeritud DNA kirjeldusele, kodeeritud terviseseisundi kirjeldusele ja kodeeritud
sugupuule täiendava koodi, millega asendatakse koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu juures esialgne kood. Esialgse koodi ja täiendava koodi
seosed salvestab vastutav töötleja eraldi ainult sellel otstarbel kasutatavas andmekogus.

(5) Vastutav töötleja, volitatud töötleja ja geeniuurija on kohustatud tähistama koeproovi, DNA kirjelduse, terviseseisundi kirjeldust ja sugupuu ainult vastutava töötleja poolt
sellele koeproovile, DNA kirjeldusele, terviseseisundi kirjeldusele ja sugupuule antud koodiga.

§ 24. Tagasikodeerimine

(1) Juurdepääs koodiga märgitud kirjalikule nõusolekule ning tehniline võimalus tagasikodeerimiseks tohib olla ainult käesoleva seaduse § 22 lõike 3 alusel määratud
isikutel.

(2) Tagasikodeerimine on vastutaval töötlejal lubatud ainult järgmistel juhtudel ja otstarbel:
1) koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse või tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamiseks;
2) geenidoonori kohta geenivaramus hoitavate andmetega, välja arvatud sugupuuga tutvumise võimaldamiseks, kui geenidoonor seda kirjalikult taotleb;
3) terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi
kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist;
4) vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi
kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks;
5) geenidoonori tuvastamiseks ja tema kirjalikul nõusolekul uue DNA proovi võtmiseks, kui koeproov on hävinud või ei sisalda piisaval hulgal DNA-d;
6) geenidoonori tuvastamiseks geenivaramusiseselt ning tema sugupuusse täienduse või muudatuse tegemiseks, kui DNA uurimise tulemused on vastuolus seni teada
oleva sugupuuga või annavad selle kohta uut teavet;
7) geenidoonori terviseseisundi kirjelduse väljastamiseks geenidoonori nõusolekul geenidoonori arstile, kui geenidoonori arst seda taotleb. Kui geenidoonor ei ole võimeline
nõusolekut andma ning tal puudub seaduslik esindaja või eestkostja või tema seaduslik esindaja või eestkostja ei ole kättesaadav, siis edasilükkamatul juhul ilma
geenidoonori nõusolekuta, kuid tema huvides ja vastavalt tema eeldatavale tahtele.

5. peatükk
DISKRIMINEERIMISE KEELD

§ 25. Diskrimineerimise keeld

(1) Inimese õiguste ja võimaluste piiramine või eeliste andmine lähtuvalt tema DNA ülesehitusest ja sellest johtuvatest pärilikkusriskidest on keelatud.

(2) Inimese diskrimineerimine geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti põhjal on keelatud.

§ 26. Diskrimineerimine töösuhetes

(1) Tööandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid töötaja või töökoha taotleja kohta ning nõuda töötajalt või töökoha taotlejalt koeproovi või DNA kirjelduse
andmist.

(2) Tööandjal on keelatud seada erineva pärilikkusriskiga inimestele diskrimineerivaid töö- ja palgatingimusi.

§ 27. Diskrimineerimine kindlustussuhetes

(1) Kindlustusandjal on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid kindlustatu või kindlustuse taotleja kohta ning nõuda kindlustatult või kindlustuse taotlejalt koeproovi või
DNA kirjelduse andmist.

(2) Kindlustusandjal on keelatud seada erineva pärilikkusriskiga inimestele erinevaid kindlustustingimusi, sealhulgas kehtestada soodustariife või määratleda
kindlustusjuhtumit kitsendavalt.

6. peatükk
JÄRELEVALVE JA KAEBUSTE LAHENDAMINE

§ 28. Andmekaitse järelevalveasutus

Terviseseisundi kirjelduste ja sugupuuandmete kogumise, koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ning sugupuuandmete kodeerimise, tagasikodeerimise
ning koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuuandmete töötlemise üle teostab järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus.

§ 29. Eetikakomitee

(1) Geenivaramu töötlemisele annab hinnangu eetikakomitee. Eetikakomitee hinnang on mittesiduv, välja arvatud § 24 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul.

(2) Eetikakomitee lähtub oma tegevuses üldtunnustatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest.

(3) Eetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Eetikakomitee liige peab olema oma valdkonna tunnustatud
asjatundja, kellel on eetikakomitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon.

(4) Eetikakomitee liikmed ja nende arvu nimetab geenivaramu vastutava töötleja nõukogu. Eetikakomitee liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

(5) Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu võib eetikakomitee liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda ainult mõjuva põhjuse ilmnemisel, milleks on eelkõige kohustuste
olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda eetikakomitee töös või muul viisil vastutava töötleja huvide oluline kahjustamine, samuti eetikakomitee liikme vastu
pankrotimenetluse alustamise korral.

§ 30. Töö- ja kindlustussuhetest tekkinud kaebuste lahendamine

(1) Kaebusi töösuhetes pärilikkusriskide tõttu ilmnenud diskrimineerimise kohta lahendab Tööinspektsioon, kasutades asja uurimisel ja otsustamisel vajaduse korral
vastutava töötleja või andmekaitse järelevalveasutuse ekspertide abi.

(2) Kaebusi kindlustussuhetes pärilikkusriskide tõttu ilmnenud diskrimineerimise kohta lahendab Kindlustusinspektsioon, kasutades asja uurimisel ja otsustamisel
vajaduse korral vastutava töötleja või andmekaitse järelevalveasutuse ekspertide abi.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 31. Kriminaalkoodeksi muutmine ja täiendamine

Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301
ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) koodeksit täiendatakse §-ga 1244 järgmises sõnastuses:

« § 1244. Geenidoonorlusele kallutamine

Ainelise tasu pakkumisega või kahju tekitamisega või sellega ähvardades inimese mõjutamise eest andma nõusolekut endalt koeproovi võtmiseks geeniuuringute eesmärgil
– karistatakse rahatrahvi, aresti või
vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

2) koodeksit täiendatakse §-ga 1245 järgmises sõnastuses:

« § 1245. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine

Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks andnud oma kehtivat nõusolekut, – karistatakse rahatrahvi, aresti või
vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

3) paragrahv 1281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava teabe avaldamine

Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, advokaadi, notari või muu isiku poolt talle kutsealases tegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava ning isiku
päritolu, geeniandmeid, kunstlikku
viljastamist, perekonda või tervisesse puutuva teabe avaldamise eest, kui sellega rikuti kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, – karistatakse rahatrahviga või
teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

4) koodeksit täiendatakse §-ga 1342 järgmises sõnastuses:

« § 1342. Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel

Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema pärilikkusriskide alusel - karistatakse rahatrahvi, aresti või
vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»

§ 32. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) andmed terviseseisundi, pärilikkuse informatsiooni ja seksuaalelu kohta;»;

2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, pärilikkuse informatsiooni ja seksuaalelu kirjeldavate delikaatsete isikuandmete töötlemine on lubatud ilma isiku
nõusolekuta, kui töötlemine toimub:
1) seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks;
2) isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks;
3) avalikku või üldist huvi silmas pidava ülesande täitmiseks, mis on seadusega pandud vastutavale töötlejale või kolmandale isikule, kellele andmed üle antakse.»

§ 33. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse täiendamine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse (RT I 1997, 35, 539) § 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) nimetab geenivaramu vastutava töötleja nõukogu kolm liiget;».

§ 34. Vastutava töötleja asutamine

Vabariigi Valitsus teeb otsuse käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse asutamiseks käesoleva seaduse jõustumisest kahe kuu jooksul.
 In English