Sisukord
  • FDA kiitis heaks uue rinnavähi testi
  • Riigikogu kinnitas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
  • FDA kiitis heaks esimese retseptita ülekaalulisusravimi
  • Nanotech Northern Europe 2007
  • Brasiilia investeerib 60 miljardit krooni biotehnoloogilistesse uuringutesse
  • 300 miljoni kroonine auhind õhusüsiniku sidumise eest
  • Geenid kodeerivad samaaegselt mitmeid omadusi
  • Avastati uued diabeedi riski näitavad geenid
FDA kiitis heaks uue rinnavähi testi
USA Toidu- ja Ravimiamet FDA kiitis heaks uue testi, mis aitab määrata ravi rinnavähki põdevatele naistele.

Taani ettevõtte Agendia poolt välja töötatud test MammaPrint analüüsib 70 geeni avaldumise aktiivsust kasvajakoes, aidates vähi varases staadiumis kindlaks teha haige eelsoodumust vähi taastekkeks ning aidates sellega vältida kemoteraapia mõju haigele.

Kuigi kemoteraapia vähendab vähi taastekke tõenäosust, poleks see hinnanguliselt 70-80% ravi saanud patsientidest niikuinii tagasi tulnud ja poleks seega kemoteraapiat vajanud. Uudne test aitabki selliseid patsiente kindlaks teha juba enne ravi ja säästa neid kemoteraapia võimalikest kõrvaltoimetest.

Test näitab 90% tõenäosusega vähi taastekke võimalust. Praegu USA-s kasutusel olev analoogiline test Oncotype DX on kastuskõlblik umbes 50% vähijuhtudest.

MammaPrint on Euroopas kasutusel olnud alates 2004. aastast. Test maksab ligi 40000 eesti krooni ja Agendia andmetel on nad seni teinud umbes 5000 testi.
Nature News, 07.02.2007
Riigikogu kinnitas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
7. veebruaril kinnitas Riigikogu Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõhine Eesti 2007- 2013, kus määratletakse valdkonna põhimõtted, eesmärgid ja tegevused jätkuna varasemale strateegiale.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. See on dokument, mis määratleb lähiaastateks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted, eesmärgid ja tegevused jätkuna varasemale strateegiale. "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013" peamised põhieesmärgid on:
- teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv;
- uuendusmeelne ettevõtlus globaalses majanduses uut väärtust loomas;
- pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel on strateegilised võtmetehnoloogiad:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid,
- biotehnoloogiad,
- materjalitehnoloogiad,
kuna nad on teadusmahukad, kiirelt arenevad ning neil on potentsiaal suurendada lisandväärtust ja tootlikkust mitmetel teistel elualadel.
ETV24, 08.02.2007
FDA kiitis heaks esimese retseptita ülekaalulisusravimi
USA Ravimi- ja Toiduamet FDA kiitis heaks esimese retseptita ülekaalulisusravimi täiskasvanutele.

Alli nimeline ravim on mõeldud kasutamiseks ainult koos vähendatud kalorsusega ja rasvavaese dieedi ning kehaliste harjutustega vähemalt 18-aastastel inimestel. Ravimi tootja GlaxoSmithKline’i andmetel aitab ravimi kasutamine vähendada kehakaalu kuni 50% enam kui ainult dieediga.

Alli peaks USA-s vabamüüki jõudma sel suvel.
LiveScience, 08.02.2007
Nanotech Northern Europe 2007
Põhja-Euroopa suurim temaatiline konverents ja näitus Nanotech Northern Europe 2007 toimub Helsinkis 27-29. märtsini.

Selle aasta võtmeteemadeks on elektron- ja footonlahendused, diganostika ja biomaterjalid ning nanotehnoloogia instrumendid ja vahendid.

Lisainfo: http://www.nanotech.net
CORDIS News, 08.02.2007
Brasiilia investeerib 60 miljardit krooni biotehnoloogilistesse uuringutesse
Brasiilia kavatseb järgmise 10 aasta jooksul investeerida biotehnoloogilistesse uuringutesse (sh taastuvenergeetika, põllumajandus ja vihmametsadest saadavad farmaatsiatooted või farmaatsiatööstuse toorained) 60 miljardit eesti krooni (5 miljardit USA dollarit), teatas Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva kava tutvustades.

Presidendi sõnul on Brasiilia etanooliprogramm heaks näiteks selle kohta, kuidas riik saab biotehnoloogiast kasu: viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud investeeringud suhkruroost saadavasse piiritusse on Brasiiliast teinud maailma juhtiva biokütustega tegeleva riigi.

Riik finantseerib uuringuid 60% ulatuses, erasektori tuge oodatakse 40% ulatuses.
CheckBiotech.Org, 09.02.2007
300 miljoni kroonine auhind õhusüsiniku sidumise eest
Atmosfäärist olulises koguses süsinikdioksiid eemaldava seadeldise väljatöötajale pandi välja 300 miljoni eesti krooni (25 miljoni USA dollari) suurune auhind.

Teaduspreemia konkurss kuulutati välja briti miljardäri Richard Bransoni ja endise USA asepresidendi AL Gore’i poolt. Ühe suurima teaduspreemiana pakub see tõenäoliselt suurt huvi ja võib oluliselt edendada võitlust kliimamuutustega.

Võitjalt oodatakse atmosfäärist mitme miljardi tonni CO2 eemaldamist aastas, praegu emiteeritakse aastas kokku atmosfääri 7 miljardit tonni süsihappegaasi. Kavanditele piiranguid ei ole – seadeldisteks võivad olla näiteks nii CO2 utiliseerivad bakterid, maa-alused CO2 mahutid kui ka CO2 siduvad tehispuud.

Konkurss kestab ametlikult vähemalt viis aastat, vajadusel tähtaega pikendatakse. Kord aastal koguneb ˛ürii esitatud innovatsioone üle vaatama. ˇüriisse kuuluvad teiste hulgas NASA kliimateadlane James Hansen, Gaia teooria leiutaja James Lovelock, Suurbritannia looduskaitsja ja endine diplomaat Crispin Tickell ning Austraalia looduskaitsja ja kirjanik Tim Flannery.
Nature News, 09.02.2007
Geenid kodeerivad samaaegselt mitmeid omadusi
Weizmanni Teadusinstituudi (Iisrael) teadlased teatasid geneetilise koodi täiendavatest omadusest.

Nende töö tõendab, et genoomis sisalduv geneetiline kood on korralikult funktsioneerivate valkude kodeerimiseks optimumilähedane. Lisaks on tegelik geneetiline kood organiseeritud niivõrd efektiivselt, et kui valgusünteesi protsessis tekib kasvõi üks viga, peatatakse kogu sünteesiprotsess kiiresti enne energia ja ressursside raiskamist.

Uurimisprojekti juht dr Uri Alon viitab võimalusele, et geenid sisaldavad lisaks valkude aminohappelise struktuuri sünteesiks vajalikule infole täiendavaid, hetkel veel mitte täielikult teada olevaid koode.

Aminohappeid kodeeriv geneetiline kood koosneb 61 koodonist (kolme nukleotiidi pikkusest DNA järjestusest), mis kodeerivadki valkude ehituse aluseks olevat 20 aminohapet. Lisaks signaliseerivad kolm koodonit valgusünteesi lõppu peale valgu valmimist. Lisaks valkude aminohappelist struktuuri kodeerivatele DNA lõikudele sisaldub geenides ka DNA lõike, mis sisaldavad valkude struktuuri ja regulatsiooni kodeerivaid järjestusi. Nende lõikude pikkus algab neljast nukleotiidist ja ulatub üle 150 nukleotiidi.

Teadlased võrdlesid omavahel reaalset valgusünteesil kasutatavat geneetilist koodi ja hüpoteetilist koodi, mis sisaldas infot valkude aminohappelise järjestuse kodeerimiseks. Analüüsist selgus, et reaalne kood ületas tunduvalt hüpoteetilist koodi just eelkõige oma võime poolest kodeerida lisaks aminohappelisele järjestusele ka muud valgusünteesis olulist informatsiooni, näiteks mRNA sekundaarset struktuuri. Samuti ületas reaalne DNA kood hüpoteetilist oluliselt kiirema stop-signaali omaksvõtmisega vea ilmnemisel valgusünteesis, mis võimaldab säästa energiat ja ressursse.
ScienceDaily, 09.02.2007
Avastati uued diabeedi riski näitavad geenid
Teadlased on teinud inimesel kindlaks viis DNA piirkonda, millega seostatakse 70% geneetilise riskist 2-tüüpi diabeeti haigestumiseks.

Rahvusvaheline teadlaste grupp tegi kindlaks inimese DNA neli piirkonda, mille geneetilised variatsioonid osutavad diabeedi väljaarenemise oluliselt suuremale tõenäosusele. Samuti leiti, et viiendas piirkonnas asuv geen TCF7L2, mida varasemalt kahtlustati diabeedi võimalikus põhjustamises, on tõepoolest haigusega seotud.

Uurimisgrupi liikme, Londoni Kuningliku Kolled˛i professori Philippe Frogueli sõnul annab nende avastusele tähenduse asjaolu, et see võimaldab välja töötada hea geneetilise testi, ennustamaks inimeste tõenäosust 2-tüüpi diabeeti haigestumisesse. Täiskasvanutel esinev 2-tüüpi diabeet muutub maailmas üha sagedasemaks ja seda seostatakse eelkõige rikkaliku toidu ja vähese kehalise aktiivsusega.

Testides 7000 vabatahtliku, kellest enamus kas põdes diabeeti või kelle sugupuus oli seda haigust esinenud, DNA-d geenikiibitehnoloogia abil, leitigi neli uut DNA piirkonda, mis olid seotud insuliini sekretsiooni ja pankrease arenguga. Üks ainult insuliini tootvates beetarakkudes leiduv geen kodeeris valku, mis osaleb aktiivselt tsingi transpordis.

Paljud diabeedi tekkega seonduvad DNA variatsioonid viitasid võimalusele, et inimesed on aja jooksul muutunud diabeedile vastuvõtlikumaks. See omakorda võib teadlaste sõnul toetada teooriat, et mitmed bioloogilised omadused, mis on aidanud inimestel näljahädasid üle elada, on hiljem sageli muutunud haigusttekitavateks.
Reuters, 11.02.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: