Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Seadusandlus   »   Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon

Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon



Eesti Vabariik
ühines konventsiooniga 04/04/97
ratifitseeris konventsiooni 08/02/02 (jõustub 01/06/02)

Konventsiooni Originaaltekst asub aadressil: http://conventions.coe.int/

INIMÕIGUSTE JA BIOMEDITSIINI KONVENTSIOON
INIMÕIGUSTE JA INIMVÄÄRIKUSE KAITSE BIOLOOGIA JA ARSTITEADUSE RAKENDAMISEL
Oviedo, 4.aprill 1997

Preambul

Käesolevale konventsioonile alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid, teised riigid ja Euroopa Liit,
arvestades inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee kuulutas välja 10. detsembril 1948;
arvestades inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 4. novembrist 1950;
arvestades Euroopa sotsiaalhartat 18. oktoobrist 1961;
arvestades kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti 16.detsembrist 1966;
arvestades isikuandmete automatiseeritud töötlemisega seostuva üksikisikute kaitse konventsiooni 28. jaanuarist 1981;
arvestades lapse õiguste konventsiooni 20. novembrist 1989;
arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus ja et üks selle eesmärgi saavutamise teid on inimõiguste ja põhivabaduste säilitamine ja arendamine;
olles teadlikud bioloogia ja arstiteaduse kiirenevast arengust;
olles veendunud vajaduses austada inimest nii üksikisikuna kui ka inimsoo esindajana ja tunnustades inimväärikuse tagamise tähtsust;
olles teadlikud, et bioloogia ja arstiteaduse väär rakendamine võib viia inimväärikust ohustavate toiminguteni;
kinnitades, et bioloogia ja arstiteaduse saavutusi tuleb kasutada praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks;
rõhutades rahvusvahelise koostöö vajadust, et bioloogia ja arstiteaduse rakendamisest saaks kasu kogu inimkond;
tunnustades vajadust väärtustada avalikku arutelu bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel tõusetuvate küsimuste ja neile antavate vastuste üle;
soovides meenutada kõigile ühiskonnaliikmeile nende õigusi ja kohustusi;
võttes arvesse Parlamentaarse Assamblee tööd selles valdkonnas, kaasa arvatud soovitus 1160 (1991) töötada välja bioeetika konventsioon;
otsustades võtta vajalikke meetmeid, et kaitsta inimväärikust ning üksikisiku põhiõigusi ja põhivabadusi bioloogia ja arstiteaduse valdkonnas;
on kokku leppinud alljärgnevas:

I PEATÜKK. Üldsätted
Artikkel 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesoleva konventsiooni pooled kaitsevad bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel kõigi inimeste väärikust ja identiteeti ning tagavad kedagi diskrimineerimata igaühe isikupuutumatuse ning teiste põhiõiguste ja -vabaduste austamise. Iga pool sätestab oma siseriiklikus õiguses vajalikud meetmed, et tagada selle konventsiooni sätete toimimine.

Artikkel 2. Inimese ülimuslikkus

Inimese huvid ja heaolu peavad valitsema puhtühiskondlike ja -teaduslike huvide üle.

Artikkel 3. Tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus

Pooled, võttes arvesse tervisevajadusi ja kasutada olevaid vahendeid, võtavad sobivaid meetmeid, hoolitsemaks neile alluval territooriumil selle eest, et kindla kvaliteediga tervishoiuteenused oleks võrdselt kättesaadavad kõigile.

Artikkel 4. Kutsenormid

Igasugune sekkumine tervise valdkonnas, kaasa arvatud uurimistöö, peab olema kooskõlas sellealaste kutsenõuete ja -normidega.

II PEATÜKK. Nõusolek
Artikkel 5. Üldpõhimõtted

Sekkumine tervise valdkonnas võib toimuda pärast seda, kui asjaosaline isik on informeerituna ja vabatahtlikult andnud oma nõusoleku. Mainitud isikule tuleb enne anda asjakohast teavet nii sekkumise otstarbest ja olemusest kui ka selle võimalikest tagajärgedest ja ohtudest. Asjaosaline isik võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 6. Nõusolekuvõimetu isiku kaitse

1. Vastavalt artiklitele l7 ja 20 on sekkumine nõusolekuvõimetu isiku puhul lubatud ainult tema otsestes huvides.
2. Kui alaealine pole seaduse järgi võimeline andma nõusolekut, võib sekkumine toimuda ainult tema esindaja või seadusega ettenähtud asutuse, isiku või instantsi loal. Alaealise arvamus muutub üha määravamaks teguriks võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega.
3. Kui täiskasvanu pole vaimupuude, haiguse või muu samalaadse põhjuse tõttu võimeline seaduse järgi nõusolekut andma, võib sekkumine toimuda ainult tema esindaja või seadusega ettenähtud asutuse, isiku või instantsi loal. Asjaosaline isik peab nii palju, kui see on võimalik, osalema loa andmise protseduuris.
4. Lõigetes 2 ja 3 mainitud esindajale, asutusele, isikule või instantsile tuleb nendes lõigetes sätestatud tingimusi järgides anda artiklis 5 sätestatud teavet.
5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud loa võib asjaosalise isiku huvides igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 7. Psüühikahäirega isiku kaitse

Vastavalt seaduses sätestatud kaitsele, mis hõlmab järelevalve-, kontrolli- ja edasikaebamisprotseduuri, võib raske psüühikahäirega isikut ilma tema nõusolekuta allutada psüühikahäire ravile ainult juhul, kui ilma sellise ravita võiks tema tervis tõsiselt halveneda.

Artikkel 8. Eluohtlik seisund

Kui eluohtliku seisundi tõttu ei ole asjakohast nõusolekut võimalik saada, võib asjaosalise isiku tervise huvides otsekohe osutada vajalikku arstiabi.

Artikkel 9. Varemavaldatud soov

Kui patsient ei ole meditsiinilise sekkumise ajal võimeline oma soovi avaldama, tuleb arvestada tema varasemat selle kohast soovi.

III PEATÜKK. Eraelu ja õigus saada teavet
Artikkel 10. Eraelu ja õigus saada teavet

1. Igaühel on õigus nõuda, et teavet tema tervise kohta käsitletaks tema eraelu austades.
2. Igaühel on õigus saada tema tervise kohta kogutud mis tahes teavet. Samas tuleb austada isiku soovi seda teavet mitte saada.
3. Erandjuhtudel võib lõikes 2 märgitud õiguste rakendamist patsiendi huvides seadusega piirata.

IV PEATÜKK. Inimgenoom
Artikkel 11. Diskrimineerimise lubamatus

Isiku diskrimineerimine pärilikkuse tõttu on keelatud.

Artikkel 12. Geneetilised ennustustestid

Geenhaiguste ennustusteste või teste, millega sedastatakse kas haiguspõhjusliku geeni kandmine või geneetiline eelsoodumus haigusele või eelsoodumuskahtlus, võib teha ainult tervise huvides või terviseotstarbelisteks teadusuuringuteks, tuginedes seejuures asjakohasele geneetikaalasele nõustamisele.

Artikkel 13. Sekkumine inimgenoomi

Teisendav sekkumine inimgenoomi võib toimuda ainult haiguse ärahoidmise, diagnoosimise või ravi otstarbel ja üksnes juhul, kui eesmärk ei ole ühegi järglase genoomi mis tahes teisendamine.

Artikkel 14. Soo valimise lubamatus

Meditsiinilise viljastamise meetodeid ei ole lubatud kasutada tulevase lapse soo valimiseks, välja arvatud juhud, kui sellega saab vältida sooga seotud rasket pärilikku haigust.

V PEATÜKK. Teadusuuring
Artikkel 15. Üldpõhimõte

Bioloogia ja arstiteaduse valdkonnas võib teha teadusuuringuid, mis on kooskõlas käesoleva konventsiooni sätete ja teiste inimese kaitset tagavate õigussätetega.

Artikkel 16. Uuritava inimese kaitse

Inimuuringut võib teha ainult järgmistel tingimustel:
i) inimuuringule ei ole võrdväärset alternatiivi;
ii) asjaosalise isiku risk ei ole suurem, kui uuringust tulenev võimalik kasu;
iii) uuringukava on pärast selle teadusliku väärtuse sõltumatut kontrollimist, kaasa arvatud uuringu otstarbekuse kindlakstegemine, ja erinevate erialade esindajate poolt eetilise hinnangu andmist kinnitanud pädev instants;
iv) uuritav isik on informeeritud oma õigustest ja seadusega ettenähtud kaitseabinõudest;
v) artiklis 5 ettenähtud nõusolek on antud selgesõnaliselt, konkreetse juhtumi jaoks ja dokumenteerituna; niisuguse nõusoleku võib igal ajal vabalt tagasi võtta.

Artikkel 17. Isiku kaitse, kes ei ole võimeline andma uuringuks nõusolekut

1. Isikut, kes ei ole võimeline andma artiklis 5 sätestatud nõusolekut, võib uurida ainult järgmistel tingimustel:
i. kõik artikli 16 punktides (i) kuni (iv) nimetatud nõuded on täidetud;
ii. on tõenäoline, et uuringutulemused toovad tema tervisele tuntavat ja otsest kasu;
iii. võrdväärselt tulemuslikku uuringut ei ole võimalik teha nõusolekuvõimelisele isikule;
iv. artiklis 6 ettenähtud luba on antud konkreetse juhtumi jaoks ja kirjalikult; ja
v. asjaosaline isik ei ole vastu.
2. Kui ei ole tõenäoline, et uuringu tulemused toovad asjaosalise isiku tervisele otsest kasu, võib erandkorras ja seadusega ettenähtud kaitset arvestades lubada niisugust uuringut lõike 1 punktides (i), (iii), (iv) ja (v) nimetatud tingimuste ning järgmiste lisatingimuste täitmise korral:
i. uuringu eesmärk on isiku seisundi, haiguse või puude märksa põhjalikuma teadusliku käsitluse kaudu aidata kaasa tulemuste saavutamisele, mis oleksid kasutatavad nii asjaosalise enda kui ka teiste sama vanusegrupi inimeste või sama haiguse või tervisehäire all kannatavate või samasuguses seisundis olevate isikute huvides;
ii. uuring on asjaosalisele isikule ainult minimaalselt ohtlik ega koorma teda liigselt.

Artikkel 18. In vitro looteuuringud

1. Kui seadus lubab in vitro looteuuringuid, peab seaduses olema lootele tagatud asjakohane kaitse.
2. Inimloote loomine uurimisotstarbeks on keelatud.

VI PEATÜKK. Elundite ja kudede siirdamisotstarbeline eemaldamine elusalt doonorilt
Artikkel 19. Üldpõhimõtted

1. Elundeid ja kudesid võib elusalt doonorilt siirdamiseks eemaldada ainult retsipiendi tervise parandamise huvides ja kui pole võimalik saada sobivat elundit või kudet surnult ega ei ole teist võrdväärselt tulemuslikku ravimeetodit.

2. Artiklis 5 ettenähtud nõusolek peab olema antud selgesõnaliselt, konkreetse juhtumi jaoks kas kirjalikult või pädeva instantsi ees.

Artikkel 20. Isiku kaitse, kes ei ole võimeline andma nõusolekut elundi eemaldamiseks

1. Elundit ega kudet ei ole lubatud eemaldada isikul, kes pole võimeline andma artiklis 5 sätestatud nõusolekut.
2. Erandkorras ja seaduses ettenähtud kaitset arvestades on taastuvat kudet lubatud nõusolekuvõimetult isikult eemaldada järgmistel tingimustel:
i. sobiv nõusolekuvõimeline doonor ei ole kättesaadav;
ii. retsipient on doonori õde või vend;
iii. on tõenäoline, et donatsioon päästab retsipiendi elu;
iv. artikli 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud luba on antud konkreetse juhtumi jaoks kirjalikult, vastavalt seadusele ning pädeva instantsi kinnitamisel;
v. potentsiaalne doonor ei ole vastu.

VII PEATÜKK. Rahalise tulu teenimise keeld ja inimkeha osade kasutamine
Artikkel 21. Rahalise tulu teenimise keeld

Inimkeha ega selle osad ei tohi olla tulu teenimise allikaks.

Artikkel 22. Eemaldatud inimkehaosa kasutamine

Kui sekkumisel on eemaldatud inimkeha osa, siis tohib seda säilitada ja kasutada muul otstarbel peale selle, milleks ta oli eemaldatud, ainult kooskõlas kindlaksmääratud informeerimis- ja nõusolekuandmisprotseduuriga.

VIII PEATÜKK. Konventsiooni sätete rikkumine
Artikkel 23. Õiguste ja põhimõtete rikkumine

Pooled näevad ette sobiva õiguskaitse, et vältida käesolevas konventsioonis sätestatud õiguste ja põhimõtete rikkumist või see viivitamatult peatada.

Artikkel 24. Põhjendamatu kahju hüvitamine

Isikul, kellele sekkumisega on tekitatud põhjendamatut kahju, on õigus saada õiglast hüvitist vastavalt seaduses ettenähtud tingimustele ja protseduurile

Artikkel 25. Sanktsioonid

Pooled näevad ette asjakohased sanktsioonid, mida rakendatakse konventsiooni sätete rikkumise korral.

IX PEATÜKK. Käesoleva konventsiooni suhe teiste sätetega
Artikkel 26. Õiguste piirangud

1. Käesolevas konventsioonis sisalduvate õiguste ja kaitsesätete rakendamist tohib piirata ainult juhul, kui see on ette nähtud seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik üldiseks julgeolekuks, kuriteo vältimiseks, rahva tervise kaitseks ning isikute teiste õiguste ja vabaduste kaitseks.

2. Eelmises lõikes käsitletud piiranguid ei ole lubatud kohaldada artiklite 11, 13, 14, 16, 17, 19, 20 ja 21 rakendamisel.

Artikkel 27. Laiem kaitse

Ühtegi käesoleva konventsiooni sätet ei tohi tõlgendada poole võimaluste piiramisena või muul moel mõjustamisena, kui bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel tahetakse anda käesolevas konventsioonis ettenähtust laiemat kaitset.

X PEATÜKK. Avalik arutelu
Artikkel 28. Avalik arutelu

Käesoleva konventsiooni pooled hoolitsevad selle eest, et bioloogia ja arstiteaduse arengu põhiküsimusi arutataks avalikult, esmajoones arstiteaduslikust, sotsiaalsest, majanduslikust, eetilisest ja õiguslikust vaatenurgast lähtudes, ja rakendamisel tuginetakse asjakohasele nõustamisele.

XI PEATÜKK. Konventsiooni tõlgendamine ja järelvalve
Artikkel 29. Konventsiooni tõlgendamine

Euroopa Inimõiguste Kohus võib ilma otsese viiteta mõnele käimasolevale kohtuasjale anda soovitusliku iseloomuga nõuandeid õigusküsimustes, mis puudutavad käesoleva konventsiooni tõlgendamist, kui seda nõuab:
- poole valitsus, olles enne teavitanud teisi pooli,
- artiklis 32 nimetatud komitee, kuhu kuuluvad ainult käesoleva konventsiooni poolte esindajad, kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud otsuse alusel.

Artikkel 30. Konventsiooni rakendamise aruanded

Iga pool esitab Euroopa Nõukogu peasekretäri nõudel seletuse, kuidas poole siseriikliku õigusega on tagatud käesoleva konventsiooni kõigi sätete tulemuslik rakendamine.

XII PEATÜKK. Protokollid
Artikkel 31. Protokollid

Artikli 32 kohaselt võib konventsioonile lisada protokolle, et arendada käesoleva konventsiooni põhimõtteid edasi eri valdkondades. Protokollid on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanutele. Protokollid kuuluvad ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele.

Allakirjutanu ei või protokolle ratifitseerida, vastu võtta ega kinnitada ilma eelnenud või samaaegse konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamiseta.

XIII PEATÜKK. Konventsiooni parandused
Artikkel 32. Konventsiooni parandused

1. Käesolevas artiklis ja artiklis 29 komiteele usaldatud ülesandeid täidab Bioeetika Juhtivkomitee (CDBI) või mõni teine Ministrite Nõukogu määratud komitee.
2. Artikli 29 erisätted ei takista Euroopa Nõukogu liikmesriigil ega käesoleva konventsiooni poolel, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, olemast komitees esindatud ühe häälega, kui komitee täidab käesoleva konventsiooniga talle usaldatud ülesandeid.
3. Iga artiklis 33 nimetatud riiki või artikli 34 sätete kohaselt konventsiooniga ühinema kutsutud riiki, kes ei ole konventsiooni pooleks, võib komitees esindada vaatleja. Juhul kui Euroopa Liit ei ole pooleks, võib teda komitees esindada vaatleja.
4. Käimaks kaasas teaduse arenguga, vaadatakse käesolev konventsioon komitees läbi mitte hiljem kui viis aastat pärast selle jõustumist ja edaspidi komitee määratud ajavahemike järel.
5. Igast konventsiooni parandamise, protokolli koostamise või protokolli parandamise ettepanekust, mille on teinud pool, komitee või Ministrite Komitee, tuleb teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri, kelle kaudu see edastatakse Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, kõigile allakirjutanutele, pooltele, artikli 33 sätete kohaselt käesolevale konventsioonile alla kirjutama kutsutud riikidele ja artikli 34 sätete kohaselt konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.
6. Komitee ei hakka ettepanekut arutama enne kahe kuu möödumist päevast, mil peasekretär on selle vastavalt lõikele 5 edastanud. Komitee esitab kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud teksti kinnitamiseks Ministrite Komiteele. Pärast kinnitamist edastatakse tekst pooltele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või kinnitamiseks.
7. Parandus jõustub nende poolte suhtes, kes on selle vastu võtnud, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil viis poolt, nende hulga vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on teavitanud peasekretäri paranduse vastuvõtmisest. Iga poole suhtes, kes paranduse hiljem vastu võtab, jõustub parandus selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuu möödumisele päevast, mil pool on teavitanud peasekretäri paranduse vastuvõtmisest.

XIV PEATÜKK. Lõppsätted
Artikkel 33. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja jõustumine

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.
2. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.
3. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, nende hulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on väljendanud nõusolekut lugeda end seotuks konventsiooniga vastavalt käesoleva artikli lõike 2 sätetele.
4. Iga allakirjutanu suhtes, kes oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud väljendab hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise päevast.

Artikkel 34. Mitteliikmesriigid

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, olles pooltega konsulteerinud, teha mis tahes Euroopa Nõukogu mitteliikmesriigile ettepaneku ühineda käesoleva konventsiooniga enamuse poolt vastuvõetud otsuse alusel Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d järgi ning osalisriikide esindajate ühehäälsel otsusel.
2. Iga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil nad on deponeerinud ühinemisdokumendi Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 35. Territooriumid

1. Iga allakirjutanu võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimisel täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni rakendatakse. Iga muu riik võib teha samasuguse deklaratsiooni ühinemisdokumendi deponeerimisel.
2. Iga pool võib ka hiljem mis tahes ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooni alusel laiendada käesoleva konventsiooni rakendamist mis tahes muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud toimima. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase deklaratsiooni.
3. Iga kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta peasekretärile sellekohase teate esitamise teel. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 36. Reservatsioonid

1. Iga riik ja Euroopa Liit võib käesolevale konventsioonile allakirjutades või ratifitseerimisdokumendi deponeerimisel teha konventsiooni mis tahes sätte suhtes reservatsiooni, et mõni tema territooriumil kehtiv seadus ei ole selle sättega kooskõlas. Käesoleva artikli alusel ei ole lubatud teha üldiseloomuga reservatsioone.
2. Käesoleva artikli kohaselt tehtud iga reservatsioon peab sisaldama lühiteavet asjassepuutuvast seadusest.
3. Iga pool, laiendades käesoleva konventsiooni rakendamist territooriumile, mis on ära nimetatud artikli 35 lõikes 2 viidatud deklaratsioonis, võib selle territooriumi suhtes teha reservatsiooni vastavalt eelmiste lõigete sätetele.
4. Iga pool, kes on teinud käesolevas artiklis nimetatud reservatsiooni võib selle Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase deklaratsiooni.

Artikkel 37. Denonsseerimine

1. Iga pool võib mis tahes ajal käesoleva konventsiooni denonsseerida, edastades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate.
2. Selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 38. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, Euroopa Liitu, allakirjutanuid, pooli ja käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud mis tahes riiki:
a. igast allakirjutamisest;
b. igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest;
c. igast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklitele 33 või 34;
d. igast parandusest või protokollist, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 32 ja nende jõustumise kuupäevast;
e. igast deklaratsioonist, mis on tehtud artikli 35 sätete kohaselt;
f. igast reservatsioonist ja reservatsiooni tagasivõtmisest, mis on tehtud artikli 36 sätete kohaselt;
g. igast muust käesoleva konventsiooniga seotud toimingust, teatest või teatisest.

Ülaltoodu kinnistuseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale konventsioonile.

Koostatud inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile, Euroopa Liidule, käesoleva konventsiooni väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriikidele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riigile.
 In English