Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia   »   Artiklid Geenivaramust Print Email
Artiklid GeenivaramustArtiklid Geenivaramust

Ühe partei soolo Geenivaramu rahastamisel tekitab segadust

8.12.2005

Autor:
Võimupartnerid ei mõista Keskerakonna ministrite soovi anda 120 miljonit krooni.

Kolme Keskerakonna ministri üleeilne avaldus, mille kohaselt riik peaks järgmise nelja aasta jooksul rahastama Geenivaramu tegevust 120 miljoni krooniga, jääb arusaamatuks nii Reformi-erakonna kui ka Rahvaliidu poliitikutele.

Peale poliitikute kahtleb rahakulutamise mõttekuses ka ettevõtmise endine rahastaja E-Geen. Ligi aasta eest Geenivaramu rahastamise lõpetanud, riskikapitalile tugineva rahvusvaheline biotehnoloogiaettevõtte E-Geen juht Kalev Kask väidab, et praegu olemasoleva ligi 10 000 madala kvaliteediga geeniproovi uurimise rahastamisest pole huvitatud ükski tõsiseltvõetav teadusasutus.

Seda kinnitab Kase väitel ka Geenivaramu juhtide luhtunud lootus, et programmi võiks toetada Wellcome Trust või Genome Canada. Mõlemad geeniproove koguvad asutused teatasid aasta algul, et neil asja vastu huvi pole.
Seega jääb võimalus, et varamu hakkab uusi geeniproove koguma riigi toel.

Töö tuleks üle vaadata

Kui riik ikkagi peab vajalikuks hoida oma rahaga rahvuslikku geenipanka elus, soovitab Kask vaadata põhjalikult üle nii eelnev tegevus kui ka geeni-panga algusaastail seatud eesmärgid.

“Riik peaks võtma rahulikult ning mitte raha maha kallama. Peaks uurima ka põhjalikult rahvusvahelist turu- ja konkurentsiolukorda, sest maailma 20 suuremal farmaatsiakompaniil on varamud kahe kuni kuue miljoni prooviga,” lisas Kask.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi hinnangul võiks Geenivaramus nelja aasta pärast olla 100 000 proovi. Kuidas praeguste proovide arvu kümnekordistada, Reps ei täpsusta.

Geenivaramu nõukogu esimehe Richard Villemsi sõnul on inimesed hea meelega nõus geeniproove andma, kuid seni on proovide kogumist takistanud vaid raha. “Kõikjal maailmas kogutakse proove riigi rahaga. Nüüd tahame teha seda ka Eestis,” lisas ta. “Kui esimesed 100 000 proovi on koos, siis eri fondidest ja teadusprojektidest saadav raha katab edasised geeniproovide võtmiseks tehtavad kulutused.”

100 000 proovi kogumiseks on Villemis hinnangul tarvis veel 120 miljonit krooni. Üleeile andsid oma toetuse Geenivaramule kolm Keskerakonna ministrit, kuid kaks teist koalitsiooni osalist sellist sammu ei poolda.
Reformierakonna aseesi-mehe, riigikogu rahanduskomisjoni juhi Meelis Atoneni hinnangul ei saa üks erakond koalitsioonipartnereid eirates lubada nii suuri summasid ei teadlastele ega teistele huvigruppidele.

Eelarves selleks raha pole

“Mina ei oska küll öelda, kust leida 120 miljonit krooni Geenivaramu tegevuse jätkamiseks,” märkis Atonen. “Või õigemini, tean küll, sest kui Keskerakond peab Geenivaramut nii oluliseks, siis oleks see programm pidanud olema juba järgmise aasta riigieelarves.”

Atoneni väitel ei tõstatanud Geenivaramu päästeplaaniga välja tulnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ega ka sotsiaalminister Jaak Aab tuleva aasta eelarve koostamisel Geenivaramu rahastamise teemat, eile võeti eelarve parlamendis vastu.

Ka Rahvaliidu esimees Villu Reiljan teatas, et tema juhitav erakond ei toeta Geenivaramule nii suure summa andmist. “Rahvaliit on Geenivaramu perspektiivis ka varem kahelnud ja seni näitab küll kõik, et meil on õigus,” lisas ta.

Villems: Geenivaramu on vajalik kogu rahvale

Teaduste Akadeemia presidendi ja Geenivaramu nõukogu esimehe Richard Villemsi sõnul on rahvuslik geenipank hädavajalik igale arenenud riigile.

Villemsi selgituste kohaselt aitab populatsioonipõhine ehk vähemalt kümnendikku rahvastikust hõlmav geenipank tulevikus tegelda tõhusamalt rahvatervise parandamise ja jälgimisega. Kuna iga rahvus on Villemsi sõnul unikaalse geneetilise struktuuriga, siis ei kõlba eestlaste terviseolukorra uurimiseks ei lätlaste ega ka mõne teise rahvuse geenipank.

Tõhusamate ravimite ja tervema ühiskonna lootuses soovibki Geenivaramu luua rahvastikupõhist geenipanka. Alternatiiv oleks luua Villemsi sõnul haiguspõhine geenipank – see poleks nii kulukas ja võimaldaks kohe ka üht või teist haigust põhjalikumalt uurida, kuid see olevat pigem ravimifirmade huvi.

Varsti saab ise hakkama

“Kui geenipangas on 100 000 proovi, siis hõlmab see ka haigustepõhiseid geenipanku, mis on ühiskonnale märksa kasulikum kui paarisajast geeniproovist koosnevad haiguspõhised andmekogumid,” lisas Villems.

Kui riik otsustab Geenivaramu tegevust rahastada vähemalt 120 miljoni krooniga, on Villemsi hinnangul koos kriitiline roovide arv, mis lubab teadlastel teadustööga tegelda. “Tulevikus kaob Geenivaramul vajadus avalikust sektorist tuleva raha järele ja olen kindel, et hiljemalt nelja aasta pärast on Geenivaramu võimeline juba oma vahendite eest koguma uusi geeniproove,” lisas ta. “Seega ei lõpe Geenivaramu töö 100 000 geeniproovi kogumisega.” M.O.

Allikas: Eesti Päevaleht

Tagasi
 In English