Sisukord
  • Uued kangad tapavad pisikuid
  • Tartu Ülikoolis algab II rahvusvaheline reproduktiivbioloogia ja –meditsiini konverents
  • Leiti mikroRNA üks võimalik sihtmärk
  • Naharakud kiilapäisuse vastu
  • Eesti otsib parimaid ettevõtluse edendajaid
  • Eestlased määrasid Austraalia aborigeenide põlvnemise
  • Biosensor kasutab tundliku elemendina elavat hallitusseent
  • Järjestati kollapalavikku levitava sääse genoom
  • Uus lootus malaaria vaktsiiniks
  • USAs lubati inimvalku tootva riisi kasvatamine
Uued kangad tapavad pisikuid
USA teadlased ja disainerid töötasid välja futuristlikud kangad, mis suudavad jagu saada näiteks gripiviirusest või õhus lenduvast saastest.

Cornelli Ülikooli keemiainsener Juan Hinestroza idee on juba äratanud huvi USA armees, sest nanoosakestega kaetud riided, mis suudavad neutraliseerida ohtlike bioloogilisi ja keemilisi aineid, võiksid olla sõjaväele väga kasulikud. Hinestroza loodud riietele kantav puhastussüsteem kasutab väikesi metalliosakesi, näiteks hõbedat, mis on tuhandeid kordi väiksema läbimõõduga kui inimese juuksekarv. Riiete küljes suudavad need osakesed jagu saada viirustest või bakteritest.

Riiet on võimalik katta ka nanoosakestega, mis suudavad peegeldada kindlaid valguse lainepikkusi, sellised riided omandavad kindlat värvi läike. Nüüd töötab Hinestroza selle kallal, kuidas osakesi kangal ümber paigutada nii, et oleks võimalik värve muuta. "Võid minna kontorisse sinise päevasärgiga, aga õhtul peole minekuks ei pea enam kodust läbi minema. Piisab paigutada särk elektrivälja, mis tõstab osakesed ringi ning särk omandab musta värvi," selgitas teadlane.

Ruutmeeter futuristlikku kangast maksab ligi 12000 Eesti krooni.
Novaator, 14.05.2007
Tartu Ülikoolis algab II rahvusvaheline reproduktiivbioloogia ja –meditsiini konverents
Neljapäeval, 17. mail 2007 algab Tartu Ülikoolis II rahvusvaheline reproduktiivbioloogia ja –meditsiini konverents (The 2nd Workshop on Reproductive Biomedicine), kus esinevad 21 oma eriala tippspetsialisti üle maailma.

Konverentsile on oodata ligikaudu 150 külalist Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest.

19. maini kestva konverentsi eesmärgiks on tihendada koostööd naistearstide, meestearstide ja reproduktiivbiolooga alal töötavate teadlaste ja ettevõtjate vahel. Konverentsi teemadering on lai, kuid põhitähelepanu all on naise ja mehe viljakus ja selle bioloogilised alused, viljatuse ravi ning selle tähtsus kaasaegses ühiskonnas.

Programmikomitee liikme dr Andres Salumetsa sõnul on viljatuse probleem Eestis üheks kõige olulisemaks rahvatervise valdkonnaks, kuna probleeme laste saamisega esineb kuni 15% peredel. Salumets loodab väga, et sünergiline koostöö arstide, teadlaste ja ettevõtlussektori vahel kiirendab teadus- ja arendustegevust reproduktiivmeditsiini erialal ja loob juba lähitulevikus uusi võimalusi viljatuse probleemi senisest tõhusamaks lahendamiseks.

Üritust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest SPINNO programmi BioSPINNO 2
projekti kaudu läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ning Nova Vita Kliinik.

Konverentsi lisainformatsioon koos ajakava ja lektorite tutvustusega on kättesaadav veebilehel: http://www.tymri.ut.ee/reprodbiomed
Tartu Ülikool, 15.05.2007
Leiti mikroRNA üks võimalik sihtmärk
USA teadlaste uue uuringu tulemused viitavad võimalusele, et mikroRNA pärsib geeniekspressiooni juba protsessi algfaasis, hoides valgusünteesi ära juba enne selle algamist.

MikroRNA reguleerib stressi, haigusi ja arengut nii taimedes, putukates kui ka imetajates. Ainuüksi inimesel on eraldatud 600 erinevat mikroRNA-d ning sellest sõltub vähemalt kolmandiku inimese geenide ekspressioon. Ent siiamaani pole suudetud kindlaks teha, kuidas see täpselt toimub.

Leidmaks vastust sellele küsimusele, isoleerisid Wistari Instituudi (Philadelphia, USA) teadlased eesotsas Ramin Shiekhattariga valgukomplekse, milledel on teadaolevalt seos mikroRNA talitlusega. Teadlased leidsid, et valgukompleksid koostoimisid koos valguga eIF6, mis inhibeerib RNA koodi lugemiseks ja sellele vastava valgu sünteesimiseks vajaliku molekulaarse mehhanismi tekke.

Uurijad vähendasid eIF6 taset rakkudes selgitamaks, kas mikroRNAd - kaks inimese rakkudes ja üks ümarussis - suudavad jätkuvalt vähendada sihtgeenide ekspressiooni. Selgus, et kõigil juhtudel vähendas eIF6 taseme alandamine ka mikroRNA toimet. Et eIF6 on vajalik valgu sünteesimiseks vajaliku molekulaarse mehhanismi tekkel, siis järeldasid teadlased, et mikroRNA pärsib valgusünteesi juba protsessi algfaasis.

See tulemus läheb vastuollu mitme varasema uurimusega, kus kirjeldatakse mikroRNA mõju valgusüsteesi hilisemates faasides. Siiski annab seda vastuolu Austraalia Victor Changi Südameuuringute Instituudi molekulaargeneetiku Thomas Preissi sõnul ületada eeldus, et mikroRNA mõjutab geeniekspressiooni erinevate toimemehhanismide kaudu.
Nature News, 16.05.2007
Naharakud kiilapäisuse vastu
Hiirte vigastatud naha epidermise rakud on võimelised omandama tüvirakkude omadusi, suutes regenereerida hukkunud karvafolliikuleid, mis kasvatavad uusi juukseid.

USA Pennsylvania Ülikooli teadlased George Cotsarelise juhtimisel eemaldasid hiirtelt nahatükikesi ja uurisid haavade paranemist järgnevate nädalate jooksul. Selgus, et rakkudes, mida algselt ei ole seostatud karvafolliikulitega, hakkasid avalduma samad geenid, mis avalduvad tüvirakkudes folliikulite arengu ajal. Karvakasv esines igas vanuses hiirtel, kuigi uued karvad ei sisaldanud pigmente.

Kuigi karvakasv toimus pärast naha vigastamist ka looduslikult, õnnestus teadlastel karvakasvu oluliselt kiirendada, kasutades geenmuundatud hiiri, kelle rakkudes oli kõrgenenud tase valku, mis aktiveerib folliikulite arengut suunava biokeemilise raja. Geenmuundatud hiirtel oli uute karvade tihedus kaks korda suurem kui tavalistel hiirtel.

Teadlased loodavad karvakasvu taastada ka inimnahal. Cotsarelise loodud firma Follica püüab seda ideed ka turustada, pidades kõigi edasiste uuringute ja asjaolude ülisoodsal kulgemisel kõige optimistlikumaks ravimi turule jõudmise ajaks 2-3 aastat.
Nature News, 16.05.2007
Eesti otsib parimaid ettevõtluse edendajaid
Taas on käivitunud üleeuroopalise konkursi European Enterprise Awards Eesti siseriiklik voor "Tunnusta ettevõtluse edendajat", kuhu on oodatud osalema kõik, kes on viimase kahe aasta jooksul oma tegevusega parandanud tingimusi ettevõtluse arenguks mõnes Eesti piirkonnas või kogu riigis.

European Enterprise Awards ehk Euroopa Ettevõtlusauhinnad on Euroopa Komisjoni poolt teist korda korraldatav konkurss, mille eesmärk on välja selgitada ja tunnustada parimaid algatusi, mis on suunatud ettevõtluse edendamisele.

Kaheetapilise konkursi käigus korraldatakse kõigepealt siseriiklikud voorud, mille kaks võitjat esitatakse üleeuroopalisele konkursile. Eesti siseriikliku konkursi viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjoni seatud tingimuste järgi.

Kandideerima oodatakse omavalitsus- ja riigiasutusi, ettevõtluse tugiorganisatsioone ning kõik teisi institutsioone, sihtasutusi ja mittetulundusühendusi, kes oma tegevusega on edendanud ettevõtluskeskkonda – olgu see siis ettevõtjasõbralik uudne lähenemine, ettevõtliku meelelaadi levitamine vms.

Konkursi osavõtureeglite ja hindamiskriteeriumitega saab lähemalt tutvuda MKMi kodulehel http://www.mkm.ee/index.php?id=11144
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 17.05.2007
Eestlased määrasid Austraalia aborigeenide põlvnemise
Siiani arvas hulk teadlasi, et Austraaliasse rännati hoogsalt sisse mitte ainult 50 000 aasta eest, vaid ka 5000 aastat tagasi. Nüüd on Eesti geneetikud näidanud, et nii see siiski ei olnud.

Teadlased on aastakümneid vaielnud, kas Austraalia asustati ühe lainena või toimus see järk-järgult. Kiviriistu on näiteks leitud sealt väga erilaadseid ja dingod ilmusid saarele alles 4000 aasta eest. Nõnda on pakutud välja, et Indiast tuli teine laine. Mõned hiljutised molekulaarsed uuringud on väitnud isegi seda, et aborigeenid ja Uus-Guinea asukad erinevad üksteisest oluliselt.

Kuid nüüd näib asi olevat selge. Ja selle selguse taga on teiste hulgas ka Eesti geneetikud Georgi Hudjašov, Toomas Kivisild ja Richard Villems, kes on peagi Ameerika teaduste akadeemia toimetistes "Proceedings of the National Academy of Sciences" ilmuva artikli võtmeautorid. Kasutades uusi Austraalia ja Uus-Meremaa elanike DNA-koeproove, uuriti nende mitokondri DNA ja Y-kromosoomi variatsioone. Esimene neist annab infot põlvnemisest emaliini pidi, teine aga isaliini pidi. Teades põlvkondade vältel toimuvate DNA-mutatsioonide kiirust ja võrreldes Austraalia proove Aasia rahvastiku omadega, jõuti väga olulise järelduseni.

Selgus, et esimestel Austraalia asukatel polnud märkimisväärset kontakti muu maailmaga tervelt kümnete tuhandete aastate vältel – see oli isegi tollases vähemobiilses maailmas harukordne.

Praeguste arheoloogiliste ja geneetiliste andmete põhjal tekkis anatoomiliselt nüüdisaegne inimene 100000–200000 aastat tagasi Aafrikas, kust ta seejärel asustas maailma teisi osi. "Aafrikast rännati välja 60 000–75 000 aastat tagasi, migratsioon toimus India ookeani rannikut mööda ja oli suhteliselt kiire," ütleb Hudjašov ning täpsustab, et esimene suur demograafiline ekspansioon toimus India poolsaare piirkonnas. Seal elanud inimlaste populatsioonid asendati, mitte ei segunetud nendega. Sealt liiguti edasi Ida- ja Kagu-Aasia ning Lähis-Okeaania, sh Austraalia ja Uus-Guinea suunas.

Kummalisel kombel jõudsid nüüdisinimesed Aafrikast Austraaliasse vähemalt 10 000 aastat varem kui Euroopasse.
Eesti Päevaleht, 17.05.2007
Biosensor kasutab tundliku elemendina elavat hallitusseent
Biosensor, mis kasutab tundliku elemendina elavat hallitusseent, võib tähendada olulist sammu nn bioloogiliste seadmete senisest laialdasema kasutamise suunas.

Tavatu seade loodi Southamptoni Ülikooli (Suurbritannia) tudengi Ferran Revilla poolt ning see kasutab tundliku elemendina rõsketes metsaalustes leiduvat elavat ainurakset hallitusseent Physarum polycephalum. Sensoris mõõdavad elektroodid seene elektrijuhtivust ning seade on ühendatav arvutiga tavalise USB kaabli abil. Praegustes tingimustes suudab seen sensoris elavana püsida umbes nädala., ent teadlased loodavad tema eluiga seal pikendada

Teadlased mõõtsid seene elektrijuhtivuse muutusi erinevate ainete toimel ning said hämmastavaid tulemusi. Nii näiteks selgus, et seen oli võimeline reageerima orgaaniliste ainete olemasolule vedelikes vaid paari sekundi jooksul. Teadlaste sõnul tahtsid nad testida seent kui sensorit ning eksperiment õnnestus täielikult.

P. polycephalum valiti katseobjektiks, kuna vaatamata oma ehituse primitiivsusele suudab ta reageerida vahetult ärritajale. Nii näiteks suudab ta liikuda toidu ja niiskuse suunas, ent hoidub eemale valgusest ja mürgistest ainetest.
New Scientist, 17.05.2007
Järjestati kollapalavikku levitava sääse genoom
Craig Venteri Instituudi (USA) teadlased on järjestanud aastas 30000 inimelu nõudva kollapalavikku põhjustavat viirust kandva ja levitava sääse Aedes aegypti genoomi.

Sääse genoom sisaldab 1,38 miljardit aluspaari, mis moodustavad hinnanguliselt 15419 valku kodeerivat geeni. Sääse genoomi on ka juba võrreldud äädikakärbse ja malaariat levitava sääse Aedes gambiae genoomidega.

Võrdlus on näidanud, et eelnimetatud sääsed lahknesid omavahel ca 150 miljonit aastat tagasi. Leiti ka rida liigispetsiifilisi valke ja geene, mis A. aegypti genoomi kaardistusprojekti juhi Vishvanath Nene'i sõnul aitab leida võimalusi sääse poolt levitatavate viiruste edasikandumise piiramiseks.
GenomeWeb News (vajalik tasuta registreerumine), 18.05.2007
Uus lootus malaaria vaktsiiniks
Teadlased on isoleerinud malaariale harvaesinevat looduslikku immuunsust omavate inimeste verest spetsiifilised antikehad, mis loomkatsetel hiirtega kaitsesid loomakesi sajaprotsendiliselt haiguse eest.

10 gambialase verest saadud harvaesinevad looduslikud antikehad puhastati ja tugevdati, kasutades selleks uudset loomkatsete mudelit, mis esmakordselt jäljendab hiirtel malaariasse nakatumist inimesel. Seni on puudunud usaldusväärne mudel malaaria jaoks, kuna hiired ei haigestu inimesel malaariat põhjustava vereparasiidi Plasmodium falciparum toimel. Samuti erineb hiirte immuunreaktsioon parasiidile inimese omast.

Nottinghami Ülikooli (Suurbritannia) teadlased eesotsas Richard Pleass'iga lahendasid selle puudujäägi, modifitseerides geneetiliselt esmalt hiireparasiiti P. berghei sel moel, et see toodaks antigeeni, mida ka inimese immuunsüsteem ära tunneb. Seejärel modifitseerisid teadlased ka hiirte immuunsüsteemi nii, et hiirte valgelibled toodaksid inimesele omaseid antikehi, mis tunneksid ära modifitseeritud parasiidi ja teeksid selle kahjutuks.

Loomkatsed geenmuundatud hiirtega näitasid vaktsiini efektiivsust – antikehad tõepoolest kaitsesid loomi parasiidi eest, kuna kõik kaitsesüsti saanud hiired jäid ellu, süsti mittesaanud aga surid. Teadlased loodavad peatselt alustada ka vaktsiini inimkatsetega.
New Scientist, 18.05.2007
USAs lubati inimvalku tootva riisi kasvatamine
USA Põllumajandusministeerium USDA lubas suurel territooriumil kasvatada riisi, mis sisaldab inimese rinnapiimas leiduvat valku.

Kuigi tegu pole esimese ravitoimega valku sisaldava põllukultuuriga, mille kasvatamine on lubatud, on siiski tegu ühe esimese inimvalku sisaldava põllukultuuriga, mida hakatakse kasvatama suurtel pindadel. Enamust teisi ravitoimega valku sisalduvaid geenmuundatud taimi - näiteks tubakas - kasvatatakse sisetingimustes.

Ventria Bioscience’i poolt loodud geenmuundatud riisitüvi sisaldab inimese rinnapiimas leiduvat lüsosüümi, laktoferriini ja albumiini. Neist lüsosüüm ja laktoferriin on bakterite, viiruste ja seente vastate omadustega. Ventria kavatseb kasutada uut riisitüve jookide, mida saab kasutada võitluses diarröa ja aneemia vastu, tootmiseks. Enne lõpptarbijani jõudmist peavad sellest geenmuundatud riisist valmistatud tooted läbima hulgaliselt regulatoorseid tõkkeid.

USDA andis Peruus testitud riisile esialgse heakskiidu käesoleva aasta märtsis, avades taotluse ka avalikkusele. Enam kui 20000 laekunud kommentaarist olid taotlust toetavad vaid 29, vaatamata sellele otsustas USDA siiski lubada Ventrial geenmuundatud riisi kasvatada, pidades põhjendamatuks riisitüve loodusesse ja inimese toidulauale tahtmatu sattumise ohtu.

2006. aastal sai USDA 14 taotlust kas ravimi- või tööstustoorainena kasutatavaid aineid sisaldavate geenmuundatud põllukultuuride välitingimustes kasvatamiseks. Neist kiideti heaks kümme, kolm on läbivaatamisel ning üks lükati tagasi. Igal aastal on vaja taotleda uut luba.
Nature News, 18.05.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: