Sisukord
  • Meditsiinieetika on tsunftist väljunud
  • Valgud aitavad diagnoosida Alzheimeri tõbe
  • Embrüonaalsetest tüvirakkudest saadi liikidevahelisi närilisi
  • Leiti nii vananemist kui vähi arengut aeglustavad geenid
  • Otsitakse homoseksuaalsuse geene
  • TÜ arstiteaduskond esitleb 25 viimase aasta tegevust kokkuvõtvat raamatut
  • Presidendi kultuurirahastu kuulutab välja noore teadlase preemia konkursi
  • Geenmuundatud paplid puhastavad pinnast 100 korda kiiremini kui looduslikud taimed
  • Geeniteraapiaga soovimatu rasestumise vastu
  • HapMap konsortsium avaldas inimese geneetilise varieeruvuse uuendatud kaardi
  • Uue malaariavaktsiini katsetuste tulemused on lootusandvad
  • Leiti meeste viljatust põhjustav geen
  • Konverents Doktoriõpe ühiskonna vajaduseks
  • Neandertaallastelt leiti kaasaegse kõne geen
  • Venemaa föderatsiooninõukogu leevendas nõudeid geenmuundatud toidu märgistamisele
  • Riigiülene koostöö toidu, põllumajanduse, kalanduse ja biotehnoloogia valdkondades
Meditsiinieetika on tsunftist väljunud
Meditsiiniteooria ja -eetika õppejõud Andres Soosaar loodab, et "Arstieetika käsiraamatu" eestikeelse tõlke ilmumine aitab kaasa avalikule arutelule meditsiinieetika üle.

Intervjuud Andres Soosaarega loe Tartu Postimehest otseviitega http://www.postimees.ee/151007/tartu_postimees/289324.php
Tartu Postimees, 15.10.2007
Valgud aitavad diagnoosida Alzheimeri tõbe
Lihtne veretest võib tulevikus aidata diagnoosida Alzheimeri tõbe varases staadiumis.

Stanfordi Ülikooli (California, USA) meditsiinikoolis läbi viidud Alzheimeri tõbe põdevate haigete uuring on näidanud, et 18 erineva valgu kindlates kontsentratsioonides veres esinemine võib seda haigust usaldusväärselt diagnoosida. Seni ei ole olemas Alzheimeri tõbe kindlalt diagnoosivat testi, mistõttu usutavasti jääb diagnoosimata umbes veerand kõigist arenevatest haigusjuhtudest.

Teadlased analüüsisid 120 rakkudevahelisel kommunikatsioonil osaleva valgu esinemist nii tervetelt kui haigetelt inimestelt pärinevas 259-s vereproovis ning tegid kindlaks, et 18 valgu puhul erines nende kontsentratsioon tervete ja haigete inimeste veres. Kui seda kinnitavad ka täiendavad uuringud, võib lihtne veretest tulevikus aidata diagnoosida Alzheimeri tõbe juba varases staadiumis.
Nature News, 15.10.2007
Embrüonaalsetest tüvirakkudest saadi liikidevahelisi närilisi
Süstides metshiirelt (Apodemus sylvaticus) pärinevaid embrüonaalseid tüvirakke koduhiire (Mus musculus) varasesse embrüosse, saadi terved loomad, kes koosnesid mõlema kauges suguluses oleva liigi rakkudest.

Siirdamise läbi viinud Chicago Ülikooli (USA) teadlaste andmetel on tegu esmakordse juhtumiga, kus ühe imetajaliigi tüvirakud osalevad ulatuslikult teise, mittelähisuguluses oleva imetajateliigi arengus.

Kuigi mõlemad loomad on närilised ja enam-vähem ühesuurused, on nad arenenud eraldi juba 20 miljonit aastat ning nende geenid erinevad 18% võrra, mida on 12 korda enam kui geneetiline erinevus inimese ja šimpansi vahel.

Teadlased eraldasid metshiire embrüonaalseid tüvirakke ja viisid neisse fluorestseeriva valgu, et jälgida nende käekäiku kimääris. Seejärel süstisid nad 1250 koduhiire blastotsüsti igasse umbes 15 metshiire tüvirakku ning siirdasid eluõulised embrüod 44 koduhiirest surrogaatemasse. Kokku sündis 220 järeltulijat, kellest 16 (7,3%) ilmutasid kimäärluse tunnuseid. Neil esinesid metshiire rakud kõigis kudedes, moodustades mõnes organis kuni 40% rakkude koguarvust.

Kimäärid näisid tervetena ja ilma nähtavate defektideta. Järgmisena plaanivad teadlased saada suuruse poolest ja geneetiliselt juba 20% ulatuses erineva hiire ja roti rakke sisaldavaid kimääre.
Chicago University, 15.10.2007
Leiti nii vananemist kui vähi arengut aeglustavad geenid
USA teadlased on ümarussidel teinud kindlaks geenide paketi, mis lisaks vähi ennetamisele aeglustab ka ussikeste vananemist, ning otsivad nüüd neile geenidele vasteid ka inimesel.

San Franciscos (USA) asuva California Ülikooli bioloog Cynthia Kenyon on varem avastanud ümarussil Caenorhabditis elegans geeni daf-2, mille modifitseerimine kahekordistas ussi eluiga. Nüüd uuris ta daf-2 mõju sama ussikese 734 geenile ning leidis, et neist 29 kas aktiveerivad või pärsivad kasvajate arengut. Huvitaval kombel kaasnesid nendele omadustele ka eluea pikkust mõjutavad omadused, ja seda kindla seaduspära järgi: eluiga pikendavad geenid mõjusid pärssivalt kasvaja arengule ja eluiga lühendavad geenid omakorda reeglina soodustasid kasvajate arengut.

Kenyoni sõnul kinnitavad nende leiud teooriat, et eluea ja kasvajate arengu kontroll on sarnase geneetilise päritoluga. Et paljudel ümarussidel esinevatel geenidel on olemas ka inimvasted, otsivadki teadlased nüüd neid.
Reuters via Yahoo News, 15.10.2007
Otsitakse homoseksuaalsuse geene
Mehhiko juurtega vennad Julio ja Mauricio Cabrera osalevad ligi 1000 homoseksuaalidest vennapaari hõlmavas uuringus, mille käigus püütakse leida homoseksuaalsuse geneetilisi tagamaid. Uuringusse kaasatakse ka nende vanemad ja heteroseksuaalsed vennad.

Carberased loodavad, et USA-s Chicago piirkonnas riigi toel läbi viidav uuring tõestab, et homoseksualismi juured on geneetilised ning see pole isikute vaba valik. Eelnevad uuringud on näidanud, et seksuaalne orientatsioon erineb perekonniti, kuid see ei tõesta, et geenid põhjustavad homoseksualismi. Pigem võivad seksuaalset orientatsiooni mõjutada peresisesed kasvatusmeetodid, usk ning maailmavaade.

Ühes üheksakümnendate alguses läbi viidud uuringus selgus, et kui üks identsetest kaksikutest on homoseksuaalne, siis teise kaksiku tõenäosus osutuda homoseksuaaliks on 52%. Sama uuring näitas ka, et mittekaksikutest vendade puhul oli analoogiline tõenäosus vaid 9%.
AP via Yahoo News, 15.10.2007
TÜ arstiteaduskond esitleb 25 viimase aasta tegevust kokkuvõtvat raamatut
Kolmapäeval, 17. oktoobril 2007 kell 12 esitleb TÜ arstiteaduskond ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonna 25 viimase aasta tegevust kokkuvõtvat teost "Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982 - 2007."

Raamatu ilmumisega tähistatakse TÜ arstiteaduskonna ja ülikooli 375. aastapäeva. Kogumiku toimetaja, meditsiiniajaloo lektori Ken Kallingu sõnul annab raamat ammendava ülevaate teaduskonna ajaloo viimase 25 aasta tegevusest. "See periood on valitud kahel põhjusel. Esiteks on seni puudunud käsitelu viimasel veerandsajal toimunud õppe- ja teadustöö kohta. Teiseks on sel perioodil Eesti meditsiinis aset leidnud radikaalsed muudatused, mis paljuski on seotud arstide õpetamisega."

Raamatus analüüsitakse Eesti arstiteadusele ning tervishoiule pikemas perspektiivis oluliste otsuste ja sündmuste ettevalmistamist ning elluviimist, protsessis osalenute eesmärke ja panust.

Kogumik on üles ehitatud struktuuriüksuste kaupa, lisaks on meenutused neljalt tollal teaduskonda juhtinud dekaanilt. Kaasautorid on teaduskonna ja Eesti meditsiini jaoks oluliste otsuste vastuvõtmisel osalenud arstiteadlased.
Tartu Ülikool, 16.10.2007
Presidendi kultuurirahastu kuulutab välja noore teadlase preemia konkursi
Presidendi kultuurirahastu kuulutab välja noore teadlase preemia konkursi, milles saavad osaleda kuni 35-aastased Eesti päritolu teadlased.

Noore teadlase 75 000 krooni suurune preemia on mõeldud kuni 35-aastastele Eesti päritolu doktorikraadiga teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa teadusasutuse või ülikooli juures.

Preemiat rahastab kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman. Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga, teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu ja vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus.

Kandidaate võivad esitada nii noored teadlased ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 16. november 2007.

Eelmisel aastal sai noore teadlase preemia Tartu Ülikooli teadlane Alar Aints, kes uurib nn tapjarakke.
Postimees, 16.10.2007
Geenmuundatud paplid puhastavad pinnast 100 korda kiiremini kui looduslikud taimed
USA teadlased on saanud geenmuundatud papleid, mis suudavad efektiivselt puhastada saastunud pinnavett.

Washingtoni Ülikooli teadlased dotsent Sharon Doty juhtimisel geenmuundasid papleid nii, et need suutsid toitelahusest eemaldada 91% seal sisalduvast trikloroetüleenist, mis on USA pinnavee olulisim reostaja. Looduslikud taimed suudavad seda teha vaid 3% ulatuses.

Alla kümne sentimeetri pikkusi taimi kasvatati pudelites toitelahustel ning nad suutsid oma ainevahetuse käigus muundada toksilist trikloroetüleeni kahjututeks saadusteks 100 korda kiiremini kui looduslikud taimed. Taimede kasutamine keskkonna puhastamiseks on 10 korda odavam kui teiste tehnoloogiate kasutamine ning see on ka esteetilisem.

Samal ajal on briti teadlased geenmuundanud müürlooka nii, et see on võimeline absorbeerima pinnasest lõhkeainete jääke. Sellest oleme kirjutanud ka varem (vt Loodi keskkonna reostust vähendavad taimed.
Reuters via Yahoo News, 16.10.2007
Geeniteraapiaga soovimatu rasestumise vastu
Geenivaigistustehnoloogiast, mis blokeerib spermi kinnitumise munaraku pinnale, võib tulevikus saada täiesti uut tüüpi rasestumisvastane vahend.

Bostoni naistekliiniku (USA) teadlased Zev Williamsi juhtimisel on kasutanud RNA interferentsi inimese rakkudel ja geenmuundatud hiirtel, et blokeerida spermide kinnitumist munaraku pinnale vahendava valgu sünteesi. See põhimõtteliselt uut tüüpi lähenemine võimaldaks vältida hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega kaasneda võivaid ohtlikke kõrvalnähtusid.

Teadlased uurisid munaraku kestas (zona pellucida) olevate valkude rolli spermide liitumisel munarakuga. Selleks konstrueerisid nad hiired, kellel puudus munaraku kestas valk ZP3, mis vahendab spermi kinnitumist munaraku pinnale. Need hiired osutusid täiesti viljatuteks.

Testimaks ZP3 võimalikku toimet inimese rakkudel, konstrueerisid teadlased 1970. aastate algusest pärit inimese rakuliine kasutades kõigepealt rakud, mis sisaldasid vajalikku geneetilist infot ZP3 valgu tootmiseks. Seejärel kasutasid uurijad RNA interferentsi e. väikesi RNA fragmente, mis seondusid spetsiifiliselt ZP3 sünteesiks vajalikku infot kandvate mRNA molekulidega, mis seejärel rakuensüümide poolt hävitati. RNA interferentsi tagajärjel vähenes ZP3 valkude tootmine rakukultuuris 95%.

Teadlased plaanivad nüüd elusatel ja normaalsetel hiirtel RNA interferentsi kasutades blokeerida tiineks jäämine. Kui need uuringud osutuvad edukaks, loodavad teadlased tulevikus jõuda ka inimesel kasutatava rasestumisvastase vahendini. Siiski rõhutas Williams, et nad on oma uuringutega veel väga algfaasis ning tulemusteni jõudmine võib võtta mitmeid aastaid.
New Scientist, 17.10.2007
HapMap konsortsium avaldas inimese geneetilise varieeruvuse uuendatud kaardi
Rahvusvaheline HapMap konsortsium avaldas inimese geneetilise varieeruvuse uuendatud kaardi, mis sisaldab enam kui 3,1 miljonit SNP.

Seda on kolm korda enam kui varieeruvuskaardi 2005. a. avaldatud esialgses versioonis ning projekti USA-poolse koordinaatori Riikliku Inimgenoomi Uurimise Instituudi NHGRI teatel pakub see paremaid võimalusi leida sagedasemate haigustega seonduvaid geneetilisi variatsioone ning võimaldab paremini uurida, kuidas keskkonnatingimused on kujundanud inimese genoomi.

Mõlema senise inimese geneetilise varieeruvuse kaardi loomisel on kasutatud 270 Nigeeriast, Jaapanist, Pekingist ja Utah'st (USA) pärit vabatahtliku verd. Konsortsiumi hinnangul sisaldab uuenenud variatsioonikaart 25-35% nende piirkondade elanike sagedasematest geneetilistest variatsioonidest.
GenomeWeb News, 17.10.2007
Uue malaariavaktsiini katsetuste tulemused on lootusandvad
Efektiivne malaariavastane vaktsiin võib päästa aastas sadade tuhandete inimeste elu. Nüüd tundub tõhusa vaktsiini saamine päris lähedal olevat.

210 last hõlmavate kliiniliste katsete tulemusena selgus, et Mosambiigi imikute, keda süstiti eksperimentaalse vaktsiiniga RTS,S/AS02, nakatumine malaariat põhjustava parasiidiga Plasmodium falciparum vähenes 65% võrreldes kontrollrühmaga.

Vaktsiini väljatöötaja, GlaxoSmithKline'i teadlase Joe Coheni sõnul on 60-70% efektiivsusega vaktsiinil tohutu mõju inimeste tervisele, säästes aastas sadu tuhandeid elusid ja hoides ära miljoneid haigestumisjuhtumeid.

Vaktsiin jäljendab P. falciparum'i pinnal leiduvat aktiivset valku, põhjustades lastel immuunreaktsiooni, mille tulemusena parasiit sureb enne jõudmist maksa, kus toimub organismi nakatumine ja parasiidi paljunemine.

Uue malaariavaktsiini ulatuslikud, 10 Aafrika riigis elavat 16000 last hõlmavad kliinilised katsed algavad 2008. aastal.
New Scientist, 17.10.2007
Leiti meeste viljatust põhjustav geen
Kõigest üks geen võib omada otsustava tähtsusega mõju seemneraku moodustumisele selle lõppfaasis ning võib selgitada, miks on mõned mehed võimetud järglasi saama.

Hiirtega laboris läbiviidud katsed kinnitavad, et vastava geeni väljalülitamise järel alanes nende seemnerakkude tootmise võime oluliselt, vahendab Novaator ajakirja Nature. Lisaks oli toodetud seemnerakkudel defekte, nagu liikumatu saba ja ebanormaalse kujuga pea, varasemast palju rohkem.

"Avastusel on suur mõju ning see annab meile võimaluse töötada välja spetsiifilist geeni mõjutavad ravimid, et tõhusalt võidelda laialt levinud viljatusprobleemidega," ütles üks uuringu autoreist, North Carolina Ülikooli professor Yi Zhang.

Igal kuuendal paaril on USAs raskusi lapse saamisega ning umbes 30 kuni 40 protsendil juhtudest on viljakusprobleeme mehel.
Novaator, 18.10.2007
Konverents Doktoriõpe ühiskonna vajaduseks
24. oktoobril 2007 kell 10.00-17.00 toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas konverents "Doktoriõpe ühiskonna vajaduseks", mis on järjekorras kolmas ESF projekti "Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem" raames korraldatav doktoriõppe arenguid käsitlev konverents.

Seekordne konverents keskendub teemades teadmistepõhise ühiskonna vajadusele tippspetsialistide järele, doktorikoolide temaatikale ja doktoriõppe ühiskonna vajadustega kohandamisele. Paneeldiskussioonil arutletakse doktoriõppe erinevate võimaluste ja vormide üle.

Lisainfo ja registreerumine: http://www.ttu.ee/?id=3374
Tallinna Tehnikaülikool, 18.10.2007
Neandertaallastelt leiti kaasaegse kõne geen
Neandertaallaste jäänustest DNA-d otsivad teadlased on sealt leidnud kõne arenguks üliolulise geeni inimvormi.

Leid viitab võimalusele, et selle geeni kaasaegne, inimesel esinev vorm võis ilmneda seniarvatust varem, juba inimese ja neandertaallase ühisel eellasel.

Rahvusvaheline töögrupp Saksamaal Leipzigis asuva Max-Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlase Johannes Krause juhtimisel analüüsis Põhja-Hispaania koobastest leitud kahe neandertaallase luudest pärinevas DNA-s keele arenguga seotud geeni FOXP2 järjestust. Kuigi selle geeni täpne toimimine on veel selgusetu, põhjustavad selle mutatsioonid inimesel tõsiseid keeleprobleeme, mis on seotud grammatika mõistmise ja suu liikumise kontrollimisega sõnade moodustamisel.

Krause eeldas, et neandertaallastel esinev FOXP2 erineb kaasaegse inimese omast nagu ka šimpansil esinev. Ent teadlaste üllatuseks esinesid ka neandertaallase geenis inimesele omased muutused.

On raske öelda, kas ja kuidas "inimlik" FOXP2 geenivariant võis mõjutada neandertaallaste lingvistilisi võimeid. Geeni esinemine iseenesest ei pruukinud tähendada nende omavahelist suhtlemist viisil, mida võiks klassifitseerida keelena. Ka nende anatoomia ei kinnita ega lükka ümber artikuleeritud suhtlemise võimalust.

Siiski võib leida ka muid seletusi inimgeeni sattumise kohta neandertaallase DNA hulka: tegu võib olla juhuslike inimeste ja neandertaallaste järglastega, kelle geenivariant võis pärineda inimeselt; samuti ei saa lõpuni välistada analüüsitava materjali saastumist inimDNA-ga kas väljakaevamistel või laboris.
Nature News, 18.10.2007
Venemaa föderatsiooninõukogu leevendas nõudeid geenmuundatud toidu märgistamisele
Venemaa parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu leevendas nõudeid geenmuundatud (GM) toidu märgistamisele, kiites heaks seaduseelnõu, mille järgi tuleb GM toit eraldi märgistada ainult juhul, kui GM osa ületab selles 0,9%.

Senikehtiva seadusandluse järgi peab GM lisandeid sisaldav toit Venemaal olema igal juhul märgistatud.

Seaduse jõustumiseks peab Venemaa president selle eelnevalt allkirjastama.
CheckBiotech.Org, 19.10.2007
Riigiülene koostöö toidu, põllumajanduse, kalanduse ja biotehnoloogia valdkondades
Info- ja vahenduspäevad toidu, põllumajanduse, kalanduse ja biotehnoloogia valdkondades toimuvad Brüsselis 29-30.11.2007.

Infopäevade eesmärk on teadmistepõhisele biomajandusele kaasaaitamine teadlaste, tööstuse esindajate ja EK ametnike vaheliste diskussioonide ja koostöö edendamise kaudu. Kavas on ettekanded 7RP 2008. a. taotlusvoorudest ja projektiideedest ning eelnevalt kokkulepitud kahepoolsed kokkusaamised 7RP potentsiaalsete projektitaotluste arutamiseks. Registreerimine kestab 12. novembrini.

Lisainfo, päevakava ja registreerimine: http://trainnetfuture.tetalap.hu/
CORDIS News, 19.10.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: