Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Pressiteated
Artiklid Geenivaramust
Geenivaramust välismeedias
Biotehnoloogia uudised
Nädalaülevaated
Nädalaülevaated 2002
Nädalaülevaated 2003
Nädalaülevaated 2005
Nädalaülevaated 2006
Nädalaülevaated 2007
Geeniprojektid maailmas
Artiklid ja materjalid Geeniprojektidest
Ilmunud raamatud
Õppevahendid
Kõnelevad Geenid
Geenitoimikud
Kuumad Geenid
Seadusandlus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioon
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
Inimgeeniuuringute seadus
Geneetikaga seonduvad õigusaktid
Euroopa Nõukogu Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsiooni Inimese Kloonimist Keelustav Lisaprotokoll


Avaleht  »   Meedia Print Email
Meedia

Meedia



Rahasüst: geenivaramu ärkab 120 miljoni krooni toel ellu?
10.12.2005

Autor: Kadri Paas
Minister Edgar Savisaar lubab soikunud geenivaramu 120miljonilise rahasüstiga taas tööle panna. Samas pole võimuliidu teised liikmed Keskerakonna juhi plaanist kuulnudki.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar (Keskerakond) lubas varamule lähiaastail kuni 120 miljonit krooni, et üle aasta tagasi rahapuudusel soikunud ettevõtmine taaskäivitada.

Savisaare rahalubadus üllatab aga valitsusliidu partnereid. Reformierakonna fraktsiooni esimees Maret Maripuu: «Ootame huviga, millal Savisaar oma ideid ka teistele koalitsiooniliikmetele tutvustab.»

Rahvaliidu väitel pole võimuliit varamuga seotut isegi arutanud. «Seni pole varamust mingit kasu paistnud,» lisab partei teabejuht Agu Uudelepp.

Savisaare arust peaks varamust saama teadusasutus, mis hakkab kogutud 100 000 geeniproovi põhjal rahva tervist uurima.

Järgmise aasta eelarves pole varamule sentigi, kuid Savisaar lubab raha leida lisaeelarvest või valitsuse reservist.

Varamus on praegu umbes 10 300 vereproovi ja proovide võtmiseks koolitatud 600 perearsti.

Väidetud 120 miljonist 96 peaks kuluma proovide võtmiseks ja perearstidele selle töö kinnimaksmiseks, ülejäänu aga varamu ülalpidamiseks.

Perearstide seltsi juht Madis Tiik meenutab, et varamu startides käis tema vastuvõtul umbes 20 vabatahtlikku geenidoonorit. «Toona eeldas varamu, et inimesed lähevad vabatahtlikult vereproovi andma. Perearst pidi vaid vereanalüüsi tegema ja patsiendiga terviseküsimustiku täitma. See võttis küll 1,5 tundi, kuid töö maksti kinni,» meenutab Tiik vähemalt 150kroonist hüvitist.

Tiigi arvates suudetaks 100 000 proovi paari aastaga kokku saada küll: «Paar aastat tagasi läks asi ju üsna hästi käima.»

Veredoonorite verd aga automaatselt varamusse saatma ilmselt ei hakata. Verekeskuse direktori Riin Kullaste sõnul küsitakse doonorilt küll luba tema vere edasisteks uuringuteks, kuid jutt ei käi geenivaramust: «Näiteks tehakse viirusuuringuid.»

«89 700 vereproovi kavatseme koguda samamoodi nagu senised 10 300,» ütlevad varamu juhid Andres Metspalu ja Koit Kikas. «Arstid on olnud väga koostööaltid.»

Varamu väitel aitab geenipank leida haiguse seose geenivariantide, keskkonnategurite ning käitumisviisidega. «Kui seosed teada, saab anda teaduslikult põhjendatud soovitusi tervislikuks eluviisiks ja haiguse ennetamiseks. Tekib uus võimalus hinnata riske ja diagnoosida niinimetatud tavalisi haigusi varakult. Kui haiguse teke selge, saab leida uusi ravimeid ning hinnata nende sobivust konkreetsele inimesele.»

Geenivaramule on aastate jooksul kulunud üle 70 miljoni krooni, millest umbes 10 miljonit saadi riigilt. Mullu loobusid USA rahastajad aga varamu töö kinnimaksmisest ja asi seiskus.

Doonoril on hallid silmad

Geenivaramu statistika järgi on 8500 doonorist 41% hallide, 28 siniste ning 16% roheliste silmadega. 43% neist on normaal- ja 33% ülekaalus. Ligi 35% on keskeri-, 24,5 kesk- ning 19% kõrgharidusega. Suurem osa doonoreist olid 30-39aastased ja 68% naised.

Allikas: SL Õhtuleht

Tagasi
 In English