Sisukord
  • Ravim aktiveerib keharasva põletava geeni
  • Taani rajab uue valkude uurimise keskuse
  • Seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
  • Alustati pimeduse geeniravi esimeste kliiniliste inimkatsetega
  • Internetis on kättesaadav maailma suurim patentide andmebaas
  • Carl von Linne 300. ja TÜ Loodusmuuseumi 205. aastapäevale pühendatud konverents
  • Probiootikumid võivad päästa konni
  • GMOde puhul tuleks EL regulatsioonides arvestada ka nende plusse
  • Geneetiline vihje südamehaigustele
  • Rahvusvaheline doktorantide kursus veiste ja hobuste sigimisest
  • EL keelustab kõige piinarikkamad loomkatsed kosmeetikatööstuses
Ravim aktiveerib keharasva põletava geeni
USA teadlased on välja töötanud ravimi, mis aktiveerib keharasva põletava geeni.

Loomkatsetel hiirtega kaotasid katseloomad keharasva vaatamata füüsilise aktiivsuse puudumisele ja rasvarikkale toidule. Ravimi kasutamine võib tulevikus aidata ravida inimesi, kel on suurenenud risk haigestuda kehakaalust tingitud haigustesse nagu näiteks diabeet.

Ravim imiteerib tavalist rasva ja aktiveerib keemiliselt keharasva põletava geeni PPAR-delta. Salki Instituudi (USA) teadlased esitasid oma uuringute tulemusi äsjatoimunud konverentsil Experimental Biology 2007.

Geeni aktiveerimine käivitab kehaliste harjutuste käigus toimuvaga analoogilise rasvapõletusprotsessi. Uuringute juht dr Ronald Evans usub, et sarnane mehhanism toimib ka inimestel.

Dr Fredrik Karpe Oxfordi diabeedi, endokrinoloogia ja metabolismi keskusest leiab, et tegu on täiesti uudse meditsiinilise lähenemisega ning loodab samuti inimkatsete peatset algust.
BBC News, 30.04.2007
Taani rajab uue valkude uurimise keskuse
Copenhageni Ülikooli (Taani) juurde ehitatakse uus valkude uurimiskeskus. Ülikool loodab, et uus keskus edendab oluliselt valguteemalisi uuringuid.

Keskus ehitatakse Novo Nordisk Foundationi ligi 1,3 miljardi eesti krooni (13,4 miljoni euro) suuruse annetuse abil. Tegemist on läbi aegade suurima annetusega alusuuringute toetuseks Taanis.

Lisainfo: http://www.ku.dk/english/news/proteincentre.htm
CORDIS News, 30.04.2007
Seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2007/2008. õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Mari Järve, Natalja Tšertova ja Margus Varjak, Tartu Ülikooli bioinformaatika magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Indrek Koppel.

Artur Linnu nimelisele seitsmendale stipendiumikonkursile laekus kokku 19 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool), akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus) ja Maris Väli-Täht (SA Geenikeskus) vaatas läbi laekunud taotlused ja otsustas eraldada 2007/2008. õppeaastaks kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi.

Taotluste läbivaatamisel peeti esmatähtsaks silmapaistvate õppe-ja teadustöö tulemustega magistrantide toetamist. Tänavused Artur Linnu stipendiaadid on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia 1. a. magistrandid Mari Järve ja Margus Varjak ning 2. a. magistrant Natalja Tšertova, Tartu Ülikooli bioinformaatika 2. a. magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia 2. a. doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia 2. a. magistrant Indrek Koppel.

Järgmine Artur Linnu stipendiumikonkurss kuulutatakse välja 2008. aasta kevadel. Stipendiume antakse välja kord aastas.

Akadeemik Artur Lind (1927-1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja enamiku Eesti molekulaarbioloogide õpetaja. Ta on uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, RNA ehitust, DNA järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh isoleeris esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse RNA. Artur Lind pälvis ENSV riikliku preemia 1980. aastal.

Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu.

Sihtasutus Geenikeskus on 1999. aastal loodud sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia alaste arendustegevuste ja ürituste organiseerimine, koordineerimine ja populariseerimine.

Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht,
Tel: 74201329

#file1#
SA Geenikeskus, 02.05.2007
Alustati pimeduse geeniravi esimeste kliiniliste inimkatsetega
Suurbritannias alustati maailmas esmakordsete pimeduse geeniravi kliiniliste inimkatsetega.

Osaliselt EL-i poolt rahastatud kliinilistesse katsetesse on kaasatud nii täiskasvanud kui lapsed, kes põevad pärilikku silma võrkkesta haigust LCA, mis on tingitud mutatsioonist geenis RPE65. Mutatsiooni tulemusena ei toimi geeni poolt kodeeritud retinooli käitlev ensüüm nägemisrakkudes korrektselt, mis viib tõsiste nägemishäireteni juba varases lapseeas. Seni puudub sellele haigusele efektiivne ravi.

Geeniravi käigus viiakse inimese võrkkesta kahjutu viirusvektori abil normaalselt toimivad RPE65-geenid. Võrkkestas hakkavad nad kodeerima retinooli korrektselt käitlevat ensüümi, mis viib nägemisrakkudes valgustundlikkuse taastumisele.

Varaste kliiniliste katse käigus koertel on geeniravi näidanud efektiivsust nii nägemise taastamisel kui ka säilitamisel. Käimasolevate inimkatsete eesmärgiks on testida ravi efektiivsust ja ohutust inimestel.

Lisainfo: http://www.moorfields.nhs.uk
CORDIS News, 02.05.2007
Internetis on kättesaadav maailma suurim patentide andmebaas
Maailma suurim patentide andmebaas tehti internetis avalikuks saksa teaduse- ja tehnoloogiaalase infoga varustava ettevõtte FIZ Karlsruhe poolt.

Euroopa Patendiameti kahe seni eraldiseisva andmebaasi ühendamisel tekkinud Rahvusvahelise Patentide Dokumentatsiooni Andmebaasi (International Patent Documentation Data Base - INPADOCDB) vahendusel saab otsida 80 patendiorganisatsiooni enam kui 63 miljoni patendi seast.

Andmebaasis sisalduvad näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA patendidokumendid alates 19. sajandist ning Jaapani patendidokumendid alates 1944. a.

Lisainfo: http://www.stn-international.de/stndatabases/details/inpadocdb.html
CORDIS News, 02.05.2007
Carl von Linne 300. ja TÜ Loodusmuuseumi 205. aastapäevale pühendatud konverents
Carl von Linne 300. ja TÜ Loodusmuuseumi 205. aastapäevale pühendatud konverents toimub 17-18.05.2007 Tartus.

Esimese päeva ettekanded teemadel "Biosüstemaatika 21. sajandil" ja "Biosüstemaatika 21. sajandil - andmebaasid, DNA triipkoodistamine" peetakse inglise keeles, sest kohal on rohkesti külalisi ja esineb mitu külalislektorit. Teise päeva ettekanded on eesti keeles ja nende üldteema on "Eesti elurikkuse uurituse hetkeseis ja tulevik".

Info ja registreerimine aadressil http://unite.ut.ee/conference
Loodusajakiri Uudistaja, 03.05.2007
Probiootikumid võivad päästa konni
Bakterivannid aitavad konnadel surmavatest seenhaigustest vabaneda ning võivad aidata päästa konni nende globaalsest arvukuse vähenemisest.

Amfiibide populatsioonide vähenemise ja ka väljasuremise üheks olulisemaks looduslikuks põhjuseks peetakse seent Batrachochytrium dendrobatidis, mis elab paljude konnade ja salamandrite nahas.

Reid Harris koos kolleegidega James Madisoni Ülikoolist (Virginia, USA) uurisid, kas amfiibide nahal looduslikult elutsevad bakterid on suutelised kaitsma ohustatud amfiibe B. dendrobatidis’e vastu. Selleks isoleerisid nad tavalise salamandri nahalt erinevaid baktereid ja testisid nende seenevastast toimet Petri tassides. Selgus, et mitmed bakterid olid suutelised B. dendrobatidis’e hävitama, neist vähemalt üks liik - Pedobacter cryoconitis - on tõenäoliselt võimeline ohustatud amfiibe päästma.

Teadlased lasid salamandritel kaks tundi viibida P. cryoconitis’t sisaldavas vannivees, nakatades nad seejärel surmava seenhaigusega. 18 päeva hiljem oli bakterivanni võtnud salamandrite tõenäosus haigus alistada 30% suurem kui vanni mittevõtnud liigikaaslastel. Harris usub, et selle taga on P. cryoconitis’e võime toota looduslikke antibiootikume.

Harris plaanib järgmisena uurida, kas probiootikumid kaitsevad ka sageli surmava seenhaiguse käes kannatavat ohustatud konnaliiki Rana muscosa.
Nature News, 03.05.2007
GMOde puhul tuleks EL regulatsioonides arvestada ka nende plusse
Euroopa peaks uute põllumajanduslike tehnoloogiate - nagu näiteks geenmuundatud põllukultuurid, biokütused jms - hindamisel arvestama ka neist lähtuvat kasu, väidab Suurbritannia valitsust nõustava kogu uus aruanne. Praegused regulatsioonid võivad viia innovatsiooni lämmatamiseni.

Suurbritannia valitsust geenmuundatud organismide osas nõustava kogu ACRE (Advisory Committee on Releases to the Environment) poolt koostatud aruande järgi on Euroopal uute põllumajanduslike tehnoloogiate lubamisel/mittelubamisel aeg kasutusele võtta senisest tasakaalustatum ja terviklikum lähenemisviis.

ACRE juhataja Chris Pollocki sõnul on vaja uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtu lubamisel senisest tasakaalustatumat heade ja halbade külgede analüüsi ning kindlasti ei tohiks distantseeruda perspektiividest, mida võidakse vajada tulevikus.

Praegune tava – analüüsida ainult riske - võib Pollocki sõnul viia innovatsiooni lämmatamiseni.

Aruande terviktekst: http://www.defra.gov.uk/environment/acre/fsewiderissues/pdf/acre-wi-final.pdf
Reuters via Yahoo News, 03.05.2007
Geneetiline vihje südamehaigustele
Teadlased on kindlaks teinud uudse geneetilise variatsiooni, mis suurendab inimeste eelsoodumust infarktiks.

Tulemused viitavad infarkti uuele võimalikule geneetilisele komponendile, mis võib viia infarktist ja ka teistest südamehaigustest enamohustatud inimesi väljaselgitava geenitesti väljatöötamiseni.

Erinevates hiljutistes uuringutes on teadlased kasutanud kogu genoomi hõlmavaid uuringuid, et otsida geneetilisi erinevusi südamehaigete ja tervete inimeste vahel. Ühes enam kui 8500 inimest hõlmanud uuringus leidsid deCODE Genetics (Island) teadlased koostöös USA ja Taani teadlastega 9. kromosoomist geenivariandi, mis võrreldes tervete inimestega on oluliselt sagedasem infarkti põdenud inimestel. Seda kinnitasid ka samade teadlaste hilisemad kontrolluuringud suurema arvu inimestega ning ühe teise, 600 inimest hõlmanud Texase Ülikooli (USA) teadlaste uuringu tulemused.

Texase gruppi juhtinud Ruth McPhersoni sõnul viitavad kahe sõltumatu uurimisgrupi kokkulangevad uurimistulemused kindlalt riski suurendava geenivariandi olemasolule ning võivad viia südamehaiguste suhtes eelsoodumust omavate inimeste väljaselgitamiseks sobiva geneetilise testi väljatöötamisele.

Uuringute põhjal on kuni 25% valgetel eurooplastel kahekordne arv geene, mis põhjustavad suuremat infarkti riski. Nende risk läbi elada infarkt on 50% kõrgem kui ühekordse geenikomplekti omanikel ning 40% on suurem ka risk haigestuda teistesse südameveresoonkonnahaigustesse. Infarktioht alla 60-aastastel naistel ja alla 50-aastastel meestel on aga isegi kuni 80% suurem.

McPhersoni sõnul ei mõjuta leitud geenivariant vererõhku ega kolesterooli, viidates võimalusele, et see geenikombinatsioon toimib mingi uue mehhanismi kaudu.
ScienceNOW Daily News, 03.05.2007
Rahvusvaheline doktorantide kursus veiste ja hobuste sigimisest
Rahvusvaheline doktorantide kursus veiste ja hobuste sigimisest toimub 14-18. mail Zoomeedikumis (Kreutzwaldi 62).

Lisainfo: http://www.emu.ee/282861
Eesti Maaülikool, 04.05.2007
EL keelustab kõige piinarikkamad loomkatsed kosmeetikatööstuses
Euroopa Liit keelustab kõige piinarikkamad loomkatsed, mida kasutatakse eri ainete testimiseks laboriküülikutel kosmeetikatööstuses.

Euroopa Alternatiivsete Meetodite Kinnitamise Keskus (European Centre for the Validation of Alternative Methods - ECVAM) kiitis heaks viis alternatiivi eluskatsetele.

Nende hulka kuuluvad tapamajadest pärit kudede kasutamine ainete silmi ärritava toime kindlakstegemiseks ning nahka ärritava toime kindlakstegemine in vitro rakukultuuride abil. Need alternatiivid peaksid säästma Euroopas 20000 küüliku elu aastas. Sadu tuhandeid hiiri aastas säästev viies alternatiiv aitab kindlaks teha naha allergiat põhjustavaid aineid.

Kuigi need alternatiivid on tööstuslikult kasutatavad juba aastaid, pidi ECVAM enne vastavate alternatiivide heakskiitmist tõestama, et nende abil saadavad tulemused on vähemalt niisama head või paremad kui elusloomade abil saadud. Nüüd, mil ECVAM on need alternatiivid heaks kiitnud, muutub elusloomade kasutamine EL-s nende alternatiivide puhul ebaseaduslikuks ja liikmesriigid peavad muutma oma vastavaid seadusi.

Siiski on kosmeetikaettevõtetel lubatud kasutada "leebemate" katsete puhul ka jätkuvalt elusloomi kas kuni uute alternatiivide heakskiitmiseni või kuni 2009. aastani, mil valdav enamus kosmeetikatoodete loomkatseid EL-s keelustatakse vaatamata alternatiivide olemasolule või mitteolemasolule.
New Scientist, 04.05.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: