Avaleht BioInfokeskus Geenifoorum Meedia BioSPINNO Projektid Geenivaramu Geenikeskus KKK Lingid Sisukord
Geenifoorum 2002
Geenifoorum 2003
Geenifoorum 2004
Geenifoorum 2005
Geenifoorum 2006


Avaleht  »   Geenifoorum   »   Geenifoorum 2003 Print
Geenifoorum 2003

Geenifoorum 2003



Geenifoorum 2003: inimhaiguste alistamiseks peame mõistma geneetikat

Tartus Vanemuise Kontserdimajas kahepäevasel rahvusvahelisel geneetika teemalisel konverentsil osalenud geeni- ja biotehnoloogia tippteadlased ja biotehnoloogia firmade esindajad kinnitasid, et üha täienevad teadmised inimorganismi geneetilisest ülesehitusest loovad paremad võimalused inimhaiguste alistamiseks. Konverentsi Geenifoorum 2003 alateemaga Kaksikheeliksi poolsajand raames ilmus James Watsoni tõlkeraamat “Kaksikheeliks”, kuulutati välja PricewaterhouseCoopers’i ja Eesti Geenikeskuse rakendusliku biotehnoloogia auhinna võitja ning kunstitööde konkursi “DNA kaksikheeliks” võitjad.

12.-13. septembrini toimunud sihtasutuse Eesti Geenikeskus korraldatud neljandal rahvusvahelisel biotehnoloogia konverentsil kõneldi geneetika ja biotehnoloogia võimalustest, mis on saanud alguse Francis Crick’i ja James Watson’i DNA molekuli struktuuri avastamisest 1953.aastal. Just see 1962.a. Nobeli preemiaga pärjatud avastus andis kinnitust oletustele, et DNA kannab endas elusolendite pärilikkuse informatsiooni.

Prof. Rolf M. Zinkernagel ja Prof. Andres Metspalu
Konverentsil osales enam kui 450 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit, neist viiendik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast, Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Geenifoorum 2003 programmikomitee liikme Andres Metspalu sõnul suudeti taas Tartusse tuua maailmas kõrgelt hinnatud lektorid. “Neljandat aastat korraldatud Geenifoorumi tasemest annab aimu Nobeli preemia laureaadi professor Rolf Zinkernagel’i kohalolek. Samuti annab rahuloluks põhjust fakt, et viiendik konverentsi osalejatest olid väliskülalised,” lausus Metspalu.

Konverentsi avasessioonis andis farmaatsiafirma Pfizer Kliinilise Farmakogeneetika Euroopa üksuse direktor dr Duncan McHale ülevaate geneetika mõjust ravimiarendusele. Firma IBM Lifesciences Solutions üksuse esindaja dr Ruth Taylor tutvustas IBM pakutavaid lahendusi informatsioonil põhineva tervishoiusüsteemi ehitamisel. McHale kinnitas, et geneetika areng viimasel kümnendil on muutnud ravimiarenduse oluliselt efektiivsemaks, mis on võimaldanud kärpida ravimiarendusele kuluvate summade hüppelist kasvu viimastel kümnenditel.

Dr. John Newton
Biopankade sessioonis esinesid nii Eesti Geenivaramu, kui ka Islandi ja kavandatava Briti geenipanga projekti esindajad. SA Eesti Geenivaramu juhatuse esimees Krista Kruuv kirjeldas aasta jooksul tehtut ja andis ülevaate Bureau Veritas Quality International kvaliteedisertifikaadiga kinnitatud andmekogumissüsteemist, mille rakendamine on taganud enam kui 4000 doonori andmete kogumise. Briti biopanga tegevjuht dr John Newton tunnustas ettekandes Eesti projekti edusamme ning rõhutas, et tänaseks on maailmas saavutatud suures osas üksmeel biopankade loomise vajaduse osas. Britid soovivad eelkõige koguda keskealistest inimestest vabatahtlike andmeid ja erinevalt Eestist, ei kavatse anda igale projektis osalejale individuaalset tagasisidet. Samas soovitakse kontakteeruda projektis osalejaga iga 10 aasta möödudes.

Farmakogeneetikale pühendatud sessioonis andsid professor Hannu Raunio, dr Malle Jürima-Romet ja prof Magnus Ingelman-Sundberg ülevaate farmaatsiatööstuse lootustest seoses geneetika arenguga. Kahjuks ei ole endiselt suurel osal inimestest neile määratud ravimitest abi. Hinnanguliselt toimib ravim soovitud moel vaid 20% inimestest ning 10 %-l võib see kasu asemel hoopis kahju põhjustada. Seega on farmakogenoomika eesmärgiks arendada ravimeid lähtudes teatud grupi inimeste genotüübist.

Prof. Rolf M. Zinkernagel
Konverentsi teise päeva avas peaesineja, maailma tuntumaid immunolooge professor Rolf Zinkernagel, Zürichi Ülikooli Eksperimentaalse Immunoloogia Instituudist. 1996.a. Nobeli preemia pälvinud Professor Zinkernagel tutvustas immunoloogilise mälu tekkemehhanisme ja sellest lähtuvalt uudsete vaktsiinide loomise võimalusi. Zinkernageli hinnangul peab organismis olema teatud tasakaal, mille puudumisel tekivad autoimmuunhäired.

Rahvusvahelisel Geenifoorumil räägiti põhjalikumalt mitmete haiguste geneetilistest põhjustest, pikem ülevaade anti pikaealisuse ja kuulmiskaotuse geneetikast. Professor Paolo Gasparini teatel on 65-70% kuulmishäiretest geneetilised. Tavapäraselt esineb kuulmiskaotust 1/1000 sünni kohta. 70-80% juhtudest on põhjustajaks geen DFNB1, mille kandjaks on Kesk- ja Põhja-Euroopas iga 79 ning Lõuna-Euroopas iga 35 inimene. Eestis on aga täheldatud veelgi kõrgemat esinemise sagedust – 1/22 sünni kohta. Professor Gasparini juhitud töörühm on identifitseerinud umbes 40 erinevat geeni, mida arvatakse olevat seotud kuulmiskahjustusega.

Tänavu teist korda korraldatud PricewaterhouseCoopers’i ja sihtasutuse Eesti Geenikeskus rakendusliku biotehnoloogia auhinna (50 000 krooni) võitis Tartu Ülikoolist võrsunud firma AS Quattromed, kelle konkursile esitatud töö oli seotud rekombinantsete viiruste ja rakuliinidega.

Sihtasutuse Eesti Geenikeskus ja firma EGeen koostöös korraldatud kunstitööde konkursi “DNA Kaksikheeliks” esimese koha auhinna 10 000 krooni võitis Kristiina Järvelaid Eesti Kunstiakadeemiast. Teise koha ja 7500 krooni võitsid Erika Pedak Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Jane Remm Eesti Kunstiakadeemiast. Kolmanda koha ja 5000 kroonise auhinna võitis Ahto Külvet Tartu Ülikoolist.

Konverentsil leidis aset James Watsoni 1968. a. ilmunud raamatu “Double Helix” eestikeelse tõlke esitlus. Klassikaks kujunenud raamatus kirjeldab James Watson Nobeli preemiaga pärjatud DNA struktuuri avastamise lugu. Raamat “Kaksikheeliks” ilmub eesti keeles sihtasutuse Geenikeskus ja kirjastuse Elmatar koostöös. Raamatu eestikeelsele tõlkele on tutvustuse kirjutanud akadeemik Richard Villems.

Lisaks traditsioonilistele üritustele korraldasid tänavu konverentsile eelnenud päeval Euroopa Nõukogu ja Eesti Geenivaramu seminari “Bioeetika ja õigus” ning konverentsi avapäeva pärastlõunal toimus paralleelsessioonina Eesti Geenikeskuse ja Connect Eesti koostöös bioettevõtlusega seonduvat käsitlev seminar. Konverentsi raames leidis aset biotehnoloogia valdkonna arengut toetava organisatsiooni ScanBalt juhtkomitee istung, kus arutati organisatsioone arenguperspektiive Läänemere regioonis.

Tänu toetajatele oli 140 noorteadlasel ning ligi 150 arstil ja teaduril võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Neljanda rahvusvahelise Geenifoorumi korraldamist toetasid Eesti Biokeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu, IBM, EGeen International, The Wellcome Trust, Tartu Linn ja Tartu Ülikool, KPMG ning Briti Saatkond, Briti Nõukogu, Ernst&Young ja Connect Eesti.

Lisainfo: http://www.geneforum.ee/GF2003/index.est.php

 In English