Sisukord
  • Maailma esimene katseklaasilaps sai emaks
  • Leiti Alzheimeri tõbe tõenäoliselt põhjustav geen
  • Aretati kanad, kelle munad on vähivastase omadustega
  • Parasiitussid võivad ohjeldada Sclerosis multiplexi
  • Briti teadlaste arvates on GMO-de oht keskkonnale üle paisutatud
  • EL riigid leppisid kokku kloonitud loomadest saadud toidu küsimuse edasises käsitlemises
  • EMBO sisseseadmisgrantide 2007. a. taotlusvoor
  • Valmistati närvirakkudest kaabel
  • Inimrassid on geneetiliselt erinevad
Maailma esimene katseklaasilaps sai emaks
Maailma esimene katseklaasis viljastatud laps, nüüdseks 28-aastane Louise Brown sai emaks.

Kinnitamata andmetel viljastati laps tavalisel viisil, vahendab Postimees.

Poja sünnitanud Louise Brown abiellus oma abikaasa Wesley Mullinderiga 2004. aastal.

"Oleme väga õnnelikud, et meile sündis poeg," sõnas 37-aastane Mullinder.

Louise Brown sünd 1978. aastal tekitas sensatsiooni. Ta oli esimene kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud laps maailmas.

Kunstliku viljastamisega on maailmas ligi kolmekümne aasta jooksul sündinud kolm miljonit last. Viimase ligi kümnekonna aasta jooksul on niinimetatud katseklaasilaste sünnid mitmekordistunud.
Postimees, 15.01.2007
Leiti Alzheimeri tõbe tõenäoliselt põhjustav geen
Pikka aega kahtlustatud seos Alzheimeri tõve ja ajus toimuva fibrillaarse valgu amüloidi ebanormaalse sünteesiprotsessi vahel leidis lõpuks kinnituse.

Arvatakse, et tavaliselt kahjutu amüloidi eelvalk vallandab Alzhemeri tõbe põhjustavad närvisüsteemi kahjustused amüloidi vigase sünteesiahela puhul, mille tagajärjel sünteesitakse toksilise beeta-amüloidi fragmendid. Ka on varasemalt kindlaks tehtud, et Alzheimeri tõbe põdevatel inimestel on vähenenud mitmete amüloidi sünteesimisega seotud valkude tase.

Selgitamaks välja, kas mõni nendest valkudest võib põhjustada ka beeta-amüloidi sünteesi, uurisid Toronto Ülikooli teadlased Peter St George-Hyslopi juhtimisel 6861 inimese, kellest 46% põdesid Alzheimeri tõbe, DNA-d. Nad leidsid, et haigetel inimestel esines oluliselt sagedamini mutatsiooni geenis SORL1, mille poolt kodeeritav valk seondub amüloidiga ja transpordib selle valgu kahjutu ümbertöötlemisega seotud rakupiirkonda.

Tõendamaks, et muteerunud SORL1 geen võib põhjustada haigust, deaktiveerisid teadlased SORL1 geeni hiirtel, mis viis neil toksilise beeta-amüloidi sünteesi olulise suurenemiseni.

Teadlased on teinud geenis SORL1 kindlaks kaks piirkonda, kus haigust põhjustavad mutatsioonid aset leiavad, ent mutatsioone endid ei ole neil veel õnnestunud kindlaks teha. Alzheimeri tõbe põhjustavate mutatsioonide kindlakstegemine annab võimaluse SORL1 geeni aktiivsust suurendavate ravimite väljatöötamiseks.
New Scientist, 15.01.2007
Aretati kanad, kelle munad on vähivastase omadustega
Edinburghi lähedal asuva Roslini Instituudi teadlased on aretanud geenmuundatud kanad, kelle munetud munad sisaldavad vähivastaste ravimite tootmiseks vajalikku valku.

Ka esimene kloonitud lammas Dolly loodi Roslini Instituudis. Instituudi direktori professor Harry Griffini sõnul on nad saanud viis põlvkonda kanu, kelle munetud munade munavalge vajalikku valku sisaldab.

Osad kanad on geenmuundatud, et nende munad sisaldaksid pahaloomulise melanoomi ravimiseks sobivaid antikehi miR24, osade kanade munad aga sisaldavad viiruse paljunemist rakkudes pärssivat inimese interferooni b-1a. Kokku on Roslini Instituudis 15 aasta jooksul aretatud ligi 500 erineva geenmuundatud kana.

Saavutus võib kaasa aidata uute, odavamate ja hõlpsamini valmistatavate vähiravimite väljatöötamisele. Siiski võib inimkatseteni jõudmine võtta aega veel kuni viis ning ravimi valmimine kuni kümme aastat.
BBC News, 15.01.2007
Parasiitussid võivad ohjeldada Sclerosis multiplexi
Teatavate parasiitide nakkused võivad peatada immuunsüsteemi rünnakud iseenda vastu.

Argentina teadlased usuvad, et Sclerosis multiplexi (SM) põdevad inimesed võivad saada leevendust nende immuunsüsteemi mõjutavatest parasiitidest. Nad uurisid 24 inimest, kel on olnud SM enam kui neli aastat ja kellest peale haiguse diagnoosimist pooled nakatusid kindlate parasiitidega. Selgus, et nakatunute hulgas esines ainult kolmel hilisemaid haigushoogude kordusi, samuti ilmnesid ainult pooltel nakatunutel SM-le iseloomulikud ajukahjustused, samas kui mittenakatunutel ilmnesid need kõigil haigetel.

Immuunsüsteemi kindlad rakud - t-rakud - toodavad aineid, mis vallandavad SM-le iseloomulikke närvisüsteemi rünnakuid. Teadlased tegid kindlaks, et parasiitidega nakatunute haigete t-rakud tootsid neid aineid reeglina vähem. Uuringutes osalenud Jorge Corraeale (Raul Carrera Instituudist Buenos Aireses) usub, et parasiidid suudavad peatada keemiliste signaalide edastamise t-rakkude poolt.

Varasemad loomkatsed on näidanud, et parasiitide nakkused võivad kaitsta autoimmunhaiguste eest. Correale uuring demonstreerib esmakordselt selle paikapidavust ka inimesel.
Nature News, 17.01.2007
Briti teadlaste arvates on GMO-de oht keskkonnale üle paisutatud
Reading Ülikooli (Suurbritannia) teadlaste loodud mudeli põhjal võib geenmuundatud (GM) põllukultuuride ohtlikkuse määr loodusele olla üle hinnatud. Nende väitel on herbitsiidikindlate GM põllukultuuride mõju ämblikele ja putukatele ning neist toituvatele lindudele seniarvatust väiksem.

Teadlaste arvutuste kohaselt võib GM herbitsiidikindla suhkrupeedi ja rapsi kasvatamisele üleminek ohustada küll tervelt 39 põldudel pesitsevat ja toituvat linnuliiki, ent vaid sookiuri puhul on tõenäoline selle linnu muutumine senisest enam ohustatud kategooria liigiks.

Seega omab tavataimede asendamine geenmuundatud taimedega lindudele teadlaste väitel ainult piiratud mõju.
Reuters via Yahoo News, 18.01.2007
EL riigid leppisid kokku kloonitud loomadest saadud toidu küsimuse edasises käsitlemises
27 EL riigi ametiisikud leppisid kokku, et kloonitud loomadelt ja nende järglastelt saadud liha ja piima käsitletakse sarnaselt teiste uudsete toiduainetega.

Erakorraline koosolek leidis aset EK uudse toidu töögrupis (European Commission's Novel Foods Working Group) reaktsioonina uudisele, et Suurbritannias sündis kloonitud lehmal järglane.

Philip Tod Euroopa Komisjonist ei näe vajadust koheseks reageerimiseks. Tema sõnul jälgivad ametivõimud eesotsas nende küsimustega otseselt tegeleva European Food Safety Auhtority'ga teema edasisi arenguid, ent vähemalt esialgu ei eelda komisjon kloonitud loomadest saadava toidu küsimuse muutumist aktuaalseks ning ei näe vajadust täiendavate meetmete järele.
CheckBiotech.Org, 18.01.2007
EMBO sisseseadmisgrantide 2007. a. taotlusvoor
Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni EMBO poolt väljaantavate sisseseadmisgrantide (ik installation grants) taotluste esitamise tähtajaks 2007. a. on 15. aprill.

Sisseseadmisgranti eesmärgiks on aidata teadlasi ümberasumisel, uurimistöö käivitamisel ja -grupi moodustamisel.

Kolme- kuni viieaastase grandi suurus on 780000 krooni (50000 eurot) aastas.

Lisainfo: http://www.embo.org/sdig/index.html
EMBO, 19.01.2007
Valmistati närvirakkudest kaabel
Närvirakkudest valmistatud kaabel võib tulevikus aidata ühendada arvuteid inimese närvisüsteemiga.

Juba 2001. a. töötas Pennsylvania Ülikooli (USA) teadur Doug Smith välja meetodi, kuidas venitada närvirakke kuni 10 cm pikkusteks ning neid on juba kasutatud kahjustatud närvide asendamiseks inimeste jäsemetes.

Närvidest kaabel on loodud sama närvirakkude venitamise põhimõtet järgides. Smithi eksperimendis kultiveeriti närvirakke 96 elektroodiga plaadi pinnal, mis oli neuronite paremaks kinnitumiseks kaetud valgulise kattega. 100 mikroni (inimese juuksekarva paksus) kaugusele asetati jällegi närvirakkudega kaetud plaat, mis viis mõlemat plaati katvate neuronite kokkukasvamiseni. Seejärel hakati kahte plaati üksteisest eemaldama kiirusega 1 cm päevas, mis sundis närvirakkude jätkeid pidevalt kasvama ning viis närvirakkudest saadud "kaabli" moodustumiseni.

Testid on näidanud, et juba praegu on kaabli mõlemas suunas võimalik edastada lihtsaid elektrilisi signaale. Smith kavatseb edaspidi ühildada sel teel saadud kaabli ühe otsa arvutiga, teise aga närvisüsteemiga. Tema sõnul võimaldab elektroodide ühendamine närvisüsteemiga väljaspool aju kontrollida närvirakkude reaktsiooni mitteorgaanilistele materjalidele ning ära hoida selle võimalikku mõju ajule.

Tulevikus peaks see nn närvikaabel võimaldama inimese närvisüsteemiga ühendada keerukaid proteese ning aparaate ning ajuga ühendada isegi tehissilma ja-kõrva.
New Scientist, 19.01.2007
Inimrassid on geneetiliselt erinevad
Värske uurimus tõestab, et inimrassid erinevad üksteisest geneetiliselt.

Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad?

Et tõesti saab, selgub Postimehe vahendusel ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis.

Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju.

Vaadeldud enam kui 4000 geeni seas aga leidus 35 geeni, mille avaldumise erinevus rassiti oli koguni kahekordne või suuremgi. Samalaadse tulemuse andis ka uuringu kordamine uutelt rakudoonoritelt võetud geeninäidistega.

Pennsylvania Ülikooli geneetiku Vivian Cheungi juhitud teadlased kasutasid oma töös geeninäiteid, mis on kogutud haigusgeenide kindlakstegemiseks loodud rahvusvahelisse geeniprojekti nimega HapMap. Nad otsisid moodust, kuidas mõõta korraga paljude geenide avaldumise sagedust. Selleks tuvastasid teadlased 4197 geeni, mille avaldumine osutus hästi mõõdetavaks.

Järgmisena kavatseb uurimisrühm selgitada ka teiste rasside, eelkõige aafriklaste geenide avaldumise mustreid ning võrrelda neid eurooplaste ja asiaatide andmetega.
Postimees, 20.01.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: