Sisukord
  • Sõrmejälg vereproovi asemel
  • India põllumeestel on nüüd kasutada 111 bt puuvillatüve
  • Viagra ravib hamstritel ajavööndivahetuse väsimust
  • EMBO ja HHMI korraldavad Kesk-Euroopa teadlaste kokkusaamise Tallinnas
  • Arnold Kristjuhan pälvis Wellcome Trusti 15 miljoni krooni suuruse uurimistoetuse
  • Aretati dikambakindlad GM põllukultuurid
  • Loodi virtuaalne neljamõõtmeline inimkeha mudel
  • TTÜ teadlaste uurimisgrupp pälvis 17,2 miljoni kroonise toetuse maailma suurimalt heategevusfondilt
Sõrmejälg vereproovi asemel
Briti teadlased usuvad, et sõrmejälgede abil on võimalik kindlaks teha ravimite kasutamist, dopinguga patustamist ja diagnoosida haigusi.

Praeguseks on East Anglia Ülikooli ja Londoni Kuninglikust Kolled˛i teadlased eesotsas David A. Russelliga võimelised spetsiifiliste antikehade abil eristama suitsetajate ja mittesuitsetajate sõrmejälgi.

See on osutunud võimalikuks higijääkide abil, mida sõrmejäljed pinnasele jätavad. Teadlaste konstrueeritud süsteem tugineb kotiniini - ainevahetussaaduse, mis tekib organismis suitsetamise tagajärjel - kindlakstegemisele. Lisades süsteemile fluorestseeriva värviga seonduvad spetsiifilised antikehad, saavutati suitsetajate sõrmejälgede helendamine.

Teadlased usuvad, et sarnast tehnoloogiat kasutades on sõrmejälgede abil peatselt võimalik kindlaks teha ravimite kasutamist, dopinguga patustamist ning diagnoosida haigusi, asendades seni kasutusel olevad vereproovid.
Bionity.Com, 21.05.2007
India põllumeestel on nüüd kasutada 111 bt puuvillatüve
India põllumeestel on 2007. aastal võimalik valida 111 bt puuvillatüve seast.

Bt puuvilla on geneetiliselt muudetud, et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit roosat puuvillakupraussi (ik pink bollworm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini.

Bt puuvill võeti Indias kasutusele 2002. aastal, mil seda kasvatati 50000 hektaril. 2006. aastaks oli see pindala suurenenud 3,8 miljoni hektarini, mis moodustas 70% kogu geenmuundatud puuvilla kasvupindalast. Ka puuvilla saagikus on alates 2002. aastast tõusnud ligi kolm korda.

Hinnanguliselt kasvatas Indias bt puuvilla 2006. aastal 2,3 miljonit väikepõllumeest, igaüks keskmiselt 1,65 hektaril.
CheckBiotech.Org, 21.05.2007
Viagra ravib hamstritel ajavööndivahetuse väsimust
Viagra ravib hamstritel ajavööndivahetuse väsimust ehk jetlag'i.

Quilmesi Riikliku Ülikooli (Argentiina) teadlased eesotsas Diego Golombekiga süstisid hamstritele Viagra toimeainet sildenafiili ning muutsid loomakeste ööpäevast valgusre˛iimi kuue tunni võrra, mis võrdub New Yorki ja Pariisi ajavahega. Sildenafiili saanud hamstritel kohanesid nende rattas jooksmise ajagraafikud uue valgusre˛iimiga 50% kiiremini kui ravimit mittesaanud hamstritel.

Kui ravim toimib analoogiliselt ka inimesel, asendaks see praegu kasutusel olevat hormoonpreparaati melatoniin. Ka kuluks sildenafiili võrreldes melatoniiniga oluliselt vähem. Ka ei pruugi sildenafiili kasutamisega kaasneda erektsiooni suurenemist: süstides ravimit koguses, mis jääb alla selle põhifunktsiooni - erektsiooni suurendavast tasemest, kiirendas see kohanemist kuuetunnise valgusre˛iimi muutusega 33%. Tõenäoliselt toimib sildenafiil suurendades signaalaine cGMP taset organismis. Teadlased tegid kindlaks, et sildenafiilisüsti saanud hamstritel oli cGMP tase bioloogilist kella kontrollivas ajupiirkonnas kaks korda kõrgem kui ravi mittesaanutel.

Praeguseks ei ole teada, kas sildenafiil mõjub ka tabletina sisse võttes või ainult süstides, nagu senistes katsetes. Ka ei ole teada ravimi mõju jetlag'i leevendamisele inimesel.
Nature News, 21.05.2007
EMBO ja HHMI korraldavad Kesk-Euroopa teadlaste kokkusaamise Tallinnas
Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon (EMBO) ja Howard Hughes'i Meditsiiniinstituut (HHMI) korraldavad Kesk-Euroopa teadlaste 5. kokkusaamise Tallinnas 14-16. septembril 2007.

Kesk-Euroopa teadlaste kokkusaamise eesmärkideks on aidata kaasa selle piirkonna teadlaste omavahelise koostöö arengule ning informeerida teadlasi olemasolevatest rahastamisvõimalustest.

Kokkusaamise programm sisaldab EMBO ja HHMI programmides osalejate ja valitud osalejate seminare, postersessiooni ja paneeldiskussiooni, kus osalevad Kesk-Euroopa maade teadusfondide esindajad.

Osalema oodatakse eluteaduste valdkonna teadlasi. Kõik osalejad peavad ette valmistama posterettekande. EMBO kannab valitud osalejate majutuskulud.

Lisainfo:
http://www.embo.org/yip/hhmi_meeting07.html
Toivo Maimets ([email protected]), kohapealne organiseerija
EMBO, 23.05.2007
Arnold Kristjuhan pälvis Wellcome Trusti 15 miljoni krooni suuruse uurimistoetuse
Maailma suurim heategevuslik biomeditsiinifond Wellcome Trust otsustas määrata 15,3 miljoni krooni suuruse International Senior Research Fellow stipendiumi TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur Arnold Kristjuhani uurimisprojektile, mille tulemused peaks tulevikus kaasa aitama geneetiliste haiguste ravile.

Arnold Kristjuhani teadusprojekti eesmärk on selgitada, kuidas on reguleeritud geneetilise informatsiooni avaldumine rakkudes. DNA-sse kodeeritud informatsiooni lugemist ehk transkriptsiooni reguleeritakse läbi mitmete mehhanismide, millest üheks olulisemaks on DNA pakkimine korrapäraseks struktuuriks ehk kromatiiniks. Kromatiin moodustub DNA-st ja sellega tihedalt seondunud valkudest – histoonidest. Sõltuvalt histoonide modifikatsioonidest on kromatiin kas kergemini või tugevamalt kokku pakitud, mis omakorda mõjutab DNA kättesaadavust transkriptsiooniks vajalikele rakulistele komponentidele.

Käesoleva teadusuuringu sisuks ongi selgitada, milliste histoonide modifikatsioonide kaudu reguleeritakse kromatiiniks pakitud DNA ligipääsetavust transkriptsioonil osalevatele valkudele ning kuidas taastatakse kromatiini korrapärane kokkupakkimine peale transkriptsiooni lõppu. Nende probleemide selgitamine on oluline mõistmaks, kuidas on rakkudes geneetilise informatsiooni avaldumine reguleeritud ning millised oleksid meie võimalused mõjutada kromatiini abil geenide avaldumist erinevate geneetiliste haiguste raviks.

Toetus katab projekti teostamiseks vajalike materjalide, seadmete ja palgarahade vajaduse järgneva viie aasta jooksul. Kristjuhan alustab tööd projektiga alates 2008. aasta jaanuarist.
Tartu Ülikool, 23.05.2007
Aretati dikambakindlad GM põllukultuurid
Soja ja puuvilla võib peatselt töödelda täiendava taimekaitsevahendiga.

USA teadlased aretasid uue põlvkonna geenmuundatud põllukultuurid, lisades nende genoomi bakterilt pärit herbitsiidile dikamba resistentsuse andva geeni. Dikamba tapab lopsaka lehestikuga umbrohtusid, ent ei mõju kõrrelistele. See peaks andma põllumeestele uue alternatiivi piirkondades, kus glüfosaadile (Roundupi toimeaine) resistentsed umbrohud on muutunud probleemiks.

Don Weeks koos kolleegidega Nebraska Ülikoolist (USA) isoleerisid dikamba suhtes resistentsust andva geeni dikambat lagundavast bakterist Pseudomonas maltophilia ja siirdasid selle tubakale, tomatile, sojale ja müürloogale, mille tagajärjel kõik need taimed omandasid dikambale resistentsuse.

Roundupi ja glüfosaadiresistentsed põllukultuurid välja töötanud biotehnoloogiahiid Monsanto on litsenseerinud ka dikambaresistentsust andva tehnoloogia ning loodab esimesed dikambaresistentsed sojataimed turule tuua kolm kuni seitsme aasta jooksul, millele järgneks puuvill.

Praeguseks on USA-s kasvatatavast sojast 90% geenmuundatud glüfosaadiresistentsuse saavutamiseks, puuvilla puhul on vastav näitaja 60%.
Nature News, 24.05.2007
Loodi virtuaalne neljamõõtmeline inimkeha mudel
Kanada teadlased töötasid välja virtuaalse mudeli, mis teisendab komplekssed meditsiinilised ja genoomi andmed neljamõõtmeliseks - pikkus, laius, kõrgus ja aeg - virtuaalseks inimkeha mudeliks.

Eemaldatud naha ja luustikuga nn koopamees (CAVEman) koosneb enam kui 3000 kehaosast, mis projitseeritakse väikeses pimedas toas terviklikuks ruumiliseks kujundiks.

Calgary Ülikooli biokeemiku Andrei Turinsky sõnul on tekitatav kujutis "peaaegu elus", võimaldades esmakordselt modelleerida inimese kogu keha nii anatoomiliselt, keemiliselt ja koetüüpide kaupa. Ajadimensiooni sissetoomine võimaldab teadlastel jälgida näiteks haiguste kulgu ning organismi reaktsioone erinevatele virtuaalsetele ainetele.

Programmeerijatest, bioloogidest ja matemaatikutest koosnev töögrupp töötas koopamehe loomise kallal kuus aastat. Turinsky loodab, et koopamees leiab laialdast rakendust juba lähiaastail.
AFP via Yahoo News, 24.05.2007
TTÜ teadlaste uurimisgrupp pälvis 17,2 miljoni kroonise toetuse maailma suurimalt heategevusfondilt
Maailma suurim rahvusvaheline heategevusfond Wellcome Trust otsustas rahastada järgneval viiel aastal 17,2 miljoni krooniga Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteaduri Marko Vendelini grupi uuringuid südamelihase energiavahetuse uurimiseks.

Juba 2001. aastal kaitstud doktoritöös alustas praegune TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur Marko Vendelin südamelihase mehaanikaliste ja ainevahetusprotsesside vaheliste seoste matemaatilist modelleerimist. Tema töögrupi uuringute tulemused on tänaseks laiendanud oluliselt meie teadmisi südame töö kohta ning aidanud selgitada südamelihases toimuvaid protsesse.

"Viimastel aastatel on avastatud rida uusi tahke südamelihase rakkudevaheliste struktuuride vastasmõjudes, millede selgitamine vajab veel edasist uurimist. Niivõrd suure ja maineka rahvusvahelise heategevusfondi nagu Wellcome Trusti otsus finantseerida Marko Vendelini lähiaastateks planeeritud uuringuid südamerakkude struktuursete ja funktsionaalsete seoste selgitamisel näitab TTÜ Küberneetika Instituudi Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuses senitehtu kõrget teaduslikku taset ja hinnangut uurimisgrupi teaduslikule potentsiaalile tervikuna", kinnitab TTÜ Küberneetika Instituudi teadussekretär Mati Kutser. Kutseri andmetel on see üks suuremaid toetussummasid, mis on Wellcome Trusti poolt antud valdkonnas Eesti teadlaste toetuseks eraldatud.

Wellcome Trust on 1936. aastal Inglismaal asutatud sõltumatu heategevusfond, mis finantseerib perspektiivseid biomeditsiinialaseid uuringuid kogu maailmas. Saavutada Wellcome Trusti International Senior Research Fellow staatus on suur tunnustus igale teadurile.
Tallinna Tehnikaülikool, 28.05.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2007, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: