Sisukord
  • Saadi kuivakindlam tubakas
  • Võõrgeenid on suutelised levima geenmuundatud taimedelt nende looduslikele sugulastele
  • Loodi vähikindlad hiired
  • Inimese geenide arv on seniarvatust väiksem?
  • TÜ Tehnoloogiainstituudi aastakonverents 6. detsembril
  • Töötati välja kiire klamüüdia test
  • Hiirtel peatati naha vananemine
  • Kaardistati vaigistatuna päranduvad geenid
  • Vähirakud on pehmemad kui terved rakud
Saadi kuivakindlam tubakas
Geenmuundatud tubakataimed suudavad kasutada elutegevuseks 70% vähem vett kui nende tavapärased liigikaaslased ja suudavad üle elada pikemaid kuivaperioode.

Liigkuivuse käes kannatavad taimed langetavad tihti vanemad lehed ja jätavad alles vaid ellujäämiseks ja seemnete valmistamiseks hädavajalikus koguses nooremaid lehti. Teadlaste arvates on tegu geneetiliselt programmeeritud kaitsemehhanismiga, millest on võimalik mööda hiilida, tõstes taimes rakkude jagunemist soodustava ja aktiivselt kasvavates taimekudedes leiduva, ent surevates kudedes mitteesineva taimse hormooni tsütokiniini taset.

Davises asuva California Ülikooli teadlased eesotsas Eduardo Blumwaldiga konstrueerisid GM tubaka, mis tootis tsütokiniini ka vananevates ja ärritatud taimekudedes. Kui tavaline tubakataim langetas lehed ja hukkus ilma veeta kahe nädala jooksul, siis GM taim säilitas selle aja jooksul lehed ja elustus veevarustuse taastudes. Vähendades GM tubakataimede veevarustust tavapärasega võrreldes 70% võrra, vähenes saagikus vaid 12%.

Tubakataim valiti katseobjektiks, kuna seda on lihtne geneetiliselt modifitseerida. Praegu uurivad teadlased tomati, riisi ja nisu kuivakindlamaks muutmise võimalusi.
Nature News, 26.11.2007
Võõrgeenid on suutelised levima geenmuundatud taimedelt nende looduslikele sugulastele
Hiljutised Kanadas läbi viidud uuringud näitavad, et geenmuundatud rapsi viidud võõrgeen võib edasi kanduda rapsi sugulasliigile rüps.

Kuueaastase uuringu tulemused näitasid, et rapsile herbitsiidi Roundup vastase tundetuse andnud võõrgeen säilis ja ka pärandus pärast ristumist rüpsiga edasi hübriidsetele järglastele. Kuue aasta jooksul integreerus võõrgeen hübriidjärglaste genoomi ning ka nende järeltulijatel säilis Roundupi vastane resistentsus. Siiski iseloomustas võõrgeeni kandvate hübriidide puhul isastaimi vähenenud viljakus ja tolmuterade väiksem elujõulisus.

Üks hübriidtaim tootis näiteks 480 seemet, millest 22 sisaldasid võõrgeeni.

Keskkonnaktivistide sõnul on tegu näitega, kuidas GM põllukultuuridest võivad võõrgeenid levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat.
CheckBiotech.Org News, 27.11.2007
Loodi vähikindlad hiired
Kentucky Ülikooli teadlased on loonud geneetiliselt modifitseeritud hiire, kes on resistentne vähile, sh selle agressiivsetele vormidele.

Hiire vähikindlus baseerub hiire eesnäärmest professor Vivek Rangnekari leitud ja tavatingimustes nõrgalt ekspesseerunud vähi supressorgeenile Par-4, mis tapab vähirakke normaalseid rakke kahjustamata.

Teadlased siirdasid Par-4 geeni hiire munarakku, mis hiljem sisestati surrogaatemasse. Sündinud hiirepoegadel oli Par-4 aktiivsus oluliselt suurem ning neil ei tekkinud elu jooksul vähkkasvajaid. Nad olid ilma defektideta ja kasvasid normaalselt. Toksiliste kõrvalmõjude puudumist näitas ka nende eluea pikenemine paari kuu võrra ning Par-4 aktiivus ning sellest tingitud vähiresistentsus avaldus ka nende järeltulijatel.

Kui Par-4 töötaks ka inimestel, aitaks see ära hoida kemo- ja radioteraapiast tingitud kahjulikke kõrvalmõjusid.
Fierce Biotech News, 27.11.2007
Inimese geenide arv on seniarvatust väiksem?
USA teadlaste uuringu tulemused näitavad, et inimese valkusid kodeerivate geenide arv võib olla seniarvatust oluliselt väiksem.

Broad Instituudi teadlaste andmetel on inimese valkusid kodeerivate geenide arv umbes 20500, mitte 24500, nagu seni arvati. Töögrupi juhi Michele Clampi sõnul on selline suur erinevus tingitud inimgeenide kataloogides sisalduvatest paljudest avatud lugemisraamidest (ik open reading frames), mis on pigem juhuslikud kui valkusid kodeerivad regioonid (avatud lugemisraam - mRNA kolmikkoodonite lugemise võti - kas alates esimesest, teisest või kolmandast nukleotiidist - mis kodeerib õige valgu tekke). Seda kinnitas nende poolt läbi viidud inimgenoomis esinevate avatud lugemisraamide (mida sageli on inimgeenide kataloogides peetud potentsiaalseteks geenideks) võrdlus kahe primaadi, hiire ja koera genoomidega. Selle võrdleva analüüsi käigus ei leitud tõendeid nende järjestuste tekkeks ei primaatide evolutsiooni ega ka hiire ja koera geenikao tulemusena.

Teadlased usuvad ka, et kuigi tõenäoliselt ei ole leitud veel kõiki inimese valkusid kodeerivaid geene, jääb nende koguarv siiski alla 21000.
GenomeWeb News (vajalik tasuta registreerimine), 28.11.2007
TÜ Tehnoloogiainstituudi aastakonverents 6. detsembril
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi aastakonverents toimub 6. detsembril 2007 algusega kell 11.00 Tehnoloogiainstituudi (Nooruse 1, Tartu) suures auditooriumis.

Aastakonverentsi eesmärk on tutvustada TÜTI projekte instituudi liikmeskonnale, samuti tutvustada instituudi tegevusi finantseerijatele, partneritele ja tudengitele. Ühtlasi soovitakse luua jõulukuu meeleolu ning anda üritusel osalenutele positiivset energiat.

Eraldi sessioonidena toimuvad biomeditsiini, keskkonnatehnoloogia ning robootika ja infotehnoloogia plokkide ettekanded.

Biomeditsiini plokis esinevad:
- Mart Loog, molekulaarbioloogia vanemteadur: Proteiini kinaasid kui molekulaarsed lülitid.
- Elo Eriste, biokeemia erakorraline vanemteadur: Miks me tegeleme rakku tungivate peptiididega?
- Lauri Vares, orgaanilise keemia vanemteadur: Mis kasu on Pontul keemikust?
- Ilme Liblikas, orgaanilise keemia erakorraline vanemteadur: Põllumees, palun ära pane meie toidu sisse nii palju mürki!
- Andres Merits, rakendusviroloogia professor: RNA maailm meie ümber – võimalused ja ohud.
- Tanel Tenson, antimikroobsete ainete tehnoloogia professor: Antibiootikumideresistentsuse levikuteed ehk mis juhtub, kui süüa geene.
- Mario Plaas, transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhataja: Loomade "geenituuningu" ABC.
- Lauri Peil, proteoomika tuumiklabori juhataja: Proteoomika – pikk tee valgu massist valgu funktsioonini.

Lisainfo Ulvi Tiirik, [email protected] 7 374 800
Tartu Ülikool, 29.11.2007
Töötati välja kiire klamüüdia test
Suurbritannia teadlased töötasid välja kiire klamüüdia testi, mis annab vastuse 10 minutiga.

1300 naisel läbi viidud tupe limaproovidel tuginevad katsed tõendasid testi odavust ja efektiivsust. Praegu kasutatava testi tulemusi analüüsitakse laboris, mis tingib viivitused klamüüdia diagnoosis ja ravis. USA vastava uuringu tulemusel arenevad 3%-l haigetest 14-päevase ooteaja jooksul välja vaagna põletikulised protsessid.

Igal kümnendal briti noorel on klamüüdiatest positiivne.

Cambridge’i Ülikooli teadlaste väljatöötatud testikomplekt sarnaneb pisut rasedustestiga, andes positiivse vastuse e. haiguse puhul tulemuseks kaks sinist joont, negatiivse vastuse puhul ühe sinise joone ja testi ebaõnnestumisel jooni ei teki.

Uurimisgrupi juhi dr Helen Lee sõnul võtab testi tegemine aega vähem kui minuti, ülejäänud aeg kulub ootamiseks, kusjuures testi saavad teha naised ise.
BBC News, 30.11.2007
Hiirtel peatati naha vananemine
USA teadlased suutsid spetsiifilise valgu blokeerimisega noorendada kaheaastase hiire nahka.

Detailsem analüüs näitas, et ka naha geneetiline profiil oli samasugune kui vastsündinud hiire nahal. Saavutus võib tuua lähemale uute ravimite väljatöötamise, mis aitavad kaasa vanemate inimeste paranemise kiirenemisele. Siiski rõhutavad teadlased, et kindlasti pole tegu mingi nooruse eliksiiriga.

Blokeeritud valk – NF-kappa-3 – mängib rolli vananemise erinevate aspektide puhul, toimides mitmete teiste geenide aktiivsuse suurendamise või vähendamise regulaatorina. Töögrupi juhi, Stanfordi Meditsiinikooli teadlase dr Howard Changi sõnul toetavad nende uuringu tulemused teooriat, mille järgi vananemine on spetsiifiliste geneetiliste muutuste, mitte elu jooksul kuhjunud kulumiste ja protsesside tulemus. Ning samuti on tema sõnul neid geneetilisi muutusi võimalik tagasi pöörata.

Blokeerides vanematel hiirtel valgu NF-kappa-3 kahe nädala jooksul, muutus hiirte nahk paksemaks ja seal hakkas analoogiliselt nooremate hiirte nahaga jagunema rohkem rakke. Samuti aktiveerusid nahas samad geenid nagu vastsündinud hiirtel. Dr Changi sõnul oli naha noorenemine silmatorkav ja hämmastav.

Praeguseks on veel ebaselge, kui pikaajaline on naha noorenemise efekt ja kas valgu blokeerimine avaldab mõju organismi immuunsüsteemile ja suurendab vähi ohtu.
BBC News, 30.11.2007
Kaardistati vaigistatuna päranduvad geenid
USA teadlased on kindlaks teinud umbes 200 geeni, mis päranduvad vaigistatud kujul.

Bioloogiaõpikutes kirjutatu alusel pärib laps ühe geenikoopia isalt, teise emalt, ning reeglina on mõlemad neist aktiivsed. Kui ühe koopiaga midagi juhtub, suudab teine seda tavaliselt kompenseerida. Nüüd on USA teadlased aga kindlaks teinud umbes 200 geeni, mis päranduvad vaigistatud kujul ning seega puudub selle teiselt vanemalt pärit normaalsel paarilisel tagavarakoopia. Kui nüüd normaalse geenikoopiaga midagi juhtub, võib inimene osutuda oluliselt vastuvõtlikumaks erinevatele terviseriketele.

Duke’i Ülikooli teadlased on kaardistanud umbes 200 vaigistatuna päranduvat geeni ning usuvad, et need mängivad inimeste tervises suurt rolli.

Seni oli teada umbes 40 vaigistatud kujul päranduvat geeni. Duke’i teadlaste uuring kinnitas nende olemasolu ja tegi kindlaks täiendavad 156 geeni. Paljud neist uutest geenidest paiknevad mitmete haigustega – nagu rasvumine, diabeet, vähk – seostatud kromosoomipiirkondades. Näiteks üks neist geenidest aitab ära hoida põievähki, teine aga omakorda võib põhjustada erinevaid vähivorme.

Et tagavarakoopiata geenid on eriti tundlikud mutatsioonidele ja ümbritsevale keskkonnale, on nende abil võimalik uurida ka erinevate keskkonnatingimuste – nagu toit, stress, saastumine – mõju geenide aktiivsusele ja avaldumisele.

Vaigistatuna päranduvate geenide koguarvu on inimesel hinnatud umbes 1% suuruseks kogu genoomist, sellele vastab umbkaudselt ka nüüdseks avastatud geenide koguarv.

Vaigistatuna päranduvate geenide suurenenud arv tõstatab inimtervise seisukohast olulise küsimuse, kas ja kuidas on võimalik vaigistatuna pärandunud geene aktiveerida pärast sündi.
LiveScience News, 30.11.2007
Vähirakud on pehmemad kui terved rakud
Vähirakud on uue uuringu tulemuste põhjal pehmemad kui terved rakud, mis võib aidata arstidel paremini seda haigust diagnoosida.

Nii olid pankrease, rinna- ja kopsuvähi rakud tervetest enam kui 70% pehmemad. Erinevad vähirakud osutusid sarnaselt pehmeks, mis võimaldas neid selgelt eristada tervetest rakkudest.

Los Angeleses asuva California Ülikooli teadlased kasutasid oma uuringus uudset nanotehnoloogilist mikroskoopi, mis kokkupuutel rakumembraaniga määras selle pehmuse astme.

Teadlased usuvad, et uus meetod aitab vähki senisest paremini diagnoosida, eriti kehavedelikes, milles esinevaid vähirakke ei suudeta praeguste meetoditega diagnoosida umbes 30% juhtudest. Samuti peaks vähirakkude pehmuse mõõtmine aitama tulevikus diagnoosida, millistel vähijuhtudel on suurem tõenäosus osutuda agressiivseteks ja potentsiaalselt surmavateks.

Töögrupi liikme professor James Gimzewski sõnul võib uut meetodit võrrelda tomatite ostmisega kaupluses – väliselt ühesuguste tomatite puhul viitab nende pehmus riknemisele, võimaldades neid eristada söömiskõlbulikest.
Reuters, 02.12.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: