Sisukord
  • Avati uus terviseportaal viljatus.ee
  • Töötati välja võõrgeenide eemaldamise tehnoloogia
  • Tehishambad kasvatati täiskasvanud hiire suus
  • Avastati uus autismiga seotud geen
  • Shire ostab New River Pharmaceuticalsi 31 miljardi krooni eest
  • Suurbritannia kiitis heaks munarakkude annetamise uuringuteks
  • EL näitas taas vastuseisu geenmuundatud põllukultuuridele
  • Nanotehnoloogia aitab leida puiduhallitust
  • Tehnikaülikoolil uus patent – südamerütmur
  • Tartu Ülikool valis uusi professoreid
  • USA suurim piimatootja ütles ei kloonpiimale
  • Paldiski kavandatav biodiislitehas sai keskkonnateenistuse heakskiidu
Avati uus terviseportaal viljatus.ee
VILJATUS.EE eesmärgiks on rääkida kõigile arusaadavas keeles, millised on meeste ja naiste viljatuse põhjused ning kuidas saab viljatust diagnoosida ja ravida.

Viljatus puudutab iga viiendat kooselavat paari. Viljatuse põhjused on 40% naisepoolsed, 40% mehepoolsed ja 20% tingitud mõlemapoolsetest probleemidest.

Terviseportaali otseviit: http://www.viljatus.ee
Tarbija24, 19.02.2007
Töötati välja võõrgeenide eemaldamise tehnoloogia
Hiina ja USA teadlased on töötanud välja tehnoloogia, mis võimaldab geenmuundatud (GM) taimedest eemaldada nende genoomi viidud võõrgeene.

Tehnoloogia abil eemaldati edukalt võõrgeenid GM tubakataime seemnetest ja tolmuteradest. Selleks märgistasid teadlased võõrgeenide asukoha tubaka genoomis spetsiifiliste markeritega, mis muutiski võõrgeenid hõlpsamini äratuntavaks ja eemaldatavaks. Kasvuhoonekatses eemaldati GM tubakataime seemnetest ja tolmuteradest kõik võõrgeenid kuni 100%-liselt.

GM taimede kasutamisel põllumajanduses on vähemalt kaks varjupoolt. Esiteks peavad GM taimi kasvatavad põllumehed igal aastal ostma uusi seemneid; ning teiseks paneb keskkonnakaitsjaid muretsema võimalus GM taimede levimiseks põldudelt avaloodusesse. GM taimedest võõrgeenide eemaldamine võib aidata pakkuda lahendust mõlemale probleemile.

Artikli kokkuvõte ajakirjas Plant Biotechnology Journal: http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1111/j.1467-7652.2006.00237.x
CheckBiotech.Org, 19.02.2007
Tehishambad kasvatati täiskasvanud hiire suus
Jaapani teadlased kasvatasid laboris asendushamba alge ja siirdasid selle täiskasvanud hiire suhu, kus sellest arenes igati normaalne hammas.

Takashi Tsuji koos kolleegidega Tokio TeadusÜlikoolist eraldasid hiire embrüost rakke, mis arenevad hammasteks - mesenhüümi ja epiteeli rakke. Võttes kummastki rakutüübist ühe raku, stimuleerisid teadlased neid paljunema ning viisid rakud seejärel kollageeni geeli tilka. Mõne päeva jooksul moodustasid rakud varases arengustaadiumis oleva hamba eellase.

Seejärel siirdati hambaalged täiskasvanud hiirtele hammaste eemaldamise tagajärjel tekkinud tühikutesse, kus need arenesid normaalsete struktuuri ja vajaliku suurusega hammasteks. Samuti arenes neil välja normaalne verevarustus ja närviühendus.

Kuna mesenhüümi ja epiteeli rakud on võimelised arenema lisaks hammastele ka teisteks organiteks, loodab Tsuji tulevikus oma meetodi rakendamist oluliselt laiemalt kui ainult hammaste taastamiseks.
New Scientist, 19.02.2007
Avastati uus autismiga seotud geen
Teadlased on leidnud uue autismiga seotud geeni, mis tehti kindlaks analüüsides mitme autismijuhtumiga perekondade DNAd.

Analüüsiks kasutati 1200 perekonna DNAd ja selle analüüsiga tegelesid 19 riigi enam kui 50 teadusasutuse 120 teadlast. Analüüsi tulemused näitavad, et autismiga seonduv geen neurexin1 paikneb 11. kromosoomis. Neurexin1 kuulub geenide hulka, mis aitab närvirakkudel omavahel suhelda.

Töö algas juba 2002. aastal, mil teadlased moodustasid autismi genoomi projekti ning mille käigus otsiti autismi põdevate inimeste geneetilisi iseärasusi ja sarnasusi.

Avastus peaks kaasa aitama uute võimalike autismi ravimmeetodite väljatöötamisele.
BBC News, 19.02.2007
Shire ostab New River Pharmaceuticalsi 31 miljardi krooni eest
Briti Shire Plc ostab oma USA partneri New River Pharmaceuticalsi 31 miljardi eesti krooni (2,6 miljardi USA dollari) eest, et saada täit kontrolli kahe firma koostöös toodetava uue ravimi Vyvanse üle.

Suurbritannia suuruselt kolmas ravimitootja Shire loodab, et USA Toidu- ja Ravimiamet FDA kiidab uue tähelepanupuudusest tingitud hüperaktiivsushäire (ADHD) ravimiseks mõeldud Vyvanse'i heaks lähiajal.

Samuti loodab Shire, et ravimi müügitulu ületab aastas 12 miljardit krooni (1 miljard USA dollarit).
Reuters, 20.02.2007
Suurbritannia kiitis heaks munarakkude annetamise uuringuteks
Suurbritannia valitsus kiitis heaks plaani, mis lubab naistel annetada munarakke tüvirakkude ja kloonimisega seotud uuringuteks.

Lisaks on naistel õigus saada kompensatsiooni sellega seotud kulude hüvitamiseks.

Reaalselt tehakse viljatusravi saavatele naistele munarakkude annetamisel allahindlust ravihinnast kuni 6000 krooni (250 naela) iga viljastamistsükli eest, et kompenseerida transpordikulusid ja/või kaotsiläinud tööaega.

Annetamise teel saadud munarakke kasutatakse embrüote kloonimiseks tüvirakkude saamise eesmärgil.

Ka varem on munarakke annetanud naistele Suurbritannias tehtud viljatusravis allahindlust, ent siis on annetatud munarakud leidnud kasutust teiste naiste kunstlikul viljastamisel. Teadusuuringuteks annetatud munarakkude puhul allahindlust seni tehtud ei ole.
AP via Yahoo News, 21.02.2007
EL näitas taas vastuseisu geenmuundatud põllukultuuridele
EL näitas taas vastuseisu geenmuundatud põllukultuuridele, lubades Ungaril jätkata siseriiklikku keeldu GMO-dele.

Ainult neli riiki 27-st - Suurbritannia, Holland, Soome ja Rootsi - toetasid nõuet tühistada Ungaril keeld tuua riiki geenmuundatud maisi, mis on vastavate ametkondade poolt tunnistatud ohutuks. Eelmisel aastal lubasid EL ministrid keelata Austrial sama toode - USA seemnetootja Monsanto poolt toodetud geenmuundatud mais MON810, mis sisaldab kahjuritevastast toksiini.

Simon Barber biotehnoloogiaettevõtteid ühendavast EuropaBio'st ütles tulemusi kommenteerides, et see on halb päev põllumeestele ja teadusele ning ministrid keelduvad täitmast seadusi, mis nad ise on koostanud. GMO-de vastased on ministrite otsust mõistagi tervitanud.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul vaeb komisjon tekkinud olukorda ja kas käivitab juriidilised sanktsioonid või loobub katsetest sundida Ungarit ja Austriat taganema oma vastuseisust GMO-dele.
CheckBiotech.Org, 21.02.2007
Nanotehnoloogia aitab leida puiduhallitust
Poola teadlaste poolt loodud uus nanoseadeldis suudab kiiresti avastada puitu kahjustava hallitusseene.

Aspergillus versicolor on tavaline hallitusseen, mis on puitu ja teisi ehitusmaterjale kimbutava niiskuse indikaatoriks. Seene toodetavad ained põhjustavad nina, silmade ja kurgu ärritust.

Kui seni oli A. versicolori olemasolu puidus kindlaks tehtav alles siis, kui see muutus juba silmaga nähtavaks ja selle kindlakstegemine toimus preparaatide uurimise teel mikroskoobiga, siis uus seade kasutab seene kindlakstegemiseks nanokiudusid, mille füüsikalised ja keemilised omadused muutuvad sõltuvalt seenest ja annavad selle olemasolust teada elektrisignaali abil.

Katse väljatöötamist juhtinud professor Jerzy Langeri sõnul ei kahjusta nende seade puitu. Tänu oma kompaktsusele sobib seadeldis kasutuseks praktiliselt kõikjal, sh ka ajalooliselt väärtuslike puitmaterjalide analüüsiks.
CORDIS News, 21.02.2007
Tehnikaülikoolil uus patent – südamerütmur
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased eesotsas TTÜ elektroonikainstituudi professori Mart Miniga patenteerisid uue nn südamerütmuri.

TTÜ teadlased Mart Min, Andres Kink, Raul Land ja Toomas Parve leiutasid uudse meetodi bioimpedantsi mõõtmiseks. Bioimpedantsi ehk kudede ja organite elektrilise takistuse mõõtmine võimaldab hinnata koe või organi seisukorda. Leiutis sobib eriti hästi kasutamiseks südame- ja ajurütmurites ja teistes inimese kehasse paigutatavates seadmetes, kus kriitilise tähtsusega on madal energiatarve, lihtsus ning töökindlus. Võrreldes konkureerivate lahendustega on leiutis väiksema energiatarbega, lihtsam ning piisava mõõtetäpsusega.

Leiutisele on välja antud Eesti patent nr 4767. TTÜ on sama leiutise kaitseks esitanud ka Euroopa patenditaotluse ja Ameerika Ühendriikide patenditaotluse. Tallinna Tehnikaülikool teeb bioimpedantsi alast uurimis- ja arendustööd mitmete ülikoolidega, nt Minnesota Ülikooliga USAs ning ettevõtetega Eestis (OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus, OÜ Smartimplant) ja välisriikides (Guidant Corporation).
Tallinna Tehnikaülikool, 22.02.2007
Tartu Ülikool valis uusi professoreid
23. veebruaril 2007 toimunud Tartu Ülikooli nõukogu istungil valiti antimikroobsete ainete tehnoloogiate professoriks Tanel Tenson, biomeditsiinitehnoloogia professoriks Mart Ustav, polümeersete materjalide tehnoloogia professoriks Alvo Aabloo ning rakendusviroloogia professoriks Andres Merits.

Tanel Tenson on sündinud 1970. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli 1992. aastal bioloogia erialal ning doktorikraadi kaitses ta 1997. aastal. Hetkel töötab ta TÜ tehnoloogiainstituudis vanemteadurina. Tema teadustöö põhisuunaks on antimikroobsete ainete tehnoloogiate uurimine.

Mart Ustav on sündinud 1949. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia eriala 1972. aastal, kandidaaditöö kaitses ta 1979. aastal Ukraina TA Molekulaarbioloogia ja Geneetika Instituudi nõukogu ees. Hetkel töötab ta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktorina. Tema teadustöö põhivaldkond on biomeditsiinitehnoloogia.

Alvo Aabloo on sündinud 1965. aastal Jõhvis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli 1989. aastal füüsika erialal ning doktorikraadi kaitses ta 1994. aastal tahke keha füüsikas. Hetkel on ta TÜ dotsent füüsika osakonnas, vanemteadur TÜ tehnoloogiainstituudis ning süsteemianalüütik ja tarkvarainsener AS Cyberneticas. Tema peamised uurimisvaldkonnad on polümeersete materjalide tehnoloogia ning robootika.

Andres Merits sündis 1967. aastal Pärnus. Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli 1990. aastal viroloogia alal ning doktorikraadi kaitses sealsamas 1994. aastal. 2006. aasta algusest on ta töötanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis erakorralise professorina. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on rakendusviroloogia.
Tartu Ülikool, 23.02.2007
USA suurim piimatootja ütles ei kloonpiimale
USA suurim piimatootja Dean Foods Co ei kasuta enam kloonitud lehmadest saadud piima.

Tööstushiid põhjendab seda asjaoluga, et nende kliendid ja tarbijad ei soovi piimatooteid, mille valmistamiseks kasutatakse kloonitud lehmadelt saadud piima.

USA Toidu- ja Ravimiamet FDA on tunnistanud, et kloonitud ja tavapäraselt aretatud lehmadel, sigadel ja kitsedel praktilist vahet pole. Samuti on FDA andud esialgse heakskiidu kloonitud loomadest saadud liha ja piima kasutamiseks toiduna, lõpliku heakskiidu peaks FDA andma selle aasta lõpuks.

Dean Foods Co pressiesindaja Marguerite Copeli sõnul respekteerivad nad FDA vastavaid otsuseid, kuid juhinduvad siiski oma tarbijate soovidest. Siiski ei täpsustanud piimatootja, kas nad võivad kasutada kloonitud loomade järglastelt saadud piima. See on oluline, kuna kariloomade kloonimisega tegelevate ettevõtete andmetel ei ole kloonimise eesmärk suure arvu otse toidu valmistamiseks kasutatavate loomade kloonimine, vaid palju odavam on väga heade näitajatega isenditest kloonitud loomade järeltulijate kasutamine toidu valmistamiseks.
AP via Yahoo News, 23.02.2007
Paldiski kavandatav biodiislitehas sai keskkonnateenistuse heakskiidu
Harjumaa keskkonnateenistus teatas Paldiski Lõunasadamasse kavandatava biodiislikütuse tehase keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmisest.

AS-i Biodiesel Paldiski eesmärk on loodusliku toorõli baasil biodiisli tootmine võimsusega 100 000 tonni biodiislit aastas. Toorõlina kasutatakse rapsi, soja-, päevalille või palmiõli, mida tarnitakse nii kohaliku kui ka importkaubana, seisab keskkonnamõju aruandes.

Mahutipark kavandatakse rajada toorõli, rafineeritud õli, biodiisli ja ka teiste kemikaalide nagu naatriumhüdrooksiid, vesinikkloriid, fosforhape, kerge kütteõli, põlevkivi kütteõli jms jaoks. Biodiisli tootmise kõrvalsaadusena tekivad fosfatiidid ja glütseriin.

Tehas on kavas valmis ehitada järgmise aasta sügiseks.
PM Online, 25.02.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: