Sisukord
  • Greibi söömine suurendab rinnavähiohtu
  • IBM ja AstraZeneca allkirjastasid 16 miljardi kroonise koostöölepingu
  • Täiendav koopia vähki tapvast geenist aitab hiirtel noor püsida
  • Geneetiline variatsioon vähendab HIV hulka organismis 90%
  • Auto heitgaasidest saab geenmuundatud vetikate abil biokütust toota
  • Meda AB omandab MedPointe Pharmaceuticalsi 9 miljardi krooni eest
Greibi söömine suurendab rinnavähiohtu
Igapäevane greibi söömine võib USA teadlaste uue uuringu andmetel suurendada rinnavähki haigestumise riski kuni kolmandiku võrra.

Lõuna-California ja Havai Ülikoolide teadlaste poolt läbi viidud 50000 menopausijärgses eas naise uuring näitas, et neljandiku greibi söömine päevas suurendab rinnavähki haigestumise ohtu kuni 30% võrreldes naistega, kes üldse greipi ei söönud.

Uuring näitas, et greip suurendab rinnavähiga seostatud hormooni östrogeeni taset organismis eeldatavasti östrogeeni sünteesis osaleva tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) molekuli aktiivsuse inhibeerimise kaudu. Vähemalt neljandiku greipi päevas söönud naistel täheldatigi östrogeeni taseme tõusu.

Teadlaste sõnul on uuringu tulemusena esmakordselt kindlaks tehtud seos tavalise toiduaine ja suurenenud rinnavähiohu vahel eakamatel naistel. Siiski vajab leitud seos võimalike vigade ellimineerimiseks täiendavaid uuringuid.
BBC News, 16.07.2007
IBM ja AstraZeneca allkirjastasid 16 miljardi kroonise koostöölepingu
IBM ja AstraZeneca allkirjastasid 16 miljardi krooni (1,4 miljoni USA dollari) suuruse seitse aastat kestva koostöölepingu, mille järgi IBM varustab maailma ühe suurima farmaatsiaettevõtte AstraZeneca globaalse infotehnoloogilise infrastruktuuriga enam kui 60 riigis.

Üldine kontroll IT strateegia ja arengu üle jääb AstraZenecale, IBM-le jääb suur autonoomia konkreetsete tehnoloogiliste vahendite valikul ja juurutamisel. AstraZeneca pressiesindaja Richard Williamsi sõnul võimaldab lepe neil keskenduda eelkõige oma põhitegevusele, mis võimaldab pikemas perspektiivis kokku hoida majasiseseid IT-arenduse kulusid.

Uus leping on jätkuks eelmisele, samuti seitse aastat kestnud analoogilisele lepingule.
Biospace News, 16.07.2007
Täiendav koopia vähki tapvast geenist aitab hiirtel noor püsida
Hiired, kellel on täiendav koopia valku p53 kodeerivast geenist, elavad kauem kui ühe geenikoopiaga isendid.

Hispaania Riikliku Vähiuuringute Instituudi teadlaste uuringute tulemused viitavad töögrupi juhi Manuel Serrano sõnul võimalusele, et vähi supressorvalku p53 taset tõstvad ravimid võivad omada ka vananemisvastast toimet.

Varasematest uuringutest on teada, et vastuseks rakusisestele ärritajatele, nagu näiteks DNA kahjustumine, käivitab p53 kas kahjustatud raku iseenesliku hävimise või paljunemise peatumise, peatades kahjustatud rakkude edasise arengu. Nüüdseks on selgunud, et sel valgul on ka teine, delikaatsem tee meie tervena hoidmisel – nimelt käivitab see rakusisese antioksüdantide tootmise, mis kaitsevad molekule kahjustuste eest.

Selgitamaks, kas valgu p53 see omadus võiks aeglustada ka vananemist, aretasid teadlased geeni p53 täiendava koopiaga hiired, kes, reageerides rakusisestele ärritajatele, nagu DNA kahjustused ja hapnikupuudus, tootsid tavapärasest rohkem valku p53.

Oodatult esines geeni p53 täiendavat koopiat omavatel hiirtel vähem kasvajaid kui tavalistel hiirtel, ka elasid nad keskmiselt viimastest keskmiselt 16% kauem – 137 päeva tavaliste hiirte 118 päeva vastu. Võrdlusena olgu toodud, et teine eluea pikendaja - tervislik dieet – pikendab hiirtel eluiga keskmiselt 20%.

Ent eluea pikenemine geenmuundatud hiirtel ei olnud seotud ainult väiksema suremusega vähki – tervetel hiirtel pikenes keskmine eluiga tavaliste hiirtega võrreldes 25% võrra. Kuigi vanimad hiired elasid mõlemas rühmas enam-vähem sama vanaks, suurenes geenmuundatud hiirte puhul just kõrgema vanuseni elanud hiirte arv.

Siiski ei maksa haigetel Serrano sõnul niipea oodata ravimit, mis kaitseb samal ajal vähi eest ja hoiab inimese noorena, seda enam, et mitmed varasemad uuringud on näidanud p53 vananemist kiirendavat toimet, st tema uuringutele risti vastupidiseid tulemusi.
Nature News, 18.07.2007
Geneetiline variatsioon vähendab HIV hulka organismis 90%
Väike mutatsioon inimese DNA immuunvalkusid kodeerivas piirkonnas vähendab HIV hulka organismis keskmiselt 90%. Avastus võib viia inimese immuunsüsteemi aktiveerivate uut tüüpi vaktsiinide väljatöötamiseni.

Duke'i Ülikooli (USA) teadlased eesotsas Jacques Fellayga analüüsisid 30000 HIVi nakatunud inimese haiguslugusid. Nende hulgast tegid teadlased kindlaks 500 inimest, kelle puhul haigestumise kuupäev on teada ja kelle organismis püsib HIV hulk ehk viiruskoormus (ik viral load) stabiilselt madalal tasemel.

Analüüsides nende 500 inimese DNAd leidsid teadlased spetsiifilise geenivariandi rs9264942 immuunvalku HLA-C kodeerivast geenist, mille olemasolu vähendas viiruse hulka organismis kuni 90% võrreldes teiste geenivariantide kandjatega. rs9264942 mutatsioon aitab HIViga võidelda, suurendades immuunvalgu HLA-C tootmist.

Fellay sõnul on viiruskoormus hea näitaja, mille järgi on võimalik ennustada, kui kiiresti HIV areneb AIDSiks. Madala viiruskoormusega haigetel on võitluses AIDSiga palju paremad väljavaated kui neil, kelle viiruskoormus on kõrgem.

Umbes 10% eurooplastel on kaks koopiat rs9264942 mutatsiooni kandvast geenist, mis alandab viiruskoormust 90%. Pooltel eurooplastest on üks koopia, mis alandab viiruskoormust 60%.

Fellay usub, et nende avastus võib viia inimese immuunsüsteemi aktiveerivate uut tüüpi vaktsiinide väljatöötamiseni.
New Scientist, 19.07.2007
Auto heitgaasidest saab geenmuundatud vetikate abil biokütust toota
Kolm britti - keemik Derek Palmer ning insenerid Ian Houston ja John Jones - on välja töötanud heitgaaside väljalasketoru asemel kasutatava seadeldise, mis seob heitgaasidest peamisi kasvuhoonegaase süsinikdioksiidi ja lämmastikuoksiide ning eraldab keskkonda peamiselt veeauru.

Greenboxi nimelist seadeldist saab kasutada nii sõidu- kui veoautodel, bussidel ning tulevikus ka tööstuses, sh elektrijaamades. Seotud gaase saab geenmuundatud vetikate abil kasutada biokütuste tootmiseks.

Kahe aasta jooksul on Greenbox läbinud enam kui 130 testi erinevates testimiskeskustes, näidates heitgaaside sidumist keskmiselt 85-95% ulatuses.

Kuigi esialgu on Greenbox küll baaritooli suurune, on selle mõõtmeid autorite sõnul võimalik vähendada niipalju, et kasutada seda väljaheitetoru asemel. Greenbox suudab siduda paagitäie kütuse põlemisel tekkivaid kasvuhoonegaase, pärast seda tuleb seadeldise sisu tühjendada bioreaktorites, kus geenmuundatud vetikad toodavad talletatud gaasidest biokütust, mis on peaaegu identne tavalise diislikütusega. Tühjendatud Greenbox on jälle kasutatav.

Greenboxi autorite sõnul suudaks Suurbritannia 30 miljoni auto heitgaasid siduda ja biokütuseks muundada umbes 1000 aakri (400 hektari) suurune vetikakasvatus.
CheckBiotech.Org, 19.07.2007
Meda AB omandab MedPointe Pharmaceuticalsi 9 miljardi krooni eest
Meda AB (Rootsi) omandab MedPointe Pharmaceuticalsi (USA) 9 miljardi krooni (800 miljoni USA dollari) eest.

Ühinemise tagajärjel moodustub Medast maailmaklassi spetsialiseerunud farmaatsiaettevõte juurdepääsuga nii USA kui Euroopa turule ning 16 miljardi kroonise aastase müügituluga.

Medpoint on keskendunud allergiaravimitele ja valuvaigistite tootmisele, mis moodustavad olulise osa ka tuntud Euroopa farmaatsiafirma Meda tooteportfellist. Lisaks ravimite tootmisele tegeleb Meda ka ravimite turustamisega, omades filiaale enam kui 20 euroopa riigis.

Meda tegevjuhi Anders Lonneri sõnul loob kahe tugeva ja kiirelt areneva sarnase tooteportfelliga ettevõtte ühinemine eeldused kogu maailmas arvestatava spetsialiseerunud farmaatsiafirma tekkeks, mis omab lisaks headele toodetele juurdepääsu nii Euroopa kui USA turgudele.
BioSpace News, 20.07.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: