Sisukord
  • Vähiuuringute Kliinik uurib eestlastele omaseid rinnavähki tekitavaid geenimutatsioone
  • Biotehnoloogia on Euroopa Liidu majanduse lahutamatu osa
  • Valgusüst ravib halvatust
  • AstraZeneca omandab MedImmune'i 180 miljardi krooni eest
  • Euroopa Parlament võttis vastu ühtsed reeglid uute ravivormide heakskiitmiseks
  • Tehti kindlaks uued diabeediga seotud geenid
  • Tulevik kuulub suhkrupatareile
  • Seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
Vähiuuringute Kliinik uurib eestlastele omaseid rinnavähki tekitavaid geenimutatsioone
Tallinnas tegutsev Vähiuuringute Kliinik alustas eestlastele iseloomulike rinnavähi pärilike geenimutatsioonide uuringut.

Koostöös vähi teadusuuringutega tegeleva biotehnoloogiafirma ja Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega läbi viidav uuring kestab aasta ja selle tulemusel loodetakse välja töötada veelgi täpsemaid onkogeneetilisi teste perekondliku vähiriski hindamiseks.

Uuringusse sobivust hindavad Vähiuuringute Kliiniku arstid, kes võtavad patsiendilt viimase nõusolekul proovid ja saadavad analüüsimiseks edasi laborisse.

Lisainfo: http://www.vahikliinik.ee
Tarbija 24, 23.04.2007
Biotehnoloogia on Euroopa Liidu majanduse lahutamatu osa
Biotehnoloogia annab juba praegu olulise panuse Euroopa Liidu majandusse ja EL võtmepoliitikate eesmärkide saavutamisse, leiab Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse JRC aruanne.

Uus aruanne Consequences, Opportunities and Challenges of Modern Biotechnology for Europe on esimene ulatuslik hinnang biotehnoloogia panusele EL majandusse ning strateegiate eesmärkide saavutamiseks.

Aruanne leiab, et moodsa biotehnoloogia tooted on EL majanduse lahutamatu osa. Autorite hinnangul moodustab biotehnoloogia osa EL majanduses 1,69%, mis on võrreldav näiteks põllumajanduse ja kemikaalide tootmise osaga (vastavalt 1,79% ja 1,95%). Enamgi veel - aruande põhjal suurendab biotehnoloogia EL ettevõtete konkurentsivõimet.

Aruanne keskendub kolmele valdkonnale:
- meditsiin ja tervishoid, kus biotehnoloogia leiab juba praegu laialdasest kasutamist, sh monokloonsed antikehad, rekombinantsed B-hepatiidi vaktsiinid, biomarkeritel põhinevad diagnostilised testid ning uute ravimite väljatöötamine.
- toorainetööstus ja põllumajanduslik toit, sh loomatoidu lisandid (lüsiin), toidudiagnostika ning toiduensüümid.
- tööstuslikud protsessid, energia ja keskkond, sh bioetanooli tootmine ning ensüümide kasutamine paberi- ja tekstiilitööstuses.

JRC peadirektori Roland Schenkeli sõnul vajab biotehnoloogia EL-s tulevikus senisest suuremat poliitilist tuge, mis keskenduks teadusuuringute toetamisele ja tehnoloogiasiirde soodustamisele.

Aruande täistekst: http://bio4eu.jrc.es/documents/Bio4EUsynthesisreportEUR22728EN.pdf
CORDIS News, 23.04.2007
Valgusüst ravib halvatust
Vigastatud seljaajuga ja halvatud hiirtel ja rottidel taastus liikumisvõime kuue nädala jooksul pärast süsti, mis sisaldas närvirakkude regenereerumisele kaasa aitavat valku.

Northwesterni Ülikooli (USA) teadlased süstisid vigastatud seljaajuga ja tagajäsemetest halvatud hiirtele ja rottidele biolagunevaid molekule, mille koostisse kuulusid aju arenguks olulise valgu laminiin osakesed. Organismi süstides reageerib laminiin kehas leiduvate ainetega, soodustades õliõhukeste ühenduskiudude teket. Kuue nädala pärast olid kahjustunud närvid taastunud ulatuses, mis võimaldas närilistel taastada osaliselt halvatud jäsemete liikumisvõime.

Töögrupi juhi Samuel Stuppi sõnul on olemas 21-palline skaala, millega saab hinnata jäsemete liikumisfunktsiooni. Kui 21 palli on ideaalne toimimine, siis 6-7 palli tähendab juba halvatust, mille puhul loomad lihtsalt veavad tagajalgu järel. Ravi toimel taastus hiirte jäsemete liikuvus 9-ni ja rottidel isegi 12-ni, mille tagajärjel nad olid suutelised kohmakalt liikuma. 2-3-palline erinevus tähendab Stuppi sõnul jäsemete liikuvuses juba suurt erinevust.

Teadlased uurivad nüüd, kas nende biolagunevad molekulid aitavad kaasa ka teiste haiguste, nagu näiteks parkinsoni tõbi ja diabeet, poolt põhjustatud vaevustest taastumisele.
LiveScience, 23.04.2007
AstraZeneca omandab MedImmune'i 180 miljardi krooni eest
AstraZeneca teatas MedImmune’i ostmisest 180 miljardi krooni (15,6 miljardi USA dollari) eest, sh omandades 175 miljardi krooni eest MedImmune’i aktsiad ja makstes 5 miljardit kooni sularahas.

Tehing peaks toimuma selle aasta juunis.
Bionity.Com, 25.04.2007
Euroopa Parlament võttis vastu ühtsed reeglid uute ravivormide heakskiitmiseks
Euroopa Parlament kehtestas uued kõiki liikmesriike hõlmavad ühtsed reeglid tüvirakuravi ja teiste kaasaegsete ravivormide väljatöötamiseks ja heakskiitmiseks.

Vaatamata tulistele vaidlustele lükati tagasi parandusettepanekud, mis oleksid eetilistele kaalutlustele viidates ühtsetest reeglitest välja jätnud näiteks ravivormid embrüonaalsete tüvirakkude abil.

Euroopa biotehnoloogiaettevõtteid esindava EuropaBio peasekretäri Johan Vanhemelrijcki sõnul on tegu üliolulise otsusega euroopa biotehnoloogia jaoks, kuna uus Advanced Therapies Regulation lõpetab praeguse segadusttekitava olukorra, mida iseloomustab erinevate suuniste, regulatsioonide ja protseduurireeglite küllus, samas kui osadel riikidel puudub igasugune regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tervitanud europarlamendi otsust, rõhutades harmoniseeritud seadusandluse olulisust toetamaks seda kiirelt arenevat biotehnoloogia valdkonda.
Reuters via Yahoo News, 25.04.2007
Tehti kindlaks uued diabeediga seotud geenid
Seni kõige põhjalikumad uuringud diabeedi geneetiliste põhjuste kohta tegid kindlaks uue grupi geene, mis suurendavad 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski.

Neli rahvusvahelist teadlaste gruppi uurisid läbi umbes 50000 eri riikides elava ja nii haigust põdeva kui mittepõdeva inimese enam kui 22000 tuntud geeni ning tegid kindlaks vähemalt kaheksa diabeeti haigestumise riski suurendavat, sh kolm uut, geeni. Lisaks tegid nad kindlaks veel mitmeid geene, mille seos diabeediga vajab edaspidist lähemat uurimist. Kõik leitud geenid on tavalised ja üldlevinud.

Kolme uue geeni roll on veel ebaselge. Kaks neist võivad olla seotud insuliini tootvate pankreaserakkude arengu, toimimise ja regeneratsiooniga. Lisaks geneetilistele põhjustele on olulisel kohal 2. tüüpi diabeedi väljakujunemisel ka eluviisiga seotud mõjurid, nagu ülekaalulisus, ühekülgne toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Ühe uurimisgrupi juht David Altshuler Harvardi Ülikoolist ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist hindab nii geneetiliste kui eluviisist tingitud põhjuste osakaalu enam-vähem võrdseks.

Teise uurimisgrupi juhi, Islandi biotehnoloogiaettevõtte deCODE genetics tegevjuhi dr Kari Stefanssoni sõnul hakkab teadlastel nüüdseks tekkima võimalus 2. tüüpi diabeedi haigestumise riski tõenäosust hindava geneetilise testi väljatöötamiseks.
Reuters, 26.04.2007
Tulevik kuulub suhkrupatareile
Suhkrul töötav patarei võib olla taastuv ning loodussõbralik energiaallikas, mida maailm on ammu otsinud.

Varem vesiniku kasutamist uurinud USA Saint Louisi Ülikooli keemiaprofessor Shelley Minteer hakkas suhkru kui energiaallika vastu huvi tundma pärast seda, kui oli mõistnud, et suhkrust etanooli tegemise asemel on energeetiliselt mõistlikum kasutada otse suhkrut, vahendab Novaator The Guardiani.

Suhkur (nagu ka glükoos) varustab energiaga kõike elavat, andes energiat mitmetes ensüümide poolt juhitud protsessides. Minteer võttis aluseks oma varasemad tööd biokeemiliste sensorite alal ning suhkrupatarei - bioloogiline energiaallikas oligi sündinud. "Biokütuse element on patarei, mida saab täiendava kütuse abil uuesti laadida ning mis kasutab valke biokatalüsaatoritena saamaks keemilistes reaktsioonides elektrienergiat," ütles Minteer. "Jutt on valkudest, mille me eraldame bakteritest ning kartulitest. Need paigutatakse elektroodide pinnale, et kasutada suhkru oksüdeerumisel tekkivat elektrienergiat. Umbes postmargisuurused elektroodid paigutatakse suhkruvette. Et ensüümid ei ujuks elektroodidelt minema, valmistas Minteer elektroodid 30-100 mikroni paksusest süsinikulehtedest, milledel hoiab ensüüme paigal veelgi õhem kiht polüsahhariide. See võimaldab suhkrul pääseda läbi rakumembraani, hoides samal ajal ensüümidele vajalikku pH-taset.

Praegu kasutab Minteer oma laual asetsevat patareid selleks, et anda elektrit väikesele taskuarvutile ning ta eeldab, et patareis jätkub suhkrut veel aastateks. Iga rakupatarei annab umbes 0,75 voldist pinget, kuid patarei eluiga on tavapatareist kolm või neli korda pikem.

Suhkrupatareide kommertskasutusse tulekut pole oodata mitte enne kolme kuni viit aastat. Leiutaja näeb tulevikus mobiililaadijat, mis on sarnane praeguste kiirlaadijatega, kuid millele vajalikku voolu toodab suhkrulahus.

Järgmisena asub Minteer testima, kuidas mõjub erinev temperatuur ensüümide elueale ning patarei tootlikkusele.
Novaator, 27.04.2007
Seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2007/2008. õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Mari Järve, Natalja Tšertova ja Margus Varjak, Tartu Ülikooli bioinformaatika magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Indrek Koppel.

Artur Linnu nimelisele seitsmendale stipendiumikonkursile laekus kokku 19 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool), akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus) ja Maris Väli-Täht (SA Geenikeskus) vaatas läbi laekunud taotlused ja otsustas eraldada 2007/2008. õppeaastaks kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi.

Taotluste läbivaatamisel peeti esmatähtsaks silmapaistvate õppe-ja teadustöö tulemustega magistrantide toetamist. Tänavused Artur Linnu stipendiaadid on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia 1. a. magistrandid Mari Järve ja Margus Varjak ning 2. a. magistrant Natalja Tšertova, Tartu Ülikooli bioinformaatika 2. a. magistrant Priit Palta, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia 2. a. doktorant Kalle Kipper ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia 2. a. magistrant Indrek Koppel.

Järgmine Artur Linnu stipendiumikonkurss kuulutatakse välja 2008. aasta kevadel. Stipendiume antakse välja kord aastas.

Akadeemik Artur Lind (1927-1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja enamiku Eesti molekulaarbioloogide õpetaja. Ta on uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, RNA ehitust, DNA järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh isoleeris esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse RNA. Artur Lind pälvis ENSV riikliku preemia 1980. aastal.

Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu.

Sihtasutus Geenikeskus on 1999. aastal loodud sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia alaste arendustegevuste ja ürituste organiseerimine, koordineerimine ja populariseerimine.

Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht,
Tel: 74201329

#file1#
SA Geenikeskus, 02.05.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: