Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia Print Email
Meedia

Meedia



Kui Geenivaramut üldse rahastada, siis riigihankega
19.12.2005

Autor:
Kolm Keskerakonna ministrit – Edgar Savisaar, Mailis Reps ja Jaak Aab – on sedavõrd veendunud Geenivaramu perspektiivis, et 120 miljonit krooni tunduvad tühise summana annetamiseks. Millest selline veendumus, kui erainvestorid on oma rahakottide rauad ammu sulgenud?

Äripäeva arvates näitab erainvestorite kadumine Geenivaramust, et projektil erilist perspektiivi pole, vähemalt mitte kommertslikus mõttes, ja riik võiks olla oma miljonite tuulutamisega tagasihoidlikum.

Geenivaramut tuleb käsitleda riskikapitali projektina, mis, kahju küll, ei kvalifitseerunud selle kümne protsendi hulka, mis summa summarum peaks pinnal hoidma kogu riskikapitaliäri. Geenivaramust ei tulnud õnnestunud projekti, mis kannaks seljas teisi ebaõnnestunud üritusi.

Erainvestorid EGeeni näol on ilmselt seda mõistnud, siirdudes parematele jahimaadele, uutele projektidele (vt “EGeen sai 12miljonilise rahasüsti”, Äripäev, 15.12). Seda võiks ka riik teha, loobudes Geenivaramu reanimeerimisest.

Seda üllatavam tundubki, et asi on taas üles võetud, sooviga teha hiigelsuur rahasüst elutusse kehasse.

Geenivaramu toetamist võib käsitleda fundamentaaluuringute rahastamisena – fundamentaalteadus ei peagi andma kiiret käegakatsutavat kasumit, vaid looma baasi uurimis- ja arendustegevusele kaugemas tulevikus. Öeldakse, et pole midagi praktilisemat kui hea teooria. Fundamentaalteaduse rahastamist riigi poolt tuleb lugeda ka omamoodi prestiiži küsimuseks.

Ent Geenivaramu alustas selgelt kommertsliku projektina – Eesti inimeste kaardistatud genofond oli plaanis näiteks mõnele suurele ravimifirmale kasudega maha müüa. Ostjate huvi aga puudus täielikult. Senise rahaga, mida oli EGeeni poolt siiski investeeritud 67 miljonit krooni, eriti kaugele ei jõutudki, vaid kümne tuhande vereproovini.

Praeguseks ei olegi selge, kuidas kavatseb valitsus Geenivaramut positsioneerida, kas endiselt “geenid müügiks”-projektina või fundamentaalteadusena, mis jääks Eesti oma meditsiini ja rahvatervist edendama. Esimesel juhul peaks see jääma siiski riskikapitalistide pärusmaaks, teisel juhul tuleks vaadata üle toetussummad, sest 120 miljonit krooni on ikka väga suur raha.

Samuti tuleks konkretiseerida tegevusi, sest muidu võib saada Geenivaramust midagi Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse sarnast, mis vaikselt tiksub ja neelab raha.

Kui 67 miljoni krooni eest õnnestus koguda vaid kümme tuhat vereproovi, siis on Geenivaramu tegutsemise efektiivsus madal. Esialgne eesmärk oli vähemalt sada tuhat, seega senise efektiivsuse juures Keskerakonna jõuliselt juurdeantav raha koormat paigast ei nihutaks.

2006. aasta riigieelarvesse, tõsi, Geenivaramu toetussummasid sisse kirjutatud ei ole.

Allikas: Äripäev

Tagasi
 In English