Sisukord
  • TTÜ teadlaste uurimisgrupp pälvis 17,2 miljoni kroonise toetuse maailma suurimalt heategevusfondilt
  • Hambapasta parandab tundlikke hambaid
  • Pakutakse personaalseid tüvirakuliine
  • Karastusjookides sisalduv säilitusaine võib kahjustada DNAd
  • Tehti kindlaks külma tajuvad retseptorid
  • Itaalia arstid taastasid tüvirakkude abil kahe naise vagiinad
  • Tartu Ülikooli rektoriks valiti Alar Karis
  • James Watsoni genoom kaardistatud
  • Suitsetajaid tapab täiendav tubakast pärit radioaktiivne kiirgus
  • Ahhaa! Teeme tutvust neuroteadusega
TTÜ teadlaste uurimisgrupp pälvis 17,2 miljoni kroonise toetuse maailma suurimalt heategevusfondilt
Maailma suurim rahvusvaheline heategevusfond Wellcome Trust otsustas rahastada järgneval viiel aastal 17,2 miljoni krooniga Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteaduri Marko Vendelini grupi uuringuid südamelihase energiavahetuse uurimiseks.

Juba 2001. aastal kaitstud doktoritöös alustas praegune TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur Marko Vendelin südamelihase mehaanikaliste ja ainevahetusprotsesside vaheliste seoste matemaatilist modelleerimist. Tema töögrupi uuringute tulemused on tänaseks laiendanud oluliselt meie teadmisi südame töö kohta ning aidanud selgitada südamelihases toimuvaid protsesse.

"Viimastel aastatel on avastatud rida uusi tahke südamelihase rakkudevaheliste struktuuride vastasmõjudes, millede selgitamine vajab veel edasist uurimist. Niivõrd suure ja maineka rahvusvahelise heategevusfondi nagu Wellcome Trusti otsus finantseerida Marko Vendelini lähiaastateks planeeritud uuringuid südamerakkude struktuursete ja funktsionaalsete seoste selgitamisel näitab TTÜ Küberneetika Instituudi Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuses senitehtu kõrget teaduslikku taset ja hinnangut uurimisgrupi teaduslikule potentsiaalile tervikuna", kinnitab TTÜ Küberneetika Instituudi teadussekretär Mati Kutser. Kutseri andmetel on see üks suuremaid toetussummasid, mis on Wellcome Trusti poolt antud valdkonnas Eesti teadlaste toetuseks eraldatud.

Wellcome Trust on 1936. aastal Inglismaal asutatud sõltumatu heategevusfond, mis finantseerib perspektiivseid biomeditsiinialaseid uuringuid kogu maailmas. Saavutada Wellcome Trusti International Senior Research Fellow staatus on suur tunnustus igale teadurile.
Tallinna Tehnikaülikool, 28.05.2007
Hambapasta parandab tundlikke hambaid
Suurbritannias jõuab müügile hambapasta, mis suudab taastada hambavaapa ning niiviisi teha lõpu hammaste tundlikkusele.

Pasta katab hamba vedelal kujul kaltsiumiga, mis on ka hambavaaba peamine koostisosa. Nii tekib hambal paranemisprotsess, augud saavad silutud ning paljastunud närvid kaetud.

Firma Arm and Hammeri pasta on esimene, mis lahendab tundlike hammaste probleemi, mitte ei ürita seda lihtsalt peita. Uudses hambapastas on kaheksa korda rohkem kaltsiumi kui süljes.

Britid loodavad, et uus pasta toob kergendust kuningriigi 13 miljonile elanikule, kes vaevlevad tundlike hammaste käes ning kulutavad erinevatele ravi- ja leevendusvahenditele aastas ligi 1,4 miljardit krooni (60 miljonit naela).
ÄP Novaator, 28.05.2007
Pakutakse personaalseid tüvirakuliine
USA biotehnoloogiaettevõte StemLifeLine pakub võimalust kunstliku viljastamise käigus saadud ja kasutamata jäänud embrüotest saada personaalseid tüvirakuliine.

StemLifeLine'i kaasasutaja ja tegevjuhi dr Ana Krtolica sõnul võib personaalsete tüvirakuliinide saamist võrrelda tulevikku suunatud kindlustusega. Kõrge kvaliteediga ja patsiendile geneetiliselt sobivad tüvirakuliinid saadakse külmutatud embrüotest, mis jäävad kunstliku viljastamise käigus kasutamata.

Tegu on esmakordse võimalusega kasutada sellist teenust kunstlikku viljastamist teostavate keskuste vahendusel ning ainult nende keskuste kaudu seda teenust ka pakutakse.

Lisainfo StemLifeLine'i veebilehelt: http://www.stemlifeline.com
BioSpace News, 29.05.2007
Karastusjookides sisalduv säilitusaine võib kahjustada DNAd
Briti teadlaste uuringud näitavad, et paljudes karastusjookides - näiteks Pepsi ja Fanta - sisalduv säilitusaine naatriumbensoaat (E211) võib kahjustada DNA-d.

DNA kahjustused võivad olla nii ulatuslikud, et võivad viia degeneratiivsete haigusteni, nagu näiteks Parkinsoni tõbi ja maksatsirroos.

Sheffieldi Ülikooli molekulaarbioloog Peter Piperi poolt läbi viidud laborikatsed näitasid, et populaarne antibakteriaalne toidulisand naatriumbensoaat (E211) võib kahjustada raku energiaallikate mitokondrite DNAd, mis võib viia mitokondrite töö seiskumisele. See omakorda viib raku tegevuse tõsiste häireteni.

Naatriumbensoaat on tunnistatud ohutuks ja selle kasutamine on nii USA-s kui EL-s lubatud. Piperi sõnul on kasutatud testid aga aegunud ja ta soovitab vanematel mitte osta lastele kihisevaid jooke, kuni jookides leiduvate säilitusainete ohutust pole korralikult uuritud.
Daily Mail, 29.05.2007
Tehti kindlaks külma tajuvad retseptorid
USA teadlased on teinud kindlaks perifeerses närvisüsteemis külma tajuvad retseptorid, milleks on mentooliretseptorid TRPM8.

Avastus toob esile mehhanismi, kuidas organism tunnetab temperatuuri. Samuti aitab see selgitada, kuidas organism tajub tugevat ärritajat – antud juhul temperatuuri – mis võib põhjustada valu.

San Franciscos asuva California Ülikooli teadlased professor David Juliuse juhtimisel inaktiveerisid TRPM8 kodeeriva geeni nii rakukultuuris kui ka hiirtel. Geeni inaktiveerimise tagajärjel muutusid rakukultuuri rakud tundetuks jahutavatele ainetele, sh mentoolile. Hiired ei suutnud aga eristada sooje ja külmi pindu, kuni temperatuurid muutusid äärmuslikuks. Siiski ei muutunud hiired külmale täiesti tundetuks – nad vältisid pindu, mille temperatuur oli alla 10 kraadi C.

Avastus võimaldab täiendavalt uurida ka valuaistingute tekkimise molekulaarseid aluseid perifeerses närvisüsteemis.
UCSF News, 30.05.2007
Itaalia arstid taastasid tüvirakkude abil kahe naise vagiinad
Itaalia arstid taastasid tüvirakkude abil kahe 17- ja 28-aastase naise väärarenenud vagiinad.

Vagiina koed kasvatati patsientide endi organismidest pärit tüvirakke, kasutades selleks tupe limaskesta. Koed kasvatanud Cinzia Marchese loodab sama tehnoloogiat kasutades kasvatada edaspidi ka teisi kudesid.
UPI, 30.05.2007
Tartu Ülikooli rektoriks valiti Alar Karis
Tartu Ülikooli valimiskogu valis uueks Tartu Ülikooli rektoriks praeguse Eesti Maaülikooli rektori ja TÜ arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise.

Valimiskomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 1. juulist 2007. Rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 31. augustil.
Tartu Ülikool, 31.05.2007
James Watsoni genoom kaardistatud
Nobeli preemia laureaat, DNA molekulaarse struktuuri üks avastaja James Watson on esimene inimene, kes sai personaalse genoomikaardi.

Miljon dollarit maksma läinud ja kaks kuud kestnud projekt toimus koostöös 454 Life Sciences'e ja Baylori Meditsiinikolledži vahel. Hetkel ei ole plaanis kaardistada rohkem üksikisikute genoome, küll saab see toimuma tulevikus.

454 Life Sciences asutaja Jonathan Rothberg näeb tulevikus konkreetse isiku genoomi järjestamise hinna alanemist 1000 dollarini, mis võimaldab selle teha ka oma tervisest enam huvituvale avalikkusele kättesaadavaks.

Watsoni sõnul on vajalik kaardistada mitmeid tuhandeid individuaalseid genoome, enne kui teadlased suudavad paremini mõista neis sisalduvat informatsiooni.

79-aastane Watson lubas oma genoomikaarti uurida, ent lubas vahele vähemalt selle osa, kus võib kirjas olla tema soodumus haigestuda Alzheimeri tõppe. See on info, mida ta ei taha teada.
AP via Yahoo News, 01.06.2007
Suitsetajaid tapab täiendav tubakast pärit radioaktiivne kiirgus
Tubakalehtedes looduslikult sisalduvad raadium ja poloonium põhjustavad suitsetajale 10% rohkem radioaktiivset kiirgust.

Thessaloniki Aristotelese Ülikooli (Kreeka) teadlane Constantin Papastefanou mõõtis tubakalehtede radioaktiivsust üle kogu Kreeka ja arvutas välja keskmise kiiritusdoosi, mille saab päevas 30 sigaretti suitsetav inimene – 251 mikrosiivertit aastas.

Et looduslik keskmise kiiritusdoos on ca 3000 mikrosiivertit aastas, saab suitsetaja täiendavalt kuni 10% suurema kiiritusedoosi. Papastefanou usub, et kopsuvähk suitsetajatel ongi tingitud eelkõige täiendavast kiiritusest, mitte suitsudes leiduvast nikotiinist ega tõrvast.
New Scientist, 02.06.2007
Ahhaa! Teeme tutvust neuroteadusega
Neljapäeval, 07. juunil algusega kell 17.30 toimub Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis (Raekoja plats 1/ Ülikooli 7) populaarteaduslik seminar "Ahhaa! Teeme tutvust neuroteadustega".

AHHAA ja Domuse koostöös tutvustatakse une arenguid ja omapärasid, aju-uuringu meetodeid ning meeleoluhäirete (nt. depressiooni) põhjuseid.

Ajakava:
17.30- "Uni – une evolutsiooniline areng ja ontogenees" – Marlit Veldi (TÜ Psühhiaatriakliiniku teadur)

18.30- Kohvipaus 30 min.

19.00- "Uuringud neurofüsioloogias - elektroentsefalograafia (näidustused, praktiline teostus ja tulem)" – Aita Napa (TÜ Kliinikumi arst-õppejõud)

20.00- "Neurogeneetika – depressiooni põhjused inimese geenide ja keskkonna omavahelistest seostest" – Sulev Kõks (TÜ Füsioloogia Instituudi vanemteadur)

Osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 06. juuniks telefonil 7 331 345 või e-maili teel [email protected]

Üritus on kõigile huvilistele tasuta.
SA Domus Dorpatensis, 03.06.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: