Sisukord
  • Eesti geenivaramu jätkab geenidoonorite andmete kogumist
  • Võime piima seedida on näide inimese ülikiirest arengust
  • Hõlmikpuu ekstrakt võib aidata Downi sündroomi põdejaid
  • Linnu lendu saab kaugjuhtimispuldi abil suunata
  • Vitamiinid võivad lühendada eluiga
  • Tehti kindlaks malaariasse haigestumist määrav valk
  • FDA eksperdid toetavad Sanofi-Aventise linnugripivaktsiini ajutise lahendusena
  • Briti valitsus algatab avaliku arutelu tüviraku-uuringute teemal
  • SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Eesti geenivaramu jätkab geenidoonorite andmete kogumist
Geenivaramu alustab taas andmete kogumist esmalt Lõuna-Eestis ning 2007. aasta jooksul haaratakse järk-järgult kõik Eesti maakonnad.

"EGV (Eesti Geenivaramu) loodi 2001. aastal ja tänaseks on olemas 10 317 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed ning DNA. Sellise andmekoguga on geenivaramu juba praegu arvestatav biopank kogu maailmas," ütles Eesti geenivaramu juhatuse liiga professor Andres Metspalu.

"Eesti riik on teadvustanud geenivaramu olulisust geeni- ja terviseuuringute läbiviimisel. Nelja aasta jooksul 2007-2010 on planeeritud kasvatada andmekogu suurus 100 000 geenidoonorini." lisas Metspalu.

Käesoleva aasta kevadest on geenivaramu Tartu ülikooli osa, mis tagab biopangale stabiilse arengu. Riigipoolne finantseerimine võimaldab luua andmekogu, mille suuruseks on 100 000 geenidoonorit. Sellest kujuneb piisavalt suur andmepank, et läbi viia kõrgetasemelisi geeniuuringuid, mille tulemused on suure usaldusväärsusega.
Eesti Päevaleht, 26.02.2007
Võime piima seedida on näide inimese ülikiirest arengust
Fossiilsete luude DNA analüüs näitab, et piima seedimist võimaldavad mutatsioonid tekkisid inimesel alles pärast karjakasvatuse algust.

Saksa ja briti teadlased uurisid Saksamaalt, Ungarist, Poolast ja Leedust pärit kümne 3800-6000 aasta vanuse inimskeleti DNA-d, otsides neist nüüdisajal levinud geenmutatsioone, mis võimaldavad paljudel täiskasvanud inimestel tänapäeval piima seedida.

Leidmata ühestki uuritud skeletist jälgegi nimetatud mutatsioonidest, jõudsid Mainzi Ülikooli (Saksamaa) teadlase Joachim Burgeri juhitud teadlased järeldusele, et piima seedimist täiskasvanutel võimaldavad geenmutatsioonid olid haruldased enne piimakarja pidama hakkamist. Need hakkasid massiliselt levima siiski alles pärast seda, kui inimene õppis lehmi lüpsma, andes mutatsiooni kandjale selge eelise selle mittekandja ees ilmselt lisavalkude või –rasva näol.

Kuigi skeptikud on leidnud, et uuritavate skelettide arv oli liiga väike ja ei võimalda seega teha kindlaid järeldusi, tunnistavad nad siiski fossiilse ja tänapäevase DNA võrdluse kasulikkust kindlate tunnuste väljakujunemise uurimisel.

Igal juhul on selge, et täiskasvanud inimese võime seedida toorpiima on suurepärane näide inimese ülikiirelt toimuvast geneetiliselt arengust.
Nature News, 26.02.2007
Hõlmikpuu ekstrakt võib aidata Downi sündroomi põdejaid
Hiirtel läbi viidud loomkatsed on näidanud, et Downi sündroomi all kannatajate ajutegevus võib hõlmikpuu ekstrakti kasutades paraneda.

Downi sündroom (21. kromosoomi trisoomia) on üks sagedasemaid vaimse mahajäämuse põhjustajaid. Haiguse üheks tunnuseks on ka mäluprobleemid, mis võib olla tingitud asjaolust, et haigete aju mälukeskuse hipokampuse neuronite aktiivsus on tugevasti alla surutud neurotransmitteri GABA poolt (neurotransmitterid on keemilised ühendid, mille abil närvirakud impulsse edastavad).

Stanfordi Ülikooli (California, USA) teadlased eesotsas Craig Garneriga uurisid oma eksperimendis hiiri, kes põdesid inimese Downi sündroomiga analoogilist haigust. Nad andsid haigetele hiirtele hõlmikpuu ekstrakti sisaldavaid ravimeid, mis blokeerivad GABA tegevust ajus.

17 päeva jooksul ravi saanud hiirte mälu paranes ravimite mõjul oluliselt, näiteks suutsid nad oluliselt paremini ära tunda varem nähtud objekte. Paranemise tundemärgid kestsid vähemalt kolm kuud pärast ravi lõppu, mis viitab võimalusele, et ravimid võisid põhjustada ajurakkudes kauakestvaid muutusi.
New Scientist, 26.02.2007
Linnu lendu saab kaugjuhtimispuldi abil suunata
Hiina teadlased siirdasid elusa tuvi ajju elektroodid, muutes linnu lennu kontrollitavaks.

Ida-Hiinas asuva Robot Engineering Technology Research Center at Shandong University of Science and Technology teadlased on mikroelektroodide abil võimelised suunama tuvi lendu vasakule, paremale, üles või alla.

Eri aju osadesse siirdatud elektroodid jäljendavad aju poolt looduslikult tekitatud signaale, mis juhivad linnu lendu. Uuringut juhtinud Xuecheng Su sõnul on see esimene sedatüüpi õnnestunud katse tuvidel.

2005. a. viis Su sarnase eduka eksperimendi läbi hiirtel.
AP via LiveScience, 27.02.2007
Vitamiinid võivad lühendada eluiga
Taani teadlaste uuring näitab, et kindlate vitamiinide manustamine võib mõjutada eluiga lühenemise suunas.

Paljusid varasemaid vitamiinide kasutamise mõju uuringuid analüüsinud Kopenhageni Ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et toidulisandid ja vitamiinid mitte ei vähenda, vaid hoopis suurendavad suremise tõenäosust.

Teadlased vaatasid üle enam kui 815 kliinilise katse, mille käigus uuriti A-, E- ja C-vitamiinide ning beeta-karotiini ja seleeniumi toimet, tulemused. Neist valisid nad välja 68, mille metoodika võimaldas objektiivselt kajastada vitamiinide toimet, ning liitsid nende tulemused üheks suureks uuringuks. Selgus, et nende vitamiinide ja toidulisandite manustamine tegelikult ei vähenda ega suurenda suremise tõenäosust. Kui teadlased eraldasid nende 68 uuringu seast täiendavalt 21 uuringut, mille metoodika võis siiski pisut mõjutada tulemusi soovitud suunas, muutus saadud pilt juba oluliselt. Kui C-vitamiini ja seleeniumi kasutamine ei suurendanud surmariski, siis beeta-karotiini kasutamine suurendas seda 7%, E-vitamiin 4% ja A-vitamiin koguni 16%.

Ka British Dietetic Association'i toitumusteadlane dr Frankie Phillips soovitab toidulisandeid mitte kasutada ning süüa täisväärtuslikku toitu, mis juba sisaldaks kõiki vajaminevaid toitaineid. Ellen Mason British Heart Foundation'ist soovitab kasutada ainult südamehaiguste vastu aitavaid toidulisandeid, mis on läbinud range kontrolli.

Seevastu dr Ann Walker Health Supplements Information Service'ist aga rõhutab, et taanlaste uuringute tulemustel pole mingit väärtust, kuna mitmetes taanlaste poolt kasutatud uuringutes osalesid eelnevalt haiged inimesed, mis võib oluliselt mõjutada nt hilisemat suremust ja kallutada taani teadlaste uuringutulemusi.
BBC News, 28.02.2007
Tehti kindlaks malaariasse haigestumist määrav valk
Iiri ja briti teadlased tegid kindlaks, et inimese malaariasse haigestumise tõenäosuse määrab immuunvalk Mal. Samuti on leidnud kinnitust valgu seos tuberkuloosi ja kopsupõletikku haigestumisega.

Mal käitub paljuski nagu alarmkell: kui organismi ründab malaariat põhjustav parasiit, vahendab Mal sellekohast esmast signaali immuunsüsteemile, põhjustades organismi kaitsereaktsiooni.

Inimestel esineb kahte tüüpi Mal-valku. Nn hea tüüp aktiveerib immuunsüsteemi normaalselt, teine - ülemäära aktiivne tüüp - aga aktiveerib immuunsüsteemi ülearu, koormates selle üle ja suurendades oluliselt inimese tõenäosust malaariasse haigestuda.

Teadlased analüüsisid Gambiast, Vietnamist, Türgist ja Suurbritanniast pärit enam kui 6000 malaariat, tuberkuloosi ja kopsupõletikku põdevat inimest ning tegid kindlaks, et ülemäära aktiivne Mal vorm suurendas neisse haigustesse nakatumise tõenäosust enam kui kaks korda, mõnedes populatsioonides isegi kuni neli korda.
CORDIS News, 28.02.2007
FDA eksperdid toetavad Sanofi-Aventise linnugripivaktsiini ajutise lahendusena
USA Toidu- ja Ravimiameti FDA eksperdid toetasid Sanofi-Aventise poolt toodetava eksperimentaalse linnugripivaktsiini heakskiitmist, et aidata vältida linnugripi võimalikku massilist puhangut USA-s. Heakskiit oleks ajutine, kuni töötataks välja paremad vaktsiinid.

Sanofi-Aventise poolt toodetud eksperimentaalsest vaktsiinist võib saada esimene USA-s heaks kiidetud vaktsiin linnugrippi põhjustava viirusetüve H5N1 vastu. Kuigi linnugripi vaktsiiniga tegelevad aktiivselt ka näiteks Novartis ja GlaxoSmithKline, on Sanofi-Aventis esimene, mis otsib oma vaktsiinile ametlikku USA heakskiitu.

Ekspertide arvates on Sanofi-Aventise vaktsiin piisavalt efektiivne ja ohutu ning hetkel paraku ka ainus alternatiiv. Seni läbi viidud katsetustel 91 inimesega tekkis neist 45%-l kaitsev immuunreaktsioon.

Eksperte teeb murelikuks katsealuste väike arv, mis ei anna selgust kõigist varitseda võivatest ohtudest. Ekspertgrupi liige Melinda Wharton loodab, et vajadust vaktsiini reaalseks kasutamiseks ei teki kunagi.
New Scientist, 28.02.2007
Briti valitsus algatab avaliku arutelu tüviraku-uuringute teemal
Suurbritannia Biotehnoloogia ja Bioteaduste Uuringute Nõukogu (Biotechnology and Biological Sciences Research Council - BBSRC) ning Meditsiiniuuringute Nõukogu (Medical Research Council - MRC) käivitavad valitsuse toel avaliku arutelu tüviraku-uuringute teemal.

Avaliku arutelu eesmärgiks on anda avalikkusele võimalus väljendada oma teemakohaseid vaateid ning suurendada usaldust selle vastuolulise teadusvaldkonna vastu. Arutelul osalevad ka teadlased, vastates küsimustele ja jagades infot läbiviidavate teadusuuringute ja võimalike tulemuste kohta.

Tüviraku-uuringute avalik arutelu käivitub 2007. a. sügisel ja briti valitsus toetab seda 7 miljoni eesti krooniga (445000 euroga).
CORDIS News, 02.03.2007
SA Geenikeskus kuulutab välja seitsmenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2007/2008. õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on
02. aprill 2007. a. Stipendiumid makstakse välja SA Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.


Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (genomics.ee).

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Tõnis Timmusk (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2007/2008. õppeaasta stipendiaatide osas 30. aprilliks, k.a.

2006/2007. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati kuus Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 15000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Hanna Tulmin.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht, tel 7420 132.
SA Geenikeskus, 06.03.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: