Sisukord
  • Euroopa teadusruumi rohelise raamatu arutelu
  • Geenmuundatud tomat lõhnab nagu lill
  • Ka geenmuundatud seened suudavad toota ravimeid
  • Avastati seenhaigusi efektiivselt raviv aine
  • Tartu Ülikooli nõukogu valis professoreid
  • Geenid töötavad bioloogilise kella järgi
  • Tehisnahk ravib haavu
  • Maaülikooli nõukogu valis professoreid
  • Kasside DNA näitab kätte nende üleilmse leviku alguse aja ja koha.
  • Esmakordselt siirdati ühelt liigilt terve genoom
  • Esmakordselt saadi kloonitud reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid
Euroopa teadusruumi rohelise raamatu arutelu
Euroopa Komisjon on avaldanud Euroopa teadusruumi rohelise raamatu (Green Paper on ERA) ning on selle täiendamiseks algatanud avaliku arutelu.

Lähenemas on uuendatud Lissaboni strateegia esimese kolmeaastase etapi vahekokkuvõtte tegemise aeg ja teise etapi algus 2008. aastal. Seetõttu on praegu sobiv hetk hinnata saavutatut ja arutada ühe selle keskse osa – Euroopa teadusruumi (ERA) – tuleviku suundumusi. Nimetatud ERA roheline raamat tõstatab mitmeid küsimusi, kuidas süvendada ja laiendada Euroopa teadusruumi nii, et see täielikult toetaks uuendatud Lissaboni strateegiat. Käesoleva rohelise raamatuga pannakse alus laiaulatuslikule institutsionaalsele ja avalikule arutelule, eesmärgiga valmistada ette algatused 2008. aastaks.

Sellega seoses kutsub Euroopa Komisjon teadlasi ja huvigruppe üles tutvuma Euroopa teadusruumi kujundava rohelise raamatuga ning avaldama oma arvamust. ERA roheline raamat on kättesaadav eesti keeles ning oma arvamuse avaldamiseks on loodud ka spetsiaalne küsimustik internetis.

Otseviide ERA rohelisele raamatule (eesti keeles): http://ec.europa.eu/research/era/pdf/era_gp_final_et.pdf

Rohelise raamatu üldinfo ja küsimustik: http://ec.europa.eu/research/era/consultation-era_en.html
Haridus- ja Teadusministeerium, 25.06.2007
Geenmuundatud tomat lõhnab nagu lill
Iisraeli teadlaste konstrueeritud roosi ja sidruni lõhnaga geenmuundatud tomatid võeti vabatahtlike testijate poolt hästi vastu.

Geenmuundatud tomat sisaldab vürtsbasiiliku Ocimum basilicum geeni, mis toodab lõhna tekitavat ensüümi geraniooli süntaasi.

Uudseid tomateid testisid 82 vabatahtlikku ning praktiliselt kõik neist tundsid kas roosi, geraaniumi või sidruni lõhna. 49 katsealust eelistasid lõhnavaid tomateid, 29 looduslikult lõhnavaid ning 4 ei omanud eelistust.

Teadlased on kindlad, et ka teisi karotinoide sisaldavaid taimi saab panna erinevalt lõhnama ja isegi maitsema.
CheckBiotech.Org, 25.06.2007
Ka geenmuundatud seened suudavad toota ravimeid
Seeni saab kasutada mitmete inimesele kasulike ravimite tootmiseks.

Penni Ülikooli (USA) taimepatoloogia professor Charles Peter Romaine on välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab modifitseerida aedšampinjoni Agaricus bisporus genoomi. Ühe geenmuundatud seente praktilise rakendusena näevad teadlased raviotstarbeliste valkude tootmist, sh näiteks vaktsiinid, monokloonsed antikehad, insuliin ja tsellulaas.

Teadlased lisasid bakteri Agrobacterium plasmiidsele DNAle seene genoomi siirdatava geeni, millele on lisatud seene "ärapetmiseks" seene genoomis sisalduvaid regulaatorelemente, ning antibiootikumile hügromütsiin resistentsust andva geeni. Hoides väikseid seeneliistakute tükikesi seejärel mitme päeva jooksul kontaktis geenmuundatud bakteritega, kandus bakterite elutegevuse käigus osa plasmiidset DNAd seene rakkudesse, kus see liitus seene DNAga. Hügromütsiini abil eraldati modifitseerunud rakud tavalistest seenerakkudest ning alles jäänud geenmuundatud seenerakud olid valmis tootma neisse lisatud geeni poolt sünteesitavat ainet.

Dr Romaine'i sõnul on tõenäosus, et lisaks hügromütsiinile reistentsust andvale geenile sisaldab modifitseerunud seenerakk ka soovitud geeni, suur. Ka on tema sõnul raviomadustega valkude tootmine seente abil potentsiaalselt odavam ja kiirem kui taimede abil, kuna ravimi eraldamiseks vajalik kogus valmib paari nädalaga ning see ei vaja kallist infrastruktuuri.
CheckBiotech.Org, 25.06.2007
Avastati seenhaigusi efektiivselt raviv aine
Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) ja USA teadlased on avastanud aine, mis efektiivselt ravib seenhaigusi.

Boori sisaldav AN2690 nimeline aine blokeerib seente valgusünteesi ja on olnud kliinilistel katsetel väga edukas. AN2690 takistab leutsüül-tRNA süntetaasi, mis on oluline ensüüm valgusünteesi lõppfaasis, tegevust.

EMBL Grenoble’is asuva labori teadlased Stephen Cusacki juhtimisel kristalliseerisid AN2690 osalusel toimuva valgusünteesi protsessi ja uurisid röntgenkiirguse abil, kuidas täpselt toimub valgusünteesi blokeerimine. Selgus, et AN2690 seondus leutsüül-tRNA süntetaasi aktiivse osaga, takistades sellega ensüümi tegevust ja blokeerides valgusünteesi lõppfaasi.

Cusacki sõnul toimub seondumine boori aatomi abil, mis võib viia uue paljulubava ravimite klassi väljatöötamine. Eriti oluline on see tema sõnul seoses üha suureneva antibiootikumideresistentsusega.
CORDIS News, 25.06.2007
Tartu Ülikooli nõukogu valis professoreid
Tartu Ülikooli nõukogu valis 22.06.2007 kolmteist professorit, sh molekulaarbioloogia korralise professori, kelleks valiti Jaanus Remme.

Jaanus Remme sündis 1953. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1980. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal ja kaitses samas 1993. aastal doktorikraadi. Alates 1997. aastast on Remme TÜ molekulaarbioloogia professor.
Tartu Ülikool, 25.06.2007
Geenid töötavad bioloogilise kella järgi
Kõik meie geenid võivad töötada ööpäevase bioloogilise kella järgi.

Selle kindlakstegemiseks jälgisid Colorado Ülikooli (USA) teadlased eesotsas Andrei Ptitsõniga kahe ööpäeva jooksul 20000 hiire geeni aktiivsuse kõikumisi ega suutnud tuvastada ühtegi geeni, mille aktiivsuses ei ilmnenud öö ja päeva vaheldumisest tingitud muutusi. Ptitsõni sõnul on tulemus üllatav, kuna senise arvamuse kohaselt mõjutab ööpäevane rütm vaid 15% geenidest.

Erinevate geenikomplektide aktiivsus on sünkroonis ühe organi piires, ent mitte ilmtingimata erinevates kudedes.
New Scientist, 26.06.2007
Tehisnahk ravib haavu
Briti biotehnoloogiaettevõte Intercytex Group Plc on välja töötanud pikaealise tehisnaha, mis varaste kliiniliste katsete käigus on näidanud häid tulemusi haavade ravil.

Ettevõte andmetel on nende laboris valmistatud "elus" nahk võimeline täielikult integreeruma loodusliku inimnahaga. ICX-SKN nime kandev tehisnahk on tehtud fibroblastide nimelistest naharakkudest, mis looduslikus nahas vastutavad kollageeni loomise eest. Fibroblastid moodustavad ICX-SKNs struktuuri, mis jäljendab nahahaava. Varastes kliinilistes katsetes liitus ICX-SKN pärisnahaga 28 päeva pärast, moodustades suletud ja ravitud haavajälje

Nüüd plaanib Intercytex eksperimente suuremate haavadega ja kliinilisi katseid, mille käigus oleks võimlaik hankida piisavalt infot meetodi kasutamiskõlbulikkuse kohta. Katsete edu korral oleks tegu suure edasiminekuga regeneratiivmeditsiinis.
Reuters via Yahoo News, 26.06.2007
Maaülikooli nõukogu valis professoreid
Eesti Maaülikooli nõukogu valis 28. juuni istungil 5 professorit, teiste hulgas Ülle Jaakma ja Väino Poikalaineni.

Ülle Jaakma, kes seni oli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi looma tervise ja keskkonna professor, valiti koduloomade füsioloogia professoriks.

Väino Poikalainen, kes seni oli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse osakonna dotsent, valiti piimatehnoloogia professoriks.
Eesti Maaülikool, 28.06.2007
Kasside DNA näitab kätte nende üleilmse leviku alguse aja ja koha.
Uue geneetilise varieeruvuse uuringu põhjal pärinevad kodukassid Lähis-Idast, kust nad alustasid maailma vallutamist enam kui 100000 aastat tagasi.

Selle kindlakstegemiseks analüüsisid Oxfordi Ülikooli (Suurbritannia) ja USA Riikliku Vähiinstituudi teadlased Carlos Driscolli juhtimisel 979 kassi DNAd, kes pärinesid üle kogu maailma ja kelle hulgas oli nii erinevaid metsikuid kui kodukasse. Võrreldes nende genoomide järjestusi tegid teadlased kindlaks nendevahelise sugulusastme.

Uuritud kasside DNA näitab, et kodukassid on kõige sarnasemad praegu Lähis-Ida (Iisrael, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Saudi Araabia) kõrbetes elavate metsikute kassidega. Teadlased leidsid viis selgelt eristuvat sugupuud, mis lähevad ajas tagasi kuni 100000 aastat. Seega oli vähemalt viis emast kassi Lähis-Idast, kelle järglased levisid inimese abil üle kogu maakera.

Siiski ei tähenda kodustatud kasside sugupuu 100000 aastase ajaloo kindlakstegemine, et kassid tol ajal ka kodustatud olid. Kodustamise ajaks pakuvad teadlased välja siiski perioodi 12000 aastat tagasi, mil seni valdavalt küttimisega tegelevad inimesed muutusid paikseks ja hakkasid vilja kasvatama ja säilitama. Vilja säilitamine meelitas kohale närilised, kes omakorda meelitasid kohale metskassid, kes asusid inimese naabrusse elama.

Kaslaste 37-st liigist on kodukass ainus, kes ei ole ohustatud – neid elab üle maailma 600 miljonit isendit.
Nature News, 28.06.2007
Esmakordselt siirdati ühelt liigilt terve genoom
USA teadlased eesotsas Craig Venteriga viisid läbi maailma esimese terve genoomi siirdamise ühelt liigilt teisele. Tegemist on suure sammuga sünteetilise elu loomise suunas.

Tehiselu loomisel on olnud kaks suuremat takistust, millest üks – kogu genoomi ülekandmine – sai selle eksperimendi käigus ületatud. Teine suur takistus uute eluvormide loomiseks, mille ületamine seisab veel ees, on uue geneetilise koodi loomine arvuti abil ja selle ülekandmine.

Venteri grupp keskendub mikroorganismide väljatöötamisele, mis toodaksid biokütust ainevahetuse jääkainetena. Venter ise loodab geenmuundatud või täiesti uusi sünteetilisi organisme kasutades esimeste tulemusteni jõuda lähema kümne aasta jooksul.

Oma eksperimendis eraldasid teadlased lihtsa bakteri Mycoplasma mycoides tervikliku genoomi ja siirdasid selle lähedasele sugulasliigile Mycoplasma capricolum. Katse tulemused näitasid, et osad retsipientliigi bakterid võtsid kasutusele uue siirdatud genoomi ja heitsid enda liigipärase genoomi kõrvale, hakates kasvama ja käituma nagu doonorliik.
The Guardian, 29.06.2007
Esmakordselt saadi kloonitud reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid
Esmakordselt saadi kloonitud reesusmakaakide embrüotest tüvirakuliinid.

Oregoni Primaatide Uurimise Keskuse (Beaverton, USA) teadlased eemaldasid 278 reesusmakaagi munarakust tuumad ning siirdasid nende asemele isasahvide naharakkude tuumad. 21-st blastotsüsti staadiumi arenenud embrüost saadi 2 tüvirakuliini. Teadlased peavad veel tõestama, et nende saadud tüvirakuliinidel on olemas kõik embrüonaalsetele tüvirakkudele omased tunnused.

Oregoni teadlased kasutasid senikasutatud ultraviolettkiirguse asemel polariseeritud valgust raku sisus toimuvate muutuste jälgimiseks, kuna nende arvates kahjustab ultraviolettkiirgus embrüoid.

Töögrupi liikme Don Wolfi sõnul tõendavad nende katsed ka inimese terapeutilise kloonimise võimalikkust. Kui see töötab ahvidel, siis miks ei peaks see töötama inimestel?
New Scientist, 30.06.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: