Sisukord
  • Ensüümide abil on võimalik muundada veregruppi
  • USAs tühistati kolm tüvirakkudega seonduvat patenti
  • Siirdatud emakaga lambad jäid tiineks
  • Roche omandab BioVerise
  • Insuliin geenmuundatud taimedest?
  • Leedu tõrjub geenmuundatud toitu ja põllukultuure
  • Koerte kasvu erinevuste geneetilised põhjused ulatuvad aastatuhandete taha
Ensüümide abil on võimalik muundada veregruppi
Ensüümid eemaldavad A-, B- ja AB-grupi vere punalibledest veregruppidele iseloomulikud antigeenid, muundades vere kõigile inimestele sobivaks, 0-grupi vereks.

Vere punalibledele omaste antigeenide alusel liigitatakse veri ka A-, B- või AB-gruppi (viimasel juhul on libledes esindatud nii A kui B) või 0-gruppi, mis tähendab, et libledes ei leidu kummagi grupi antigeene.

Copenhageni Ülikooli (Taani) teadlased eesotsas Henrik Clauseniga on avastanud kaks bakteriensüümi, mis eemaldavad verest iseloomulikud antigeenid. Soolebakterist Bacteroides fragilis pärit ensüüm eemaldab B-antigeeni, haigusetekitaja Elizabethkingia meningosepticum eemaldab A-antigeeni. Mõlemad puhastatud ensüümid on äärmiselt efektiivsed.

Koostöös USA ettevõttega ZymeQuest plaanivad teadlased kliinilisi katseid universaalvere ohutuse ja efektiivsuse kindlakstegemiseks.
New Scientist, 02.04.2007
USAs tühistati kolm tüvirakkudega seonduvat patenti
USA Patendiamet toetas nõuet tühistada Wisconsini Ülikooli vilistlasorganisatsioonile Wisconsin Alumni Research Foundation (WARF) kuuluvat kolm inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamise, puhastamise ja diferentseerumisega seotud patenti.

Patendid vaidlustati eelmisel aastal ühenduste Foundation for Taxpayer and Consumer Rights (FTCR) ja Public Patent Foundation (PUBPAT) poolt põhjendusega, et need pärsivad teaduse arengut ja suunavad tüviraku-uuringud välismaale. Ka tugines patentide tühistamist nõudjate väitel Wisconsini Ülikooli teadlase James Thomsoni töö tüvirakuliinide eraldamiseks ilmselgelt varasematele teaduslikele uuringutele, mis ei võimalda tulemusi patenteerida.

Varasemad nõuded sarnaste patentide ümbervaatamiseks on olnud ülimalt edukad – 70% juhtudest on patenti kas muudetud või tühistatud.

Ka Burnhami Meditsiiniuuringute Instituudi tüviraku-uurija dr Jeanne Loringu väitel tehti tegelikud avastused embrüonaalsete tüvirakkude vallas juba 1981. aastal Martin Evansi, Matt Kaufmani ja Gail Martini poolt, ent keegi neist isegi ei mõelnud avastuse patenteerimisele. Tema sõnul on ebaõiglane, et WARF on üritanud sellest pöördelisest avastusest kasu lõigata veel 15 aastat hiljem.
BioSpace News, 02.04.2007
Siirdatud emakaga lambad jäid tiineks
Neli lammast jäid tiineks peale neilt eemaldatud emakate tagasisiirdamist.

Emakate eemaldamised ja tagasisiirdamised viidi läbi 14 lambal Göteborgi Ülikoolis (Rootsi) professor Mats Brannstromi juhtimisel. Neist neli jäid hiljem tiineks, kuus katselooma surid tekkinud tüsistuste tõttu.

Varem on sama töögrupi poolt saavutatud edukas tiineks jäämine siirdatud emakaga hiirtel. Inimestel on emaka siirdamist katsetatud ühel korral, Saudi Araabias 2002. aastal, ent ebaõnnestunult.

Kuigi lammastel saavutatud edu on julgustav, ei usu professor Brannstrom, et emaka siirdamine inimestel muutuks tavaliseks järgmise kümne aasta jooksul.
BBC News, 03.04.2007
Roche omandab BioVerise
Roche Diagnostics omandab BioVeris Corp 7 miljardi eesti krooni (600 miljoni USA dollari) eest.

Ostuga omandab Roche kõik õigused BioVerise poolt väljatöötatud elektrokeemilist luminestsentsi kasutavale tehnoloogiale, mis võimaldab ettevõttel oluliselt laiendada oma tegevust diagnostika valdkonnas.
Reuters, 04.04.2007
Insuliin geenmuundatud taimedest?
Kanada biotehnoloogiaettevõtte Sembiosys andmetel võib inimgeeni sisaldavatest geenmuundatud taimedest saadav insuliin turule jõuda juba lähema kolme aasta jooksul.

Praegu toodetakse enamus insuliini hermeetilistes anumates geenmuundatud bakterite abil. Sembiosys kasutaks avalooduses kasvavaid geenmuundatud seni vähekasvatavaid õlitaimi värvohakaid. Geenmuundatud värvohakat kasvatatakse praegu katsepõldudel Tšiilis, USAs ja Kanadas.

Ettevõtte tegevjuhi Andrew Baumi sõnul ei pea nad läbima pikaajalisi ja kalleid kliinilisi katseid, kui suudavad tõestada, et nende taimse päritoluga insuliin on identne inimese insuliiniga.

Lisaks insuliini tootvale värvohakale on teisigi taimi, mida kasutatakse raviomadustega ainete tootmiseks – näiteks on geenmuundatud tubakataime, et see toodaks emakaelavähi vaktsiini.

Siiski leiavad kriitikud, et selline ravimite tootmine kujutab endast veel suuremat keskkonna- ja terviseriski kui geenmuundatud põllukultuuride kasvatamine.
CheckBiotech.Org, 04.04.2007
Leedu tõrjub geenmuundatud toitu ja põllukultuure
Leedu keskkonnaminister keeldus väljastamast luba geenmuundatud rapsi kasvatamiseks Klaipeda lähedal avapõllul teaduslikul eesmärgil.

Rapsi kasutatakse valdavalt loomasöödaks ning toiduõli tootmiseks. Ka varem on Leedu võimud tõrjunud geenmuundatud põllukultuure - eelmisel aastal ei antud luba geenmuundatud kartuli põllukatseteks.

Oma otsuses tugines keskkonnaminister geenmuundatud organismide kontrollkomitee ja tervishoiu- ja põllumajandusministrite eitavatele soovitustele.

Eitava otsuse tegi minister teatavaks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu voliniku Mariann Fischer-Boeli Leedu-visiidi ajal, mille käigus Boel õhutas leedulasi hoopis mitte kartma geenmuundatud toitu. Voliniku sõnul ei kujuta geenmuundatud taimed ohtu keskkonnale ega tervisele, siiski pidas ta oluliseks vältida geenmuundatud ja orgaaniliste taimede segunemist.

Leedu üldsus on geenmuundatud toidu suhtes skeptiline – hiljutise uuringu põhjal ei kasutaks 69% elanikkonnast geenmuundatud toitu. 63% elanikest ei poolda geenmuundatud taimede kasvatamist Leedus ning 58% arvates peaks need üldse keelustama. Geenmuundatud taimede kasvatamist toetas vaid 17% küsitletutest.
CheckBiotech.Org, 05.04.2007
Koerte kasvu erinevuste geneetilised põhjused ulatuvad aastatuhandete taha
Chihuahuasid ja Pekingi paleekoeri seob lisaks väikesele kasvule ka mutatsioon ühes ja samas geenis. See mutatsioon on aga levinud nii laialt, et selle tekkimine peab jääma koerte kodustamise algusaegadesse.

Riikliku Inimgenoomi Uurimise Instituudi (Maryland, USA) teadlased eesotsas Elaine Ostranderiga uurisid ebatavaliselt suure kasvu varieeruvuse poolest tuntud portugali veekoerte 15. kromosoomi ühe regiooni geneetilist varieerivust. Teadlased tegid kindlaks geneetilised erinevused kasvufaktorit tootvas geenis IGF-1 suurt ja väikest kasvu koerte vahel.

Samale tulemusele jõudsid teadlased analüüsides eri suurusega koeri erinevatest tõugudest. Ent siiski peavad koerte suurust määrama lisaks konkreetsele IGF-1 geenivariandile ka teised asjaolud, mida kinnitab ka seik, et näiteks mastifitel ja rotveileritel on tavaline väikestele koertele iseloomulik geenivariant.

Et arheoloogiliselt on tõestatud nii suurte kui väikeste koerte olemasolu vähemalt 10000 aastat tagasi, siis peab Ostranderi sõnul vähemalt niisama vana olema ka IGF-1 geeni mutatsioon. Et mutatsioon on tekkinud just koertel, näitab teadlaste väitel asjaolu, et koerte lähimatel sugulastel huntidel ei esine kääbusvarianti.
New Scientist, 05.04.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: