Sisukord
  • SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
  • Pfizeri uudne HIV ravim võib saada järgmiseks tähiseks isikustatud meditsiini arengus
  • Ventria Bioscience sai esialgse heakskiidu inimese geene sisaldava riisi kasvatamiseks
  • Inimese tüvirakud kaitsevad aju degeneratiivsete haiguste vastu
  • 80 aastat tagasi välja töötatud vaktsiin kaitseb tuberkuloosi vastu paremini kui moodsad vaktsiinid
  • Geenmuundatud mais põhjustab rottidel maksa ja neeruprobleeme
  • Biotehnoloogiatööstuse juhid avaldasid rohelise biotehnoloogia manifesti
  • Populaarteaduslik seminar Teeme tutvust viirustega
  • Hiirele siirdati toimiv tehislümfisõlm
  • Kas paksuks tegevad geenid erinevad kõhnaks tegevatest?
SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2007/2008. õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on
02. aprill 2007. a. Stipendiumid makstakse välja SA Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.


Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (genomics.ee).

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2007/2008. õppeaasta stipendiaatide osas 30. aprilliks, k.a.

2006/2007. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati kuus Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 15000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Hanna Tulmin.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht, tel 7420 132.
SA Geenikeskus, 06.03.2007
Pfizeri uudne HIV ravim võib saada järgmiseks tähiseks isikustatud meditsiini arengus
Pfizeri uudne HIV ravim maraviroc võib saada järgmiseks tähiseks isikustatud meditsiini arengus – kliiniliste katsete tulemuste põhjal kahekordistas maraviroci lisamine standardravile pärsitud aktiivsusega HIV-ga patsientide arvu.

Maraviroc kuulub uudsete HIV-vastaste ravimite, nn CCR5-vastaste ravimite hulka, mis ei ründa otseselt viirust ennast, vaid blokeerivad HIV sisenemise T-rakkudesse. HIV kasutab CCR5 retseptorit ühe, ent mitte ainukese võimalusena rakku tungimiseks. Et teha kindlaks, kas HIV kasutab rakku sisenemiseks CCR5 retseptorit, on Monogram Biosciences välja töötanud Trofile-testi, mida Pfizer kasutab maraviroci kasutamise otstarbekuse kindlakstegemiseks.

Kui maraviroci kasutamine heaks kiidetakse, saab sellest esimene uut tüüpi suu kaudu manustatav HIV ravim, mis võib jõuda turule veel sellel kümnendil. Et ravimit kasutatakse koos Trofile-testiga, on tegu ka olulise tähisega isikustatud meditsiini arengus.

Pfizer on taotlenud ravimi kasutusluba lisaks USA-le ja EL-le ka reas teistes riikides, FDA-s peaks ravimi ülevaatus toimuma aprilli lõpus.
Cambridge Healthtech Institute, 12.03.2007
Ventria Bioscience sai esialgse heakskiidu inimese geene sisaldava riisi kasvatamiseks
California biotehnoloogiaettevõte Ventria Bioscience sai USA Põllumajandusministeeriumilt esialgse heakskiidu inimese geene sisaldava riisi tööstuslikuks kasvatamiseks.

Inimese geene sisaldav riis toodab inimese rinnapiimas ja süljes sisalduvaid valkusid ning sellise geenmuundatud riisi loomise eesmärgiks on saada inimesele omaseid bakteritsiidseid aineid, mida saab kasutada raviomadustega toidu valmistamiseks.
CheckBiotech.Org, 12.03.2007
Inimese tüvirakud kaitsevad aju degeneratiivsete haiguste vastu
Geenmuundatud hiired, kellel oli geneetiline eelsoodumus neurodegeneratiivseteks haigusteks, elasid peale ravi inimese tüvirakkudega kauem ja tervemalt.

Sellisele järeldusele jõudsid Burnhami Meditsiiniuuringute Instituudi (La Jolla, USA) teadlased eesotsas Evan Snyderiga, uurides Hex-geenis esile kutsutud mutatsiooniga hiiri. Hex-geeni mutatsioon tingib lipiide lõhustava ensüümi alasünteesi, mille tulemusena lipiidide molekulid akumuleeruvad pea- ja seljaajus, hävitades sealseid rakke ja põhjustades kontrolli kadumise keha liigutuste üle ning enneaegse surma - keskmiselt 120 päeva vanuselt. Inimestel põhjustavad analoogilised mutatsioonid Hex-geenis surma esimeste eluaastate jooksul ravi puudumise tõttu.

Katsetes süstiti ühe päeva vanustele muteerunud Hex-geeni kandvatele hiirtele ajju inimese embrüonaalseid tüvirakke, samuti süstiti eraldi grupile ka inimese täiskasvanu tüvirakke. Mõlema grupi hiired säilitasid kontrolli keha liigutuste üle kolm nädalat kauem kui ravi mittesaanud hiired – keskmiselt 119 päeva. Erinevused eluea pikkuses olid veelgi suuremad – tüvirakuravi saanud hiired elasid keskmiselt 160 päeva vanuseks, so 36% kauem kui ravi mittesaanud liigikaaslased. Siiski moodustab ka ravi saanud hiirte eluiga ainult väga väikese osa normaalsete hiirte elueast, mis on umbes kaks aastat.

Hiirte aju uurimine näitas, et inimese tüvirakud olid arenenud toimivateks närvirakkudeks, mis näitab, et inimese tüvirakud on suutelised integreeruma haigete loomade aju närvikoesse. Teadlased rõhutavad siiski, et oma osa haigusnähtude hilisemal avaldumisel on asjaolul, et ka tüvirakud toodavad lipiide lõhustavat ensüümi, aeglustades sellega lipiidide ladestumist.

Snyder tahab paari kuu jooksul taotleda valitsuselt heakskiitu tüvirakuravi katsetamiseks muteerunud Hex-geeni kandvatel ja sellega seoses surmale määratud lastel. Eksperdid rõhutavad siiski, et toimivat ravi ei maksa niipea oodata.
New Scientist, 12.03.2007
80 aastat tagasi välja töötatud vaktsiin kaitseb tuberkuloosi vastu paremini kui moodsad vaktsiinid
1920-ndatel aastatel välja töötatud tuberkuloosi vaktsiin pakub paremat kaitset moodsate tuberkuloosi tüvede vastu kui kaasaegsed vaktsiinid.

Kaasaegne tuberkuloosi vaktsiin on elus Mycobacterium bovis'e mittepatogeenne tüvi - tuberkuloosi põhjustava bakteri lehmal esinev vorm. Ent selle kasutamine on liiga väikese efektiivsusega tuberkuloosi kõige tavalisema, kopsusid ohustava vormi vastu, mistõttu mitmed riigid on loobunud selle kasutamisest. Teadlaste arvates võib põhjus peituda vaktsiini liigses ohutuses.

Pariisi Pasteri Instituudi teadlased Stewart Cole'i juhtimisel analüüsisid 10 erinevat tuberkuloosi vaktsiini, mis töötati välja ajavahemikus 1924-1989. Selgus, et vaktsiine on aja jooksul pidevalt arendatud, lähtudes põhiliselt kasutatava toitelahuse muutumisest. Kuna kasutama hakati eelkõige inimesele vaktsineerimisel vähem ebamugavust tekitavaid vaktsiine, nõrgenes aja jooksul ka nende poolt pakutud immuunsus.

Kommenteerides Lõuna-Aafrikas läbi viidud kliinilisi katseid, mille käigus vanim tuberkuloosivaktsiin pakkus paremat immuunsust kui uusim, tunneksid Cole'i arvates miljonid inimesed end paremini, kui kasutusel oleksid vanad vaktsiinid.
New Scientist, 12.03.2007
Geenmuundatud mais põhjustab rottidel maksa ja neeruprobleeme
Greenpeace on algatanud uue rünnaku USA biotehnoloogiahiiu Monsanto poolt välja töötatud geenmuundatud maisitüve MON863 vastu.

Rünnaku põhjustas teadusajakirjas Archives of Environmental Contamination and Technology avaldatud uurimus, mille väitel ilmnesid geenmuundatud maisiga 90 päeva jooksul söödetud rottide maksas ja neerudes mürgituse tunnused.

Monsanto Prantsusmaa filiaali välissuhete direktori Yann Fichet' sõnul on aga kõik eksperdid nõus, et MON863 on sama ohutu kui traditsiooniline mais. Siiski keeldus Fichet kommenteerimast Greenpeace'i konkreetseid väiteid.

MON863 on geenmuundatud maisitüvi, mis on resistentne maisi juureussidele ning on EL-s heaks kiidetud kasutamiseks loomasöödana alates 2005. a. ning inimtoiduna alates 2006. a. jaanuarist.
Reuters via Yahoo News, 13.03.2007
Biotehnoloogiatööstuse juhid avaldasid rohelise biotehnoloogia manifesti
Euroopa biotehnoloogiatööstuse juhid avaldasid rohelise biotehnoloogia manifesti.

Roheline ehk põllumajanduslik biotehnoloogia areneb kiiresti - 2006. a. kasvatasid 10,3 miljonit põllumeest 22-st riigist geenmuundatud põllukultuure kokku 102 miljonil hektaril. Neist 90% ehk 9,3 miljonit põllumeest olid pärit arengumaadest.

Euroopa biotehnoloogiatööstuse liidrite poolt ette valmistatud rohelise biotehnoloogia manifest toetab viit peamist põhimõtet aitamaks kaasa rohelise biotehnoloogia edasisele arengule Euroopas. Euroopa biotehnoloogiatööstuse juhid kutsuvad manifestis poliitikuid üles astuma samme järgmistes valdkondades:
- rakendada biotehnoloogiliste põllukultuuride legaliseerimise protsess;
- luua ühine Euroopa turg seemnetele;
- austada teiste maade õigust kaupade sisseveoks;
- soosida poliitikate ja avalikkusele suunatud informatsiooni ühtsust;
- soosida arengumaid austavaid poliitikaid.

Lisainfo: http://www.europabio.org/ne_Greenmanifesto130307.htm

Otseviit rohelise biotehnoloogia manifestile: http://www.greenbiotech-manifesto.org
CheckBiotech.Org, 14.03.2007
Populaarteaduslik seminar Teeme tutvust viirustega
Neljapäeval, 22. märtsil kell 17.30-20.30 toimub Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis Raekoja plats 1/ Ülikooli 7 populaarteaduslik seminar Teeme tutvust viirustega.

Seminaril tutvustatakse viroloogiat kui teadusharu ja purustatakse viiruste kohta käivaid müüte. Puudutamata ei jää ka linnugripi temaatika.

Ajakava:

17.30 "Sissejuhatus viroloogiasse" – Laura Sedman (Tartu Ülikooli bioloogia magistrant)

18.00 "Mida peab teadma viirustest: kolmteist müüti ja eksitavat valearvamust" - Andres Merits (Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor)

Kohvipaus 30 min.

19.30 "Linnugripp: etteaimamatu viirustõbi" – Kuulo Kutsar (Tervisekaitseinspektsiooni epidemoloogianõunik)

Moderaator: Laura Sedman

Seminarile "Teeme tutvust viirustega" on oodatud kõik, kes soovivad viroloogiast ja viirushaigustest rohkem teada saada. Osalemiseks registreeru hiljemalt 21. märtsiks telefonil 7331345 või e-maili teel [email protected]

Üritus on kõigile huvilistele tasuta.
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, 15.03.2007
Hiirele siirdati toimiv tehislümfisõlm
Hiirele siirdati tehislümfisõlm, mis peale siirdamist tootis immuunrakke.

Uus toimiv biotehnoloogiline tehiskude märgib uut olulist sammu kogu immuunsüsteemi siirdamise suunas inimestele, kes põevad AIDS-i, vähki või mõnda muud haigust.

Takeshi Watanabe koos kolleegidega RIKEN Instituudist Jaapanis kasutasid kollageenist bioloogilist karkassi, mis sisaldas vastsündinud hiire harknäärmest pärit strooma ja dendriidi rakke. Seejärel siirdati 3-4 mm läbimõõduga kollageenikäsn hiirele, kellel oli toimiv immuunsüsteem ja keda oli vaktsineeritud ohutu antigeeni vastu.

Loomulikus lümfisõlmes aitavad stroomarakud kaasa lümfisõlme arengule ning sama funktsiooni täidavad nad ka tehissõlmes, aidates karkassile siduda terve hiire organismis ringlevaid immuunrakke.

Kui tehislümfisõlm oli täidetud antigeenispetsiifiliste immuunrakkudega, siirdati see mittefunktsioneeriva immuunsüsteemiga hiirele. Immuunrakud levisid siirdatud tehislümfisõlmedest kiiresti üle kogu hiire organismi loomulikesse lümfisõlmedesse. Süstides seejärel hiirele sama ohutut antigeeni, reageeris siirdatud immuunsüsteem sellele, tootes suurel hulgal lümfotsüüte neutraliseerimaks antigeeni. Ühe kuu möödudes oli immuunrakkude "mälu" säilinud ja nad olid jätkuvalt võimelised võõrast molekuli kahjutuks tegema.

Watanabe loodab uudselt tehnoloogialt uut revolutsioonilist ravi AIDS-i ja vähki põdevatele inimestele, uskudes, et tehislümfisõlmed suudavad taastada hävitatud immuunsüsteemi. Siiski võtab tema sõnul vähemalt 4-5 aastat, kuni töötatakse välja esimesed prototüübid inimesel kasutamiseks.
New Scientist, 15.03.2007
Kas paksuks tegevad geenid erinevad kõhnaks tegevatest?
Teadlased otsitavad geneetilisi omapärasusi, mis selgitaksid mõnede inimeste erakordset paksust või kõhnust.

Lawrence Berkeley Riikliku Laboratooriumi (California, USA) teadlased eesotsas Len Pennacchioga uurisid 757 kanadalast, kellest pooled olid paksemad kui 95% elanikkonnast keskmise kehakaaluga 125 kilo ning pooled olid kõhnemad kui 90% elanikkonnast keskmise kehakaaluga 57 kilo.

Teadlased uurisid kõigi osalejate 58 geeni, millel teatakse olevat seos kas kehakaalu, isu või energia kättesaamisega toidust, keemiliste ehitusplokkide variatsioone. See meditsiinilise järjestamise nime kandev tehnoloogia aitab välja selgitada harvaesinevaid geneetilisi variatsioone, mis võivad mõjutada kindlaid tunnuseid, sh keha mõõtmeid. Enamus senistest geeniuuringutest on keskendunud HapMap kataloogi kasutamisele, mis kirjeldab enamlevinud geneetilist variatsiooni, mis on omane enamusele kindla tõve põdejatele.

Teadlased tegid 58 uuritud geenis kindlaks 1074 geneetilist variatsiooni. Valdav enamus neist olid haruldased, mis esinesid vähem kui 1% uuritutest. Paksudel inimestel oli oluliselt rohkem variatsioone geenides, mida seostatakse ülekaalulisega. Ent uurides samade geenivariatsioonide esinemist uuritud inimeste pereliikmete seas selgus, et neid variatsioone ei saanud otseselt seostada keha suurusega. Üksikust geenivariandist eraldi ei piisanud inimese kas paksuks või kõhnaks muutmiseks.

Pennacchio sõnul on nad praeguse tehnoloogilise ja hinnataseme juures võimelised eristama vaid mõningaid harvaesinevaid geenivariatsioone, mis erinevad oluliselt paksudel ja kõhnadel inimestel. Kui meditsiinilise järjestamise hind langeb, on võimalik saada täpsemaid vastuseid.
Nature News, 16.03.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: