Sisukord
  • Eesti soost teadlane tõsteti maailma saja mõjukaima inimese sekka
  • Geenmuundamisega seotud patent tühistati 13 aastat pärast väljaandmist
  • Ülikoolid juhivad globaalset biotehnoloogia arengut
  • Õllepärm tunneb ära lõhkeaineid
  • Minibakterid võivad aidata vältida kemoteraapia kõrvalmõjusid
  • Geenmuundatud siidiussid toodavad värvilist siidi
  • Masin laseb unetutel magada
  • Järjestati opossumi genoom
  • ÜRO raport kaalub biokütuste plusse ja miinuseid
Eesti soost teadlane tõsteti maailma saja mõjukaima inimese sekka
Ajakirja Time koostatud maailma mõjukaimate inimeste tänavuses esisajas figureerib tunnustatud poliitikute, mõtlejate ja meelelahutajate kõrval ka eesti soost teadlane, evolutsioonigeneetik Svante Pääbo, vahendab Postimees.

Pääbo (sündinud 1952 Stockholmis) tähelend teadusmaailmas algas 1980-ndate keskel. 1985. a. suutis ta eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. 1990-ndatel leidis Pääbo, et šimpansi ja inimese genoomil on vaid 1,2% suurune vahe. 1997. aastast on ta olnud Leipzigis asuva Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juht.

Mullu üllatas Pääbo uurimisrühm teadusmaailma edusammudega neandertallaste uurimisel ning pääses detsembris maineka ajakirja Science edetabelisse kui eelmise aasta kümne tähtsama teadusliku läbimurde autoreid.
Postimees, 07.05.2007
Geenmuundamisega seotud patent tühistati 13 aastat pärast väljaandmist
Euroopa Patendiamet EPO tühistas biotehnoloogiahiiule Mosanto kuuluva sojaoa geenmuundamisega seonduva patendi väitega, et sel 13 aastat tagasi heakskiidetud tehnoloogial puudus juba siis uudsus.

Suvalise geenmuundatud sojaoa tootmiseks patenteeritud tehnoloogia, mis kirjaldab võõrgeeni sisseviimist sojaoa genoomi ilma viiteta ühelegi konkreetsele geenile, on aidanud Monsantol võita ligi 90% geenmuundatud sojaubade globaalsest turust. Konkurendid on taotlenud patendi tühistamist juba alates selle väljaandmisest 1994. a. ning 3. mail k.a. otsustas EPO patendi lõpuks tühistada.

EPO otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. EPO pressiesindaja Rainer Osterwalderi sõnul avaldab otsus kindlasti mõju ka teistele geenmuundatud põllukultuuridega seotud patentidele. Monsanto pressiesindaja sõnul ei avalda EPO otsusest Monsanto äritegevusele siiski mingit mõju, kuna patent oleks 2008. a. niikuinii aegunud.
Nature News, 07.05.2007
Ülikoolid juhivad globaalset biotehnoloogia arengut
Ülikoolid ja avalik-õiguslikud uurimisasutused juhivad biotehnoloogia globaalset arengut ning patenteerimise aktiivsuse poolest on USA ja Jaapan Euroopast kaugel ees, selgub globaalsest patentide analüüsist.

Intellektuaalomandiga tegelev Suurbritannia ettevõte Marks & Clerk analüüsis ülikoolidele, avalik-õiguslikele uurimisasutustele ning ettevõtetele ajavahemikul 2002-2006 välja antud patente biotehnoloogia valdkonnas. Uuringu ühte autorit Gareth Williamsit üllatas akadeemilise sektori domineerimine, samuti valmistas talle meelehärmi, ent vähem üllatust Euroopa patenteerimise madal tase võrreldes USA ja Aasiaga.

Kolm kõige enam patente omandanud organisatsiooni olid Jaapani Teaduse ja Tehnoloogia Agentuur 1022 patendigrupiga (patendigrupp - ühe leiutisega seotud patendid), California Ülikool 543 ja USA valitsus 443 patendigrupiga. Kõrgeimate positsioonidega ettevõtted on neljandal kohal olev Genetech 421 patendigrupiga ja kuuendal kohal olev Millennium Pharmaceuticals. Top 20-s domineerivad valdavalt USA ülikoolid.

Edukaim Euroopa ülikool selle analüüsi põhjal on Oxford 65 patendigrupiga, mis jääb siiski vähemalt kahekordselt alla näiteks Texase, Pennsylvania, Florida, John Hopkinsi, Stanfordi ja Columbia ülikoolidele.

Dr Williamsi sõnul ei peegelda Euroopa juhtivate institutsioonide suhteliselt kesine uudsete biotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine siiski vähest akadeemilist suutlikkust, vaid pigem nende madalat võimet realiseerida oma tohutu teaduslik potentsiaal majanduslikuks väljundiks.
Financial Times, 07.05.2007
Õllepärm tunneb ära lõhkeaineid
USA teadlased on loonud geenmuundatud õllepärmi, mis muutub õhus olevate lõhkeaine osakeste toimel roheliseks.

Nii küpsetamiseks kui õllepruulimiseks kasutatav pärm Saccharomyces cerevisiae on töödeldud nii, et ta reageerib lõhkeaine TNT tootmisega kaasneva 2,4-dinitrotolueeni (DNT) õhus leiduvatele molekulidele. Ka lõhkeaineid otsivad koerad reageerivad väidetavasti just DNT lõhnale.

Temple' Ülikooli teadlased eesotsas Danny Dhanasekaraniga lisasid pärmi genoomi kõigepealt rotilt pärit vastavat lõhnaretseptorit kodeeriva geeni, mille tagajärjel pärmi välispind reageeris õhus leiduvale DNT-le. Seejärel lisati pärmile geen, mis muudab pärmiraku kokkupuutel DNT-ga roheliseks. Geneetilise modifitseerimise tulemusena saadigi pärm, mis reageerides lõhkeainetele annab sellest ka visuaalselt märku.
AFP via Yahoo News, 07.05.2007
Minibakterid võivad aidata vältida kemoteraapia kõrvalmõjusid
Austraalia teadlased on välja töötanud odava tehnoloogia tootmaks nn minibaktereid, mis suudavad transportida vajaliku ravimi otse haiguskoldesse.

EnGeneIC teadlaste poolt välja töötatud minibakterid on saadud sundides baktereid poolduma mitte keskelt, vaid raku otstest, mille tulemusena moodustuvad vaid vähesel määral tsütoplasmat sisaldavad nn minibakterid, ametliku nimetusega EnGeneIC Delivery Vehicles – EDVs. Minibakteritel puuduvad kromosoomid ning neil on jäik membraan, mis võimaldab neisse kapseldatud ravimitel vabaneda alles sihtkohta jõudes.

Minibakterid on suutelised seonduma kindlate koe- ja rakutüüpidega tänu membraanile kinnitatud spetsiifilistele antikehadele, mis suudavad ära tunda kindla sihtvalgu, näiteks rinnavähi rakupinnal oleva Her2 retseptori. Kui minibakterid on sihtrakud ära tundnud ja nendega seondunud, lagunevad minibakterid ja vabastavad ravimi otse ravi vajavasse rakku. Töögrupi ühe liikme Himanshu Brahmbhatti sõnul lokaliseerub kahe tunni möödudes ravimi veeni süstimisest haiguskoldesse enam kui 30% ravimist.

Minibakterite testimiseks kapseldati neisse vähiravimit doksorubitsiin ning seadistati minibakterid ära tundmaks ja seondumaks inimese rinna-, vere- ja munasarjavähi rakkudega. Seejärel süstiti minibaktereid samade kasvajatega nakatatud hiirte vereringesse. Ravi tagajärjel aeglustus oluliselt vähi areng võrreldes ravi mittesaanud hiirtega, kusjuures ravimi vajadus oli palju väiksem kui doksorubitsiini otse haiguskoldesse viimisel. Sarnased tulemused saadi ka katsetel teiste ravimitega.

Ka kaugelearenenud non-Hodgkini lümfoomiga koertel ilmnes doksorubitsiini sisaldavate minibakterite kasutamisel oluline kasvaja taandareng. Minibakterite kasutamise ohutuskatsed sigade ja ahvidega ei näidanud ei mürgistuse tunnuseid ega olulisi immuunreaktsioone.

EnGeneIC loodab alustada kliiniliste inimkatsetega juba käesoleva aasta lõpus.
New Scientist, 07.05.2007
Geenmuundatud siidiussid toodavad värvilist siidi
Jaapani teadlased on loonud geenimuundatud siidiussid, kes on suutelised tootma kindlat värvi kookoneid, mida kasutatakse siidi tootmiseks.

Ka looduslikult varieerub siidiusside kookonite värvus, mis võib olla valge, kollane, roosa või roheline, sõltuvalt nende toidus - mooruspuu lehtedes - sisalduvatest pigmentidest ja nende omastamise tasemest.

Tokyo Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et valgete kookonitega siidiussidel on muteerunud Y-geen ehk nn kollase vere geen, millest on kadunud lõik DNA-d. Y-geen võimaldab siidiussidel mooruspuu lehtedest kätte saada kollast värvainet - karotinoide. Siirdades muteerunud geeni kandvatele siidiussidele toimiva Y-geeni, moodustasid nad kollaseid kookoneid, mille värvus paari põlvkonna ristamise järel muutus üha erksamaks.

Teadlaste sõnul on analoogilise tehnoloogiaga lisaks kollastele siidikookonitele võimalik toota tahtlikult ka roosasid ja punaseid siidikookoneid.
AFP via Yahoo News, 08.05.2007
Masin laseb unetutel magada
Teadlased on leidnud mooduse, kuidas saavutada sügav uni masina abil, mis magnetlainetega stimuleerib aju. Stimulaatori kaudu peaga kontaktis olev magnetstimulatsiooni genereeriv seade suudab puhkuse, mille saavutaks kaheksatunnise une abil, pakkuda vaid kahe-kolme tunniga, vahendab Novaator Sky News'i.

USA teadlased kasutasid vabatahtlike katserühmal korduvimpulssidega transkraniaalset magnetilist stimulatsiooni(TMS) loomaks aeglasi laineid, mis on omased sügavaimale unefaasile ning vajalikud õppimisvõime ja tuju hoidmiseks.

TMS saadab ohutuid magnetsignaale läbi kolju ajusse, kus aktiveeruvad aju elektriimpulsid. Teadlased leidsid mooduse, kuidas TMS-seade tekitas aeglasi laineid selliselt, et need liikusid lainetena üle ajukoore.

Aeglased suure amplituudiga lained moodustavad umbes 80 protsenti uneajast. Selles unefaasis liiguvad lained ajus umbes sagedusega kord sekundis. Igale seadme antud magnetimpulsile tekkisid katsealuste ajus aeglased, unele tüüpilised lained.

"Oskus tekitada ajus neid aeglasi laineid võib viia unetuse ravini," ütles Wisconsin-Madisoni Ülikooli professor Giulio Tononi. "Teoreetiliselt on võimalik luua magnetiliselt stimuleeritud kiiruni, mis annab paari tunniga sama efekti nagu kaheksatunnine tavaline uni."

Tononi rõhutab, et uni on hädavajalik aju ülekoormuse vältimiseks, päeval loodud mäluseosed saavad öösel puhkust.
ÄP Novaator, 09.05.2007
Järjestati opossumi genoom
Opossum Monodelphis domestica on esimene kukkurloom, kelle genoom on järjestatud.

Kängurute genoomika uurimiskeskuse (Melbourne, Austraalia) direktori asetäitja Marilyn Renfree sõnul on opossumi genoomi järjestamine eriti oluline imetajate evolutsiooni uurimisel - kukrulised ja pärisimetajad lahknesid umbes 180 miljonit aastat tagasi ning jätkasid seejärel sõltumatut arengut.

Opossumi genoomis leiti 18000-20000 valku kodeerivat geeni, mis on praktiliselt sama palju kui inimesel. Valdav enamus neist on identsed pärisimetajate geenidega, samas on teatud geenirühmad kukkurloomadele iseloomulikud, sh aistingute ja immuunsüsteemiga seonduvad. Samuti leidsid teadlased, et imetajate genoomis on evolutsiooniline areng toimunud valdavalt mitte valke kodeeriva DNA, vaid valke mittekodeeriva DNA piirkondades.

Opossumi genoomi järjestamisel tegid koostööd USA, Austraalia, Suurbritannia ja Kanada teadlased. Opossumi Monodelphis domestica genoom valiti järjestamiseks, kuna tegu on laialt kasutatava inimhaiguste, arengubioloogia, immunogeneetika ja kudede regeneratsiooni uurimise mudelorganismiga. Lisaks on opossum ainuke loom peale inimese, kellel areneb ultraviolettkiirguse tagajärjel melanoom.

Kukkurloomadest on austraallastel praegu käsil ka känguru genoomi järjestamine.
Nature News, 09.05.2007
ÜRO raport kaalub biokütuste plusse ja miinuseid
ÜRO uus raport hoiatab, et biokütuste laialdane kasutuselevõtt võib energiaprobleemi lahendamisele kaasaaitamise kõrval ka põhjustada uusi probleeme.

Globaalne bioetanooli ja –diisli tootmine on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ning veelkordset kahekordistumist oodatakse lähema nelja aasta jooksul. Ka EL plaanib aastaks 2020 biokütuste kasutamise mahtu suurendada 10%-ni kütuste kogukasutusest.

Bioenergeetika, sh biokütuste tootmise arengud võimaldavad toota keskkonnasõbralikku energiat ning vähendada globaalset vaesust. Ent see võib kaasa tuua ka uusi probleeme, sealhulgas surve toiduainete kasvatamiseks mõeldud põllumaadele, mis võib viia põhipõllukultuuride, sh teraviljad, hinnatõusule ning suurenenud veevajaduse. Ja kuna biokütuseid toodetakse suures mahus, siis võib see viia kõige vaesemate väikepõllumeeste pankrottideni ja nende langemisele veel suuremasse vaesusesse.

Biokütuste tootmiseks sobivate põllukultuuride kasvatamine monokultuuridena suurtel põllumassiividel võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, pinnase erosiooni ning toitainete väljauhtumist mullast. Siiski on negatiivset keskkonnamõju võimalik vältida, hoolika planeerimise tulemusena võib see olla ka hoopis positiivne.

Raport pakub välja ka raamistiku otsustajatele, mis julgustab bioenergeetika kasutuselevõtmist eesmärgiga tagada maksimaalne tulu vaestele ja keskkonnale.

Raporti terviktekst: http://esa.un.org/un-energy/pdf/susdev.Biofuels.FAO.pdf
CORDIS News, 10.05.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: