Sisukord
  • Odavad vaktsiinid geenmuundatud taimedest
  • Õige kattega nanokapslid suudavad edukalt läbida lima
  • Seminar Orgaaniline keemiline süntees ravimiarenduses
  • Kaardistati inimese metaboloom
  • Workshop Building open innovation platforms in bioscience
  • Ajukahjustus võib vabastada tubakasõltuvusest
  • Geeni reaktiveerimine põhjustab kasvaja vähenemise
  • Ainuraksed viburloomad suudavad vees mikroobjekte liigutada
Odavad vaktsiinid geenmuundatud taimedest
Geenmuundatud taimed on suutelised tootma suu kaudu manustatavaid vaktsiine piisavalt suurtes kogustes.

Kõigepealt siirdatakse taimedele, nagu näiteks tubakas, salat või porgand, konkreetseid vaktsiine tootvad geenid, mille tulemusena hakkavad taimed vaktsiinide koostises olevaid raviomadustega valkusid tootma. Pärast kasvatamist kasvuhoones purustatakse taimed ja pannakse kapslitesse. Suu kaudu manustamine võimaldab oluliselt lühendada ja lihtsustada terapeutiliste valkude tootmisprotsessi ning muudab nende tootmise oluliselt odavamaks.

Hinnanguliselt saaks ühel aakril (4049 m2) kasvatatud geenmuundatud tubakast toota kogu USA elanikkonna jaoks piisavalt siberi katku vastast vaktsiini.

Tehnoloogia väljatöötaja professor Henry Danielli (Kesk-Florida Ülikool, USA) sõnul on nad välja töötanud tehnoloogia erinevate vaktsiinide tootmiseks. Nende hulgas on vaktsiinid näiteks katku ja koolera vastu.

Loomkatsed hiirtel on olnud edukad ning geenmuundatud taimedest saadud suu kaudu manustatavatel vaktsiinidel arvatakse olevat vähem kõrvalmõjusid kui traditsioonilistel vaktsiinidel.
CheckBiotech.Org, 22.01.2007
Õige kattega nanokapslid suudavad edukalt läbida lima
USA teadlaste andmetel suudavad õige kattega nanokapslid efektiivselt läbida inimorganismi kaistva lima, mis annab lootust mitmete ravimite senisest efektiivsemaks organismi toimetamiseks.

Lima aitab kaitsta kopsusid, soolestikku ja muid väliskeskkonnaga kokku puutuvaid kehaosi, takistades mustusel, bakteritel ja teistel nanostruktuuridel organismi tungimast. Väikesed, alla 100 nanomeetrise läbimõõduga nanoosakesed suudavad sageli limakihi läbida, ent seoses väiksema suurusega mahutavad nad ka vähem ravimeid. Piisava hulga ravimit suudaksid mahutada 500 nanomeetrise läbimõõduga nanoosakesed, ent sellise suurusega oleks nende läbitungimine kaitsvast limast oluliselt raskendatud.

John Hopkinsi Ülikooli (Maryland, USA) teadlased eesotsas Justin Hanesiga on suutnud suuremate nanokapslite läbi lima tungimise probleemi lahendada, kattes naokapslid lihtsa biodegradeeruva polümeeri polüetüleenglükooliga (PEG). Katsed näitasid, et PEGiga kaetud nanokapslid suutsid läbida naise genitaalidest kogutud lima koguni 1000 korda kiiremini kui ilma katteta kapslid, mis on võrreldav nanokapslite vees toimuva difusiooni kiirusega. PEG on juba praegu kasutusel erinevate ravimite kattematerjalina ja on näidanud enda ohutust.

Kui uuringu tulemused leiavad kinnitust, siis loob see võimaluse paljude ravimite senisest oluliselt efektiivsemaks haiguskoldeni toimetamiseks.
New Scientist, 22.01.2007
Seminar Orgaaniline keemiline süntees ravimiarenduses
Seminar Orgaaniline keemiline süntees ravimiarenduses toimub 26. jaanuaril 2007 TÜ Tehnoloogiainstituudi auditooriumis, Nooruse 1, Tartu.

Seminari ettekannetes tutvustatakse ravimite väljatöötamist keemiku vaatevinklist, räägitakse keemiliste raamatukogude disainist, kõrgefektiivsest sünteesist, ainete puhastamisest ning pooltööstuslikust sünteesist, antakse ülevaade TÜ-s ja TTÜ-s tehtavast orgaanilise sünteesi alasest tööst. Ettekanded on inglise keeles.

Seminarile on oodatud teadlased, ettevõtjad, tervishoiusüsteemi töötajad, üliõpilased jt, keda temaatika huvitab.

Seminari korraldab TÜ Tehnoloogiainstituut projekti Tartu SPINNO-2 raames, seminar on tasuta.

Lisainfo: Lauri Vares, [email protected], 7 374 808, Ulvi Tiirik, [email protected], 737 4800
TÜ Tehnoloogiainstituut, 23.01.2007
Kaardistati inimese metaboloom
Esmakordselt kaardistasid Kanada teadlased inimgenoomi keemilise ekvivalendi metaboloomi.

Metaboloom on inimese ainevahetusprotsessi ehk metabolismi väikesemolekuliliste vahe- või lõppsaaduste – metaboliitide - kogum. Metaboliitide hulka kuuluvad nt aminohapped, suhkrud, rasvad ja kolesterool. Kokku kaardistasid ja kirjeldasid Alberta Ülikooli (Kanada) teadlased 2500 inimkehas leiduvat metaboliiti, 1200 ravimainet ning 3500 toidukomponenti.

2004. a. Kanadas käivitunud inimese metaboloomi projektilt (ik Human Metabolome Project) oodatakse diagnostikale ja meditsiinile tervikuna suuremat otsest mõju kui inimgenoomi projektilt. Senise 2,5 aasta jooksul on kaardistatud 95% inimkehas tuntud metaboliitidest.

Inimese metaboloomi andmebaas on kättesaadav ka internetis: http://www.hmdb.ca
University of Alberta, 23.01.2007
Workshop Building open innovation platforms in bioscience
Workshop Building open innovation platforms in bioscience toimub 15. veebruaril Helsinkis.

Seminaril käsitletakse innovatsiooni toetamise võimalusi bioteadustes, analüüsides mitmeid globaalseid ja regionaalseid näiteid.

Seminari korraldab ScanBalt Intellectual Property Knowledge Network (IPKN).

Lisainfo:
http://www.scanbaltipkn.org/event2.php?page=BOIPB_About
CORDIS News, 24.01.2007
Ajukahjustus võib vabastada tubakasõltuvusest
Otsaju viiendat sagarat insulat kahjustav insult võib üleöö vabastada sigaretisõltuvusest.

Avastus, et kindel ajupiirkond on seotud suitsunälja tekkimisega, võib avada tee uut tüüpi suitsetamisest loobuda aitavate ravimiteni. Praegune nikotiini asendusravi aitab küll võõrutussündroomide vastu, ent puuduvad vahendid suitsunälja leevendamiseks.

Lõuna-California Ülikooli (Los Angeles, USA) teadlased eesotsas Antoine Bechara'ga uurisid 69 inimest, kes enne insuldiga kaasnevat ajukahjustust olid regulaarsed suitsetajad vähemalt kahe aasta jooksul. Inspiratsiooni uuringuteks said nad haigelt, kes loobus suitsetamisest päevapealt pärast insulat kahjustanud insulti. Enne insulti suitsetas ta kuni 40 sigaretti päevas.

19 inimesel kaasnes insuldiga ka insula kahjustus, neist omakorda 12 inimest (70%) loobusid suitsetamisest koheselt pärast insulti ning üks loobus hiljem. Kellelgi ei esinenud suitsetamise mahajätmisega sageli kaasnevaid toiduga liialdamisi. Ülejäänud 50-st suitsetajast, kellel insult kahjustas aju muid osasid, loobusid suitsetamisest vaid 8%.

Bechara usub, et insula on vastutav suitsunälga põhjustavate signaalide tekitamise eest ajus ning et tulevikus aitab nende avastus välja töötada uusi ravimeid, mis hõlbustavad suitsetamise mahajätmist, blokeerides insulast pärinevaid signaale.
New Scientist, 25.01.2007
Geeni reaktiveerimine põhjustab kasvaja vähenemise
Paljud vähivormid arvatakse olevat defektse tuumorsupressorgeeni p53 talitluse tagajärg. Inimesel on enamuse vähivormide puhul geen p53 kas muteerunud või inaktiivne. USA teadlased reaktiveerisid laboris tuumorsupressorgeeni p53 ja leidsid, et see põhjustas erinevate kasvajate vähenemise.

Cold Spring Harbor Laboratory (New York, USA) ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (Cambridge, USA) teadlaste loomkatsed on näidanud, et reaktiveerides geeni p53 vähenes kasvajate suurus kuni 100%. Oma uuringutes kasutasid teadlased geenmuundatud hiiri, kellel oli geen p53 inaktiveeritud, ent oli olemas ka geeni reaktiveerimise võimalus pärast kasvaja arenemist. Kasvajate vähenemise taga olev mehhanism on aga kasvajate tüübist sõltuvalt erinev: kui lümfoomi rakud sooritasid enesetapu, siis sarkoomi rakud kasvasid liiga vanaks ja kaotasid pooldumisvõime. Ehkki teadlased kartsid, et reaktiveeritud p53 avaldab mõju ka tervetele rakkudele, seda siiski ei täheldatud.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi uurimisgrupi liige dr Andrea Ventura sõnul viitavad nende uurimistulemused, et kasvaja ellujäämiseks ja arenguks on vajalik tuumorsupressorgeeni aktiivsuse pidev allasurumine. Geeni reaktiveerimine aga põhjustab kasvaja taandarengut.
BBC News, 25.01.2007
Ainuraksed viburloomad suudavad vees mikroobjekte liigutada
USA teadlased on suutnud panna viburloomasid vees objekte liigutama.

Selleks kasutasid Carnegie Melloni Ülikooli (Pennsylvania) teadlased Metin Sitti ja Bahareh Behkam ainurakseid viburloomi Serratia marcescens, kelle viburi pikkuseks on 10000 nanomeetrit ja läbimõõduks 20 nanomeetrit (nanomeeter = 10-9 m).

Teadlased kinnitasid viburloomad polüstüreenist 10-mikronilise läbimõõduga (mikron = 10-6 m) graanulite külge, mis omakorda asetati glükoosi vesilahusesse. Graanulite külge kinnitusid ainuraksed elektrostaatiliste jõudude ja hüdrofoobsete vastasmõjude abil. Viburloomade suurus moodustas graanulite suurusest vaid umbes ühe viiendiku, ent viburi liikumise abil olid nad suutelised liigutama graanulit kiirusega 15 mikronit sekundis. Viburloomade liikumise peatamiseks saab kasutada vasksulfaati, mis peatab viburi pöörlemise, kindla orgaanilise happega on võimalik vibur taas liikuma panna.

Teadlaste sõnul võib selliste ainuraksete ujuvate mikrorobotite kasutusvaldkond tulevikus olla väga lai, ulatudes keskkonna monitooringust kuni ravimite transpordini kehavedelikes.
New Scientist, 26.01.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: