Sisukord
  • Emas- ja isaloomadelt saadud tüvirakud on erinevad
  • Immuunsüsteemi taaskäivitamine vabastas diabeedist
  • Rinnavähi levikut kopsudesse on lihtsa ravimisegu abil võimalik ära hoida
  • Tartu teadlased hakkavad lehma kloonima
  • Reesusmakaagi genoom täielikult kaardistatud
  • Järjestati türannosauruse valgufragmendid
  • Craig Venteri Instituut reorganiseerib oma struktuuri
  • Teadlased tootsid luuüdist spermarakke
Emas- ja isaloomadelt saadud tüvirakud on erinevad
Emaste hiirte lihastest pärit tüvirakud on võrreldes isaste hiirte lihastest pärit olevatega parema regeneratsioonivõimega.

Pittsburghi Ülikooli Meditsiinkooli teadlased süstisid inimese lihasdüstroofiale analoogset haigust põdevatele hiirtele tervete hiirte lihastest pärit tüvirakke. Mõõtes pärast rakkude võimet regenereerida düstrofiini sisaldavaid lihaskiudusid, leidsid nad, et emastelt hiirtelt pärinevatel tüvirakkudel oli suurem regeneratsioonivõime kui isastelt hiirtelt pärinevatel, sõltumata haige hiire, kellele tüvirakud siirdati, soost.

Teadlased ei oska seletada, mis on selle erinevuse taga, kuid nad usuvad, et analoogilised erinevused võivad esineda ka teiste, sh inimese tüvirakkude puhul.
LiveScience, 09.04.2007
Immuunsüsteemi taaskäivitamine vabastas diabeedist
Brasiilia teadlastel on õnnestunud 1. tüüpi diabeeti ravida immuunsüsteemi "taaskäivitamise" abil, kasutades selleks haigete endi luuüdist pärit tüvirakke. Kliiniliste katsete tulemusena ei vaja 14 patsienti 15-st enam täiendavaid insuliinisüste.

Katsete käigus on patsiendid ravijärgselt olnud keskmiselt 18 kuud ilma insuliini lisasüstideta, ühel juhul ka kolm aastat.

1. tüüpi diabeedi puhul hävitab inimese immuunsüsteem miskipärast tema enda insuliini tootvaid pankrease rakke, mis toob kaasa täiendava insuliini organismi süstimise vajaduse. Juba varem on spekuleeritud, et immuunsüsteemi nn taaskäivitamine võiks ära hoida immuunsüsteemi edasised rünnakud insuliini tootvate rakkude vastu.

Sao Paolo Ülikooli teadlased Julio Voltarelli juhtimisel moodustasid katsegrupi 15-st 14-31 aastasest inimesest, kellel oli hiljuti diagnoositud 1. tüüpi diabeet. Neil oli hävitatud 60-80% insuliini tootvatest rakkudest ja nad kõik vajasid regulaarseid insuliinisüste.

Teadlased võtsid haigetelt luuüdi ja hävitasid seejärel ravimitega nende immuunsüsteemi. Kahe nädala pärast süstiti neile nende endi luuüdist pärit tüvirakud tagasi vereringesse, mis taaskäivitas immuunsüsteemi. Paari päeva möödudes ei vajanud 12 haiget enam insuliinisüste, kahel haigel võttis see aega rohkem ja üks haige ei reageerinud tüvirakuravile. Ravile allunud haiged on olnud ilma insuliinisüstideta keskmiselt 18 kuud, üks isegi 35 kuud.

Kui pika perioodi vältel ravi mõju avaldab, on Voltarelli sõnul veel vara öelda. Siiski loodab ta, et see aitab diabeetikutel oma haigusega paremini toime tulla.
New Scientist, 10.04.2007
Rinnavähi levikut kopsudesse on lihtsa ravimisegu abil võimalik ära hoida
Rinnavähi levik kopsudesse hoiti hiirtel ära lihtsa ravimisegu, millest mõned on heaks kiidetud ka inimesel kasutamiseks, abil.

Joan Massague koos kolleegidega Sloan-Ketteringi Vähikeskusest (New York, USA) on kindlaks teinud neli geeni, mis koostoimel aitavad rinnavähil levida kopsudesse. Nende nelja geeni inaktiveerimine peatab kopsuvähi siirete tekke.

Teadlased vaigistasid neli geeni - EREG, MMP1, MMP2 ja COX2 - inimese rinnavähi rakuliinis enne nende rakkude süstimist hiirtele. Geenide vaigistamine peatas rinnavähi edasise kasvamise hiirtel ja blokeeris peaaegu täielikult ka kopsusiirete tekke. Nende geenide ühekaupa vaigistamisel oli efekt oluliselt väiksem.

Teadlased demonstreerisid ka, et juba olemasolevate ravimite – heakskiidetud ravimid cetuximab ja celecoxib ja katsetamisel olev ravim GM6001 - koos kasutamisel on sama efekt. Ka kahe juba heakskiidetud ravimi kasutamine eraldi pidurdas vähi levimist.

Massague sõnul töötavad nad koos arstidega, et alustada kliinilisi katseid nende ravimite mõju kohta rinnavähki põdevatele naistele.
Nature News, 11.04.2007
Tartu teadlased hakkavad lehma kloonima
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased plaanivad kloonida lehma, kes lüpsab piima, millest on võimalik kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit.

Mullu presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli füsiolooga vanemteadur Sulev Kõksi sõnul on plaanis kloonida lehm, kelle piimas leidub kroonilistele neeruhaigetele vajalikku erütropoietiini (EPO). Lisaks EPO-lehmale on kavas ka selline kloonlehm, kelle piim sisaldab suhkruhaigetele hädavajalikku ravimit insuliini.

Maailmas on ravimeid lüpsvaid kloonlehmi ja kitsi juba tehtud. Nii lüpsavad kitsed välja vereseerumi allumiine ning hemofiilia raviks vajalikke hüübimisfaktoreid.

Hetkel käib töö katseklaasikultuurides. Kui vajalike omadustega geenikonstruktsioon on valmis, viiakse see lehma munarakku ning lehm kunstviljastatakse.

Kiireid uudiseid siiski loota pole. Hetkest, kui on valmis soovitud omadustega geenikombinatsioon, millega lehm viljastada, kulub uue lehma lüpsmahakkamiseni kolm aastat. Alles siis saab piima analüüsides täie kindlusega väita, et piim vastab neile ootustele, mida teadlased saada lootsid.
ÄP Novaator, 12.04.2007
Reesusmakaagi genoom täielikult kaardistatud
Reesusmakaak on inimese ja šimpansi kõrval kolmas primaat, kelle genoom on täielikult järjestatud.

Enam kui 170 teadlast 35 asutustest ühendav rahvusvaheline konsortsium järjestas San Antonio (USA) uurimiskeskuses elava emase makaagi täieliku genoomi.

Reesusmakaak lahknes inimese eellasest 25 miljonit aastat tagasi, tema genoom sisaldab ca 3 miljardit aluspaari ja see on inimese genoomiga identne 93,5% ulatuses. Inimese eellasest 5 miljonit aastat tagasi lahknenud šimpansi genoom langeb inimese omaga kokku 98% ulatuses.

Tänu suurele geneetilisele, füsioloogilisele ja ainevahetuslikule sarnasusele inimesele kasutatakse reesusmakaaki juba praegu laialdaselt inimese haiguste uurimisel ning uute ravimite väljatöötamisel. Ka annab kolme lähedases suguluses oleva primaadi genoomide järjestuste võrdlemine bioloogidele senisest oluliselt parema võimaluse primaatide evolutsiooni mõistmiseks.
New Scientist, 12.04.2007
Järjestati türannosauruse valgufragmendid
Paleontoloogid on järjestanud osa 68 miljoni aasta vanuse fossiilse türannosauruse luust pärinevast valgust kollageen.

Järjestatud kollageeni fagmendid on vanimad, mida kunagi on järjestada õnnestunud. Seni vanim järjestatud valk, milleks oli samuti kollageen, pärines 100-300000 aasta vanusest mammuti fossiilist.

Türannosauruse jäänused, millest järjestatud kollageenifragmendid avastati, leiti 1000 kuupmeetrises liivakivikogumis USA-s ning need oli erakordselt hästi säilinud. Montana Ülikooli paleontoloogi Jack Horneri sõnul on selle põhjuseks liivakivi hea niiskusjuhtivus, mis võimaldas türannosauruse kehal kiiresti veetustuda ilma lagunemata.

Seni on teadlased järjestanud 7 türannosauruse kollageeni fragmenti. Võrreldes neid järjestusi olemasolevate kollageeni järjestuse suhteliselt väheste andmetega avalikes andmebaasides, järeldasid teadlased, et lähimaks türannosauruse elavaks sugulaseks kollageeni järjestuse põhjal on kana.

See toetab levinud seisukohta, et linnud ja dinosaurused olid lähedases suguluses. Samas ei tähenda see siiski, et kana on türannosauruse lähim praegu elav sugulane. Selleks on kollageeni järjestuse avalikud andmebaasid veel liiga puudulikud - nii ei sisalda need näiteks krokodillide ja alligaatorite kollageeni näidiseid.
Nature News, 12.04.2007
Craig Venteri Instituut reorganiseerib oma struktuuri
2006. a. oktoobris moodustatud J. Craig Venteri Instituut reorganiseerib enda koosseisu kuuluvad Genoomiuuringute Instituudi ja Genoomika Edendamise Keskuse kümneks senisest tihedamalt seotud uurimisüksuseks.

Nendeks uurimisüksusteks on (inglise keeles): Genomic Medicine, Infectious Disease, Synthetic Biology & Bioenergy, Plant Genomics, Microbial & Environmental Genomics, Pathogen Functional Genomics, Applied Bioinformatics, Research Informatics, Software Engineering ning Policy Center.

Instituudi nurgakiviks jääb endiselt genoomide järjestamine ning instituudi juhiks jääb Yu-Hui Rogers.
GenomeWeb News (vajalik tasuta registreerimine), 12.04.2007
Teadlased tootsid luuüdist spermarakke
Saksa teadlastel õnnestus luua ebaküpseid spermarakke inimese luuüdist.

Kui sellistest rakkudest õnnestub kasvatada ka küpseid spermatosoide, võib uuest avastusest olla äärmiselt palju kasu viljatusravis, vahendab Tarbija 24 BBC-d.

Eksperdid on aga avastuse suhtes skeptilised ning hoiatavad, et uuring on niivõrd varajases staadiumis, et sellesse tuleks suhtuda ettevaatusega. Lisaks tehti Suurbritannias hiljuti seadusettepanek, mis vastuvõtmise korral keelab kunstlikult loodud sperma või munarakkude kasutamise viljatusravis.

Göttingeni ja Münsteri ülikoolide ning Hannoveri meditsiinikooli teadlased eraldasid täiskasvanud meeste luuüdist tüvirakke – rakke, mis on võimelised arenema erinevateks rakutüüpideks.

Teadlased mõjutasid väikest osa tüvirakkudest nii, et neist arenesid välja spermatogoonilised rakud – munandites leiduvad rakud, millest tavaliselt arenevad välja küpsed spermatosoidid.

Esmakordselt õnnestus teadlastel luua kunstilikult spermarakke.

Professor Karim Nayernia Newcastle'is asuvast tüvirakuinstituudist avaldas lootust, et ühel päeval õnnestub sel moel ravida mehi, kes on jäänud viljatuks näiteks keemiaravi tagajärjel.

"Meie järgmiseks eesmärgiks on proovida teada saada, kas spermatogoonidest õnnestub aretada laboris ka küpseid spermarakke." Need eksperimendid võtavad Nayernia sõnul 3-5 aastat aega.

Sheffieldi ülikooli tüvirakubioloogiakeskuse professor Harry Moore hoiatas, et küpsete spermatosoidide loomine tüvirakkudest võib põhjustada spermas püsivaid geneetilisi muutusi, mistõttu poleks selliste rakkude kasutamine viljatusravis enam ohutu.
Tarbija 24 / BBC, 13.04.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: