Sisukord
  • Töötati välja efektiivsed sperme tapvad molekulid
  • Hambaprotees eraldab ravimit vastavalt vajadusele
  • SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
  • Hingeõhu koostis aitab avastada diabeeti
  • Ensüümi aktiveerimine suurendab küllastunud rasvhapete osakaalu taimeseemnetes
  • GMO - mitte ainult põllul
  • Geenmuundatud suhkruroog sisaldab kaks korda enam suhkruid
  • Avastati päevitust põhjustav geen
Töötati välja efektiivsed sperme tapvad molekulid
Kaks uut molekuli tapavad sperme oluliselt efektiivsemalt kui senikasutatavad spermitsiidid, põhjustamata tupe ärritust.

Enamuses praegu kasutatavates spermitsiidides on aktiivseks toimeaineks nonoksüloon-9 (nonoxynol-9 - N9), mis paraku tapab lisaks spermidele ka mitmeid tupes elavaid ja infektsioonide vastu kaitsvaid baktereid ning ärritab tupe seina rakkusid, muutes need mitmetele haigustele vastuvõtlikumaks.

Indias Luknow's asuva Ravimite Uurimise Instituudi teadlased eesotsas Gopal Gupta'ga on nüüdseks loonud kaks spermitsiidsete omadustega molekuli, mis seonduvad spermi membraanides asuvate spetsiifiliste molekulidega, põhjustades seeläbi spermide surma.

Laborikatsetes inimese spermidega selgus, et uued spermitsiidid tapsid 100% spermidest, kusjuures toimeaine kulu oli 25 korda väiksem kui N9 kasutades. Samas olid molekulid kahjutud ka emakakaela rakkudele ja tavalistele tupes elavatele bakteritele.
New Scientist, 05.03.2007
Hambaprotees eraldab ravimit vastavalt vajadusele
Euroopa teadlased on välja töötanud hambasuuruse seadeldise IntelliDrug, mis on suuteline eraldama sobivas koguses ravimit vastavalt haige vajadustele.

IntelliDrug on suunatud eelkõige krooniliste haiguste põdejatele, kelle raviks või haiguse kontrolli all hoidmiseks on vajalik pidev ravimite manustamine. Suhu siirdatuna täiendavalt ka hambaproteesi ülesandeid täitev seadeldis koosneb ravimiga täidetud mahutist, ventiilist ning elektrooniliste anduritega varustatud mikroajamitest.

Sülg siseneb IntelliDrugis olevasse mahutisse läbi seda ümbritseva membraani, lahustab ravimit ja voolab läbi väikese kanali tagasi suuõõnde. Kanalis asuvad lahustunud ravimi kogust ja kontsentratsiooni jälgivad andurid, mis reguleerivad vastavalt vajadusele eraldatava ravimi kogust kas sulgedes või avades kanali otsas asuvat ventiili. Seadeldis mahutab kuni kahe nädala ravimivaru.

Kui ravim hakkab lõppema, annab IntelliDrug sellest haigele märku. Seadeldise ühe väljatöötaja, Saksamaa Fraunhoferi Instituudi teadlase dr Oliver Scholzi sõnul võib haige tühjaks saanud seadeldise ise uue vastu välja vahetada. Tühi seadeldis täidetakse uuesti, sel vahetatakse patarei ning seejärel on seade valmis uuesti kasutusse minema.

IntelliDrugi prototüüpi esitleti esmakordselt MedTec messil Stuttgardis käesoleva aasta veebruaris. Nüüd viiakse selle testimiseks läbi kliinilised katsed, kasutades ravimina uimastite võõrutusraviks kasutatavat naltreksooni. Kui kliinilised katsed tõendavad seadme efektiivsust, võib see olla avalikkusele kättesaadav juba 2010. aastal.

Lisainfo: http://www.intellidrug.org/
CORDIS News, 05.03.2007
SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2007/2008. õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on
02. aprill 2007. a. Stipendiumid makstakse välja SA Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.


Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (genomics.ee).

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2007/2008. õppeaasta stipendiaatide osas 30. aprilliks, k.a.

2006/2007. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati kuus Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 15000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Hanna Tulmin.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht, tel 7420 132.
SA Geenikeskus, 06.03.2007
Hingeõhu koostis aitab avastada diabeeti
Teadlased on välja töötanud testi, mis võib I tüüpi diabeedi teha kindlaks hingeõhu koostise kaudu.

I tüüpi diabeedi puhul ei tooda kõhunääre glükoosi rakkudesse viimiseks vajalikku insuliini, mistõttu veres tekib glükoosi üleküllus. Praegu tehakse I tüüpi diabeeti kindlaks glükoosi sisalduse mõõtmisega patsiendilt võetud vereproovis.

Mississippi Ülikooli (USA) tudeng Armstrong Mbi ja tema juhendaja Chuji Wang on aga välja töötanud testi, mis võimaldab I tüüpi diabeeti kindlaks teha ka mitteinvasiivselt, kasutades selleks väljahingatavat õhku. Nende poolt välja töötatud tehnoloogia analüüsib atsetooni hulka väljahingatavas õhus. Atsetoon on üks aineid, mille kontsentratsioon kopsudes suureneb koos veresuhkru taseme tõusuga.

Mbi sõnul on I tüüpi diabeetikute väljahingatavas õhus atsetooni kontsentratsioon reeglina suurem kui 1,4 osakest miljoni kohta (0,00014%). Uudne seadeldis on suuteline mõõtma kuni neli korda väiksemat kontsentratsiooni - 0,45 osakest miljoni kohta (0,000045%).

See loobki Mbi sõnul võimaluse lihtsa testiga teha kindlaks, kas patsiendil on I tüüpi diabeet või mitte, võimaldades vältida täpseid tulemusi andvaid, ent tülikaid näpu otsast vereproovide võtmisi.
Nature News, 06.03.2007
Ensüümi aktiveerimine suurendab küllastunud rasvhapete osakaalu taimeseemnetes
Geneetilise manipuleerimise teel suurendatud taimeensüümi aktiivsus võimaldab parasvöötmes kasvavate taimede seemnetes suurendada sarnaselt troopikataimedele küllastunud rasvhapete osakaalu.

USA Energeetikaministeeriumi Brookhaveni labori teadlaste poolt välja töötatud tehnoloogial küllastunud rasvhapete osakaalu suurendamiseks taimeseemnetes on Bookhaveni teadlase John Shanklini sõnul mitmeid potentsiaalseid rakendusi biotehnoloogias. Üheks näiteks oleks nende kasutamine keemiatööstuse toorainena nafta baasil saadud õlide asemel, mis vähendaks sõltuvust naftast.

Teadlased keskendusid oma uuringutes KASII nimelisele ensüümile, mis tavaliselt pikendab 16 süsinikuga rasvhappe ahelat kahe süsiniku aatomi võrra. Et pikema süsinikuahelaga rasvhapped muutuvad kergemini küllastumatuks, siis eeldasid teadlased, et vähendades KASII aktiivsust väheneks ka pikemate ahelate osakaal ja suureneks küllastunud rasvhapete osakaal taimeseemnetes.

Uuringuteks kasutati taimeuuringute mudeltaime müürlooka. Uuringute tulemusena selgus, et vähendades KASII aktiivsust suurenes 16 süsinikuga küllastunud rasvhapete osakaal müürlooga seemnetes 7 korda – kuni 53%-ni.

Teistpidi peaks Shanklini sõnul KASII aktiivsuse ja seeläbi ka 18 süsinikuga küllastamata rasvhapete osakaalu suurendamine võimaldama piirata küllastunud rasvhapete osakaalu toiduõlides.
Bionity.Com, 07.03.2007
GMO - mitte ainult põllul
Tallinna Tehnikaülikool ja Keskkonnaministeerium korraldavad 16. märtsil GMO-teemalise teabepäeva GMO - mitte ainult põllul.

Geenitehnoloogilise tootmise eelistest, puudustest ja eetikast ning tehnoloogia kasutamisest ravimi- ja toiduainetööstuses räägivad professorid Mart Saarma, Mart Ustav ja Raivo Vilu ning Tiit Talpsep.

Üritus toimub TTÜ küberneetika instituudis (Akadeemia tee 21) kell 13-17 ja on tasuta, kuid osalejate arv on piiratud. Soovijatel palutakse registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-kirja teel aadressil [email protected]
Uudistaja, 08.03.2007
Geenmuundatud suhkruroog sisaldab kaks korda enam suhkruid
Austraalia teadlased on loonud geenmuundatud (GM) suhkruroo, mille suhkrute sisaldus on võrreldes tavalise suhkrurooga kahekordne.

Sugarbooster'i nimeline GM suhkruroo liin toodab ja säilitab lisaks tavapärasele sahharoosile energiarikast isomaltoosi nimelist suhkrut tänu genoomi sisseviidud sahharoosi isomeraasi geenile. Isomaltoos ladestub suhkruroos täiendavalt ilma sahharoosi tavapärast sisaldust vähendamata, mis viib kokkuvõttes suhkrute sisalduse kahekordsele suurenemisele GM taimes.

Väliselt sarnanevad GM taimed tavapärastele suhkruroo taimedele, talituslikeks erinevusteks on lehtede vananemise hilinemine, aktiivsem fotosüntees ja suurenenud sahharoosi transport taimekudedes.
CheckBiotech.Org, 08.03.2007
Avastati päevitust põhjustav geen
Päikesekiirguse tagajärjel tekkiva päevituse käivitab tuntud vähi supressorgeen p53.

Päevituse teke aktiveeritakse ultraviolettkiirguse poolt ja sellega kaasneb suurenenud melaniinipigmendi süntees ja transport naharakkudesse. See aitab kaitsta rakkusid ultraviolettkiirguse mõjul toimuva DNA kahjustumise eest. Seni on olnud aga selgusetu, mis päevitusprotsessi käivitab.

David Fisher koos kolleegidega Harvardi Meditsiinikoolist (Boston, USA) tegid kindlaks, et ultraviolettkiirgus aktiveerib geeni p53, mis omakorda käivitab päevitumist põhjustava signaalraja. Samuti leidsid teadlased, et mittefunktsioneeriva p53 geeniga naharakkude kultuuri rakkudel ei ilmnenud päevitumise tunnuseid.

Fisheri sõnul oli p53 geeni kindlakstegemine päevituse tekke initsiaatorina tagantjärele igati loogiline, kuna geen p53 aktiveerub DNA kahjustuste puhul ka teistes kudedes.
New Scientist, 09.03.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: