Sisukord
  • Uus test võib kahekordistada kunstliku viljastamise tulemuslikkust
  • Avaldati Aspergillus niger'i genoomi järjestus
  • Modelleeriti inimkehas toimuvad biokeemilised protsessid
  • Aretati suurema soolataluvusega nisusordid
  • Hiina-Euroopa partnerlusüritus eluteaduste valdkonnas
  • Aafrika Liit kiitis heaks biotehnoloogia arengukava
  • Uued rahvusvahelised suunised tüvirakkude uuringuteks
  • Mitsubishi Chem ostab Tanabe 51 miljardi eest
  • Esimene biogeneeriline terapeutiline valk jõudis turule
Uus test võib kahekordistada kunstliku viljastamise tulemuslikkust
Defektseid munarakke kindlaks tegev uudne munarakkude sõeluuring võimaldab tõsta kunstliku viljastamise tulemuslikkust, mis peaks suurendama eelkõige vanemate naiste tõenäosust laste saamiseks.

Kuni 75% kõigist raseduse katkemistest on arvatavasti põhjustatud aneuploidusest - ebanormaalsest kromosoomide arvust embrüos - mille risk naiste vananedes üha suureneb. Senised meetodid aneuploiduse kindlakstegemiseks embrüotes aga ei suutnud tuvastada vigu vähemalt pooltes kromosoomides.

Nüüd on Sheri Reproduktiivmeditsiini Instituudi teadlased (Las Vegas, USA) teadlased eesotsas Geoffrey Sheri ja Levent Keskintepe’iga välja töötanud meetodi, mis võimaldab leida kromosoomianomaaliad juba munarakkudes enne nende viljastamist.

Teadlased uurisid esmalt 14 munarakudoonorilt (vanuses 21-29) saadud 132 munarakku, misjärel need viljastati ja kolme päeva vanustel embrüotel uuriti taas kromosoomianomaaliaid. Selgus, et 87% normaalse arvuga munarakkudest arenesid kromosomaalselt normaalsed embrüod, mis viitab võimalusele, et kromosoomide arvu embrüos määrab eelkõige munarakk, mitte sperm. Samuti leidsid teadlased, et 65% munarakkudest olid ebanormaalse kromosoomide arvuga, mis ületas kõik ootused. Vigastest munarakkudest arenes 5-päevase embrüo staadiumini ainult 20%, mis kõik olid vigase kromosoomide arvuga.

Seejärel katsetasid teadlased munarakkude testimist kromosoomianomaaliate suhtes 41 naisel keskmise vanusega 37,5 aastat, kes ei olnud suutnud rasestuda loomulikul teel. Nende endi või neile siirdatavad munarakud testiti ning viljastati ainult normaalse kromosoomide arvuga munarakud. 35 kunstlikult viljastatud naisest rasestus 28, neist 18 on juba sünnitanud ja 8 on sünnitamas ning vaid kahel juhul on rasedus katkenud.

Summaarselt oli eksperimendi edukus 74%, mis on enam kui kaks korda kõrgem kui kunstliku viljastamise puhul tavaliselt. Dr Sheri sõnul annab see lootust eelkõige vanematele naistele, kelle võimalused last saada peaksid tulevikus oluliselt suurenema, kui nende tulemusi kinnitavad ulatuslikumad uuringud.
New Scientist, 30.01.2007
Avaldati Aspergillus niger'i genoomi järjestus
DSM (Holland) ja 29 rahvusvahelise uurimisgrupi koostöö tulemusena avaldati Aspergillus niger'i genoomi järjestus.

A. niger on mikroorganism, mida DSM kasutab mitmete ainete, nt ensüümide ja sidrunhappe, tootmiseks.

A. nigeri genoom sisaldab 33,9 miljonit aluspaari, mis on koondunud enam kui 14000 geeni. Neist 6500 geeni võimalikud funktsioonid on ka kindlaks tehtud.
Bionity.Com, 31.01.2007
Modelleeriti inimkehas toimuvad biokeemilised protsessid
USA teadlased väidavad, et on virtuaalselt modelleerinud kõik inimrakkudes toimuvad biokeemilised protsessid.

California Ülikooli teadlased analüüsisid inimgenoomi geenide vastavust metaboolsetele protsessidele, viimase 50 aasta jooksul ilmunud 1500 raamatu, ülevaate- või teadusliku artikli uurimiseks kulus neil terve aasta, enne kui nad panid kokku 3300 metaboolse reaktsiooni kirjeldava andebaasi. Saadud andmebaasi põhjal modelleeriti rakus toimuvate biokeemiliste protsesside jada.

Uurimisgrupi juhi professor Bernhard Palssoni sõnul saab nende mudelit kasutades uurida, mis juhtub spetsiifilisele metaboolsele reaktsioonile - näiteks kolesterooli süntees - suunatud ravimi kasutamisel. Mudel võimaldab ka prognoosida reaalselt rakus mingi välise mõjuri poolt põhjustatavaid reaktsioone.

Mudeli näitas end usaldusväärsena 288 erineva simulatsiooni, sh testosterooni ja östrogeeni süntees ning toidus sisalduva rasva metabolism, läbiviimisel.

Siiski rõhutavad eksperdid, et ainevahetusprotsessi ei tohi ka mudeli tasandil käsitleda liiga lihtsustatult ning mudel peab korrektsete tulemuste saamiseks olema piisavalt keerukas.
BBC, 31.01.2007
Aretati suurema soolataluvusega nisusordid
Kaks hiljuti avastatud moodsate kultuurnisu eellaste geeni võimaldavad aretada uusi suurema soolataluvusega nisusorte.

Nendeks on geenid Nax1 ja Nax2, mis tõrjuvad soola erinevatest taime osadest: üks juurtest ja teine lehtedest.

Mõlemad geenid olid olemas moodsate nisusortide eellase Triticum monococcum'i genoomis, ent umbes 35 aastat tagasi läksid aretustöö tulemusena tahtmatult kõvast nisust (durumi nisust) kaotsi ning praegusel ajal ei sisalda neid geene tavaliselt ükski kasvatatav nisusort.

Teadlased analüüsisid tuhandeid erinevaid nisusorte, otsides võimalusi suurendada nende soolataluvust, pöörates erilist tähelepanu kõrgekvaliteetsele kõvale nisule, mis on soolatundlikum kui leivanisu. Töögrupi juhi, CSIRO Plant Industry (Austraalia) teadlase dr Rana Munnsi sõnul oli nende juhtum heaks näiteks, kuidas hea õnn on vahetevahel eduka teadustöö lahutamatuks osaks – juhuslikult avastasid nad kõva nisu sordi, milles olid säilinud soolataluvust suurendavad geenid. Ilma hea õnneta oleks nende uuringuid võinud venida aastaid.

Uuringu tulemusena välja töötatud suurema soolataluvusega kõva ja leivanisu sordid on praeguseks põllukatsetel ning teadlased loodavad nende jõudmist tööstuslikule turule kolme aasta pärast.

Kuna üle 6% maailmas kasutatavast põllumaast kannatab liigsoolsuse all, võimaldavad suurema soolataluvusega põllukultuurid lisaks saagi saamisele ka vähendada liigsoolastel aladel põldude tuule- ja veeerosiooni.
CheckBiotech.Org, 01.02.2007
Hiina-Euroopa partnerlusüritus eluteaduste valdkonnas
Hiina-Euroopa partnerlusprogramm eluteaduste valdkonnas korraldab 16-17. aprillil 2007 partnerlusürituse Šanghais, Hiinas.

Üritus on suunatud koostöö edendamisele Euroopa väikeste ja keskmise suurusega biotehnoloogiaettevõtete ja nende arendusasutuste ning Hiina eluteaduste valdkonnas tegutseva tööstuse vahel. Üritusel osaleb Euroopa delegatsioon, mis koosneb tuntud biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmade ning arendusagentuuride ja investorite esindajatest.

Lisainfo: http://www.e-unlimited.com/lspce/default.asp
CORDIS News, 01.02.2007
Aafrika Liit kiitis heaks biotehnoloogia arengukava
Aafrika riigipead kiitsid heaks Aafrika Liidu biotehnoloogia 20-aastase arengukava, ent ei taotlenud selleks raha teaduse ja innovatsiooni fondist.

Biotehnoloogia strateegia toetab regionaalset koostööd Aafrika riikide vahel. Nii keskenduvad Ida- ja Põhja-Aafrika riigid malaaria kontrolli tõhustamisele ning HIV ohjamisele. Põhja-Aafrika jagab kogemusi ravimite tootmise, Ida-Aafrika karjaloomade uurimistehnoloogiate kohta. Lääne-Aafrika keskendub põllumajanduslik biotehnoloogiale ning Kesk-Aafrika bioloogilisele mitmekesisusele.

Siiski ei taotletud Aafrika Teaduse ja Innovatsiooni Fondist strateegia elluviimiseks raha, põhjendades seda taotluse täiendavate uuringute vajadusega.
CORDIS News, 01.02.2007
Uued rahvusvahelised suunised tüvirakkude uuringuteks
Esimesed rahvusvahelised suunised inimese embrüonaalsete tüvirakkude uuringuteks kajastavad avalikkuse soovi keelustada inimese reproduktiivne kloonimine, pehmendades siiski mitmeid varasemaid kehtivaid erinevate riikide reegleid.

Rahvusvahelise tüvirakkude uuringute ühingu ISSCR (International Society for Stem Cell Research) poolt koostanud suunised ei ole õiguslikult siduvad. Samas on need koostanud juhtivate teadlaste poolt, kelle arvamusel on suur kaal ja tõenäoliselt avaldavad suunised mõju mitmetele riikidele.

Suunistes on senisest leebemad seisukohad nii munarakkude uurimisotstarbelistele annetajatele maksmise küsimuses kui ka inimese ja looma DNA-d sisaldavate hübriidsete embrüote loomises.

ISSCR on seisukohal, et munarakkude uurimisotstarbelistele annetajatele maksmise/mittemaksmise otsustamine peaks olema kohalike riiklike eetikakomiteede pädevuses. Senised olemasolevad erinevate riikide suunised/seadused olid siin valdavalt eitaval seisukohal.

Leebunud on ka suhtumine inimese ja looma DNA-d sisaldavate hübriidsete embrüote – kimääride - loomisesse. Jätkuvalt eitaval seisukohal ollakse kimääride omavahelise ristamise suhtes, vältimaks võimalikku inimembrüo teket looma sees. Samas ei taha ISSCR rangelt välistada inimese ja kimääride ristamist, jättes ka selle küsimuse kohalike riiklike eetikakomiteede pädevusse.

Praegu kehtivad ja/või väljatöötamisel olevad USA ja Suurbritannia regulatsioonid on rangemad kui ISSCR poolt väljapakutud suunised. Mitmed teadlased heidavadki ISSCR-le ette liigset taganemist varasematest seisukohtadest.
New Scientist, 01.02.2007
Mitsubishi Chem ostab Tanabe 51 miljardi eest
Jaapani Mitsubishi Chemical Holdings Corp omandab Tanabe Seiyaku Co. Ltd. 51 miljardi krooni (4,3 miljardi USA dollari) eest. Tehingu tulemusena moodustub Jaapani suuruselt viies ravimitootja.

See ühinemine on sel aastal Jaapani farmaatsiasektoris esimene, mille kaudu keskmise suurusega firmad üritavad vastu astuda arenduskulude suurenemisele, üha tihenevale konkurentsile ning valitsuse kavale vähendada ravimite hindu.

Liitumise tulemusena moodustuva ühendettevõtte aastane käive on 40 miljardit krooni ning võimaldab suurendada ettevõtte tulusid kulude vähendamise arvelt. Ka arendustegevuse kulud suurenevad kolmelt miljardilt kroonilt kaheksale miljardile kroonile.

Siiski ei ole tekkiv ühendettevõte maailma skaalas veel arvestatava suurusega.
Reuters, 02.02.2007
Esimene biogeneeriline terapeutiline valk jõudis turule
Fraunhoferi Instituudi (Saksamaa) poolt loodud interferoon-beeta valk Sclerosis multiplexi raviks on esimene biogeneeriline raviotstarbeline valk, mis on saanud vastava agentuuri heakskiidu.

Kehas looduslikult toodetav valk interferoon-beeta aeglustab Sclerosis multiplexi arengut ja vähendab haigushoogude kordumissagedust. Biotehnoloogia vahenditega on nüüd saanud võimalikuks selle valgu "tehislik" tootmine bakterite ja imetajate rakkudes. Mõlemas rakutüübis toodetud valk on pisut erinev, inimvalgule on sarnasem imetajate rakkudes toodetud valk, mis on analoogiliselt inimvalgule glükosüülitud ja suurema bioloogilise aktiivsusega.

Koostöös Iraani biotehnoloogiaettevõttega CinnaGen loodud biogeneeriline valk on saanud heakskiidu Iraani Toidu ja Ravimiametilt IFDA ja seda turustatakse Iraanis Cinno Vexi nime all.
Bionity.Com, 02.02.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: