Sisukord
  • Uus imeravim tõotab teha igaühest Lance Armstrongi
  • Teadlased tegid kindlaks mälu otseselt mõjutava molekuli
  • Rasvarakud muundati maksarakkudeks
  • Loomisel on valkude dünaamilisi omadusi kirjeldav andmebaas
  • Eesti vähiravimi arendajasse Celecure investeeritakse 27 miljonit krooni
  • Lehma geene sisaldava inimembrüo loomine briti teadlaste poolt lükkub edasi
  • Järjestati trihhomonoosi põhjustaja genoom
  • Unere˛iimi häirete geneetilised tagamaad leidsid kinnitust
Uus imeravim tõotab teha igaühest Lance Armstrongi
USA-s on saanud uueks sportlikku saavutusvõimet ergutavaks menuaineks resveratrol, mis teadusajakirjas Cell avaldatud uurimuse kohaselt muutis hiirte musklid selliseks, nagu on mitmekordsel Tour de France'i võitjal Lance Armstrongil, ning suurendas tervelt kaks korda nende vastupidavusnäitajaid.

"Uskumatu, aga hiired suutsid joosta kaks korda kaugemale kui seni, ilma et nad oleks väsinud, hoolimata sellest, et nad polnud kunagi trena˛ööril harjutanud," avaldasid imestust Harvardi ülikooli meditsiinikooli professorid David Sinclair ja Anthony L. Komaroff.

Kui uurimusest selgus, et resveratrol muutis hiired oluliselt saledamaks ning lisaks pikendas nende eluiga 15 protsendi võrra, suurenes USA-s nõudlus resveratroli järele nädalaga 2400 korda.

Kust leiab resveratroli Eestis ja milliseid tulemusi võib see anda luust ja lihast inimestele, selle kohta loe täpsemalt Postimehe suusablogist Priit Pulleritsu 8. jaanuari kirjutisest.
Postimees, 08.01.2007
Teadlased tegid kindlaks mälu otseselt mõjutava molekuli
Teadlased tegid kindlaks molekuli, mis mängib olulist rolli õppimises ning kaardistasid molekuli mälu mõjutava signaalraja.

Meeleorganid informeerivad aju meie ümber toimuvast ning ajurakud vahendavad seda informatsiooni omavahel elektriliste signaalide kaudu. Mida sagedamini ajurakk kogeb sama ärritajat, seda tugevamaks muutub tuttava ärritaja poolt raku tekitatud ja edastatav elektriline signaal, võimaldades eristada uut informatsiooni varemkogetust. Selle nähtusega - pikaajalise potentseerimisega (LTP - long-term potentiation) - selgitatakse ka õppimist ja mälu, ent selle molekulaarne mehhanism oli seni kindlaks tegemata.

Rahvusvaheline uurimisgrupp Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) hiirebioloogia üksuse teadlase dr Liliana Minichiello juhtimisel uurisid retseptormolekuli TrkB rolli hiire õppimisel. TrkB leidub mälu kujunemisega seotud ajuosa hippokampuse rakkude pinnal ning see muundab saabuva signaali rakulisteks reageeringuks, milles osaleb ka valk PLCg. Kui hippokampuse rakud saavad tuttava ärrituse, tugevneb ka edastatav elektriline signaal, st toimub LPT.

Teadlased tegid kindlaks, et defektse TrbK molekuliga hiired ei olnud suutelised õppima ning nende hippokampuse rakkudes ei toimunud tuttava ärritaja korral LPT-d. Teadlaste väitel on nii TrbK kui PLCg poolt aktiveeritud signaalajad kesksel kohal nii LTP-s kui õppimises. Esmakordselt leidis kinnitust, et LPT ja õppimine tuginevad ühistele molekulaarsetele alustele.

Lisainfo: http://www.embl.org/aboutus/news/press/2007/08jan07/index.html
CORDIS, 08.01.2007
Rasvarakud muundati maksarakkudeks
Jaapani teadlased muundasid nahaaluse rasvkoe rakkusid maksarakkudeks, mis võib tulevikus viia inimmaksa taastavate tehnoloogiate väljatöötamiseni.

Teadlased eraldasid nahaalusest rasvkoest tüvirakke ning mõjutasid neid seejärel kasvufaktoritega. 40 päeva pärast olid praktiliselt kõik tüvirakud muundunud maksarakkudeks. Saadud rakkudest leiti valkusid ja ainevahetusensüüme, mida sünteesitakse teadaolevalt ainult inimmaksas.

Et leida saavutusele ka kliinilist rakendust, tegelevad teadlased nüüd maksarakkude masstootmise võimalikkuse uurimisega.
Science Daily, 08.01.2007
Loomisel on valkude dünaamilisi omadusi kirjeldav andmebaas
Hispaania teadlased avaldasid esmakordselt skeemi, mis illustreerib valkude dünaamilist käitumist.

Teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences USA ilmunud skeem näitab, kuidas valgud võivad liikuda ja moodustada ühendeid teiste molekulidega. Teadlaste eesmärk oli kirjeldada valkude dünaamilisi omadusi, et ennustada nende võimalikke struktuure erinevate muutujate olemasolul.

Kirjeldatud uuring on esimene suures teaduslikus projektis, mille eesmärgiks on luua ulatuslik andmebaas 1900 valgu dünaamiliste omaduste kohta, kasutades Euroopa võimsaimat superarvutit MareNostrum. Loodav andmebaas - MoDel - võimaldab teadlastel uurida, kuidas tüüpiliste valkude kolmemõõtmelised mudelid liiguvad ümbritsevas keskkonnas.

Projekti juhi Modesto Orozco Barcelona Biomeditsiiniuuringute Instituudist sõnul peaks MoDel suutma tulevikus kirjeldada kõigi rakus olevate valkude võimalikke vastasmõjusid.

Teadlased usuvad, et valkude struktuuri ja dünaamika senisest parem mõistmine avab uusi võimalusi uudsete ravimite väljatöötamiseks.
CORDIS, 10.01.2007
Eesti vähiravimi arendajasse Celecure investeeritakse 27 miljonit krooni
Investeerimisfirma Ambient Sound Investments (ASI) investeerib 25 miljonit krooni Eesti biotehnoloogiafirmasse Celecure Grupp, et aidata kaasa ettevõtte rahvusvahelisele läbimurdele. Ettevõtte aktsionärid lisavad investeeringule täiendavalt 2 miljonit krooni.

Skype'i nelja eestlasest kaasasutaja poolt loodud ASI omandab 26% eestlastele kuuluvast Celecure Grupist (IBCC Holding AS), mis koondab Eesti vähiravimite arendusele keskendunud biotehnoloogiaettevõtteid Celecure AS ja Inbio OÜ ning IBCC Holding AS osalusel loodud Vähiuuringute Kliinikut.

AS Celecure arendab uudset kasvaja veresoonte teket pidurdavat ravimit SB101, mis ettevõtte juhi Tarmo Kivi hinnangul võib kujuneda oluliseks läbimurdeks vähiravis. Kivi sõnul on Celecure tänaseks alustanud läbirääkimisi rahvusvaheliste ravimifirmadega ja sisse andnud tehnoloogia patenteerimise taotlused Euroopa Liidus, Ameerikas, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Hiinas ja Indias.

Tarmo Kivi sõnul on projekti vastu huvi üles näidanud kaheksa suurt ravimifirmat ja mitu väiksemat biofarmaatsiaettevõtet.

ASI partneri Jaan Tallinna sõnul jätkab investeerimisgrupp viimase ostuga senist strateegiat ja täiendab portfelli paljulubava valdkonnaga. "Biotehnoloogia ning vähiravimite arenduse valdkonna potentsiaal maailma mastaabis on üüratu," selgitas Tallinn.

"See on kindlasti Eesti biotehnoloogia jaoks suur samm edasi, sest SB101 on esimene Eesti ravimiarenduse projekt, mille vastu suured ravimifirmad on tõsist huvi üles näidanud. Ravimite väljatöötamine on aeganõudev ning kulukas protsess, tänaste tulemusteni oleme jõudnud tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusele," täiendas Kivi.

Celecure on seni tõestanud, et vähiravimikandidaat SB101 omab loomkatsetes paremat efekti kui seni ainukesena kasutuses olev kasvaja veresoonte teket pidurdav vähiravim Avastin. Sealjuures ei põhjusta SB101 toksilisi kõrvalmõjusid. Kuna SB101 kasutab eelpoolnimetatud Avastiinist erinevat molekulaarset mehhanismi, siis nende ravimite koosmanustamisel saavutatakse oluline sünergiline efekt.

Arenduses on ka uudne rakkusisenevate antikehade tehnoloogia (Entrybody™) , mille abil on võimalik toota rakusiseseid haigusprotsessides osalevaid valke blokeerivad antikehi. Tavapärased raviantikehad seda ei suuda. Tehnoloogia omab väga laia kasutusala nii uurimisreaktiivina kui ka ravimina, mille abil oleks võimalik ravida väga erinevaid haigusi nakkushaigustest vähini.

Kivi sõnul kiirendab investeering oluliselt arenduses olevate projektide edasiarendamist ja nende turulejõudmist. "ASI investeeringu kaasabil on plaanis 2008. aasta lõpuks jõuda SB101 projektiga kliinilistesse katsetesse ning projektiga Entrybody™ esimeste terapeutilist efekti omavate prototüüpideni. Mõlemale projektile on plaanis leida strateegiline arenduspartner," täpsustas Kivi edasisi plaane.
Celecure, 11.01.2007
Lehma geene sisaldava inimembrüo loomine briti teadlaste poolt lükkub edasi
Briti teadlaste plaan luua vähesel määral lehma DNA-d sisaldav kloonitud inimembrüo lükkub vähemalt aasta võrra edasi, kuna ametivõimud ei keeldunud otseselt loa andmisest, vaid otsustasid enne otsuse langetamist konsulteerida avalikkusega.

Teadlased soovivad kasutada lehma munarakke kloonitud embrüote loomiseks ja uurimiseks, kuna inimese munarakkusid lihtsalt ei jätku. Inimese DNA viimine lehma munarakku ja hübriidse embrüo e kimääri loomine aitaks sellest probleemist üle saada. Selliste hübriidsete (st inimese ja looma DNA-d sisaldavate) embrüote loomine ei ole teadusmaailmas uudne ja seda on ka mitmel pool (sh näiteks Hiinas) tehtud.

Londoni Kuninglik Kolled˛ ja NewCastle'i Ülikool esitasid eelmisel taotlused analoogiliste uuringute läbiviimiseks ka Suurbritannias. Suurbritannia valitsus on seepeale teinud ettepaneku uuringuid hübriidsete embrüote vallas kuulutada ebaseaduslikuks. Säärasteks uuringuteks litsentse andev sõltumatu HFEA (Human Fertilisation and Embryology Authority) on aga võtnud aja maha, et enne otsuse langetamist konsulteerida avalikkusega. Lyle Armstrong Newcastle'i Ülikoolist on HFEA otsusega rahul, kuna see näitab nende valmisolekut teema üle vähemalt arutleda.

Teadlased tahavad täiskasvanud inimese DNA viia lehma munarakku, kust on eelnevalt tuum eemaldatud. Selle tulemusena saadud embrüos sisalduvast DNA-st oleks 99,5% inimpäritolu, vähem kui 0,5% aga oleks pärit lehma munarakust pärit mitokondriaalsest DNA-st. Teadlaste soov on kasvatada neid embrüoid maksimaalselt 14 päeva vanusteks ja mingil juhul ei siirdataks neid naistele. Selle 14 päeva jooksul uuriksid teadlased keemilisi signaale, mis võimaldavad täiskasvanud inimeselt pärit DNA-l omandada embrüonaalse DNA omadusi.

Teadlased loodavad, et selliseid hübriidseid embrüoid uurides saaksid nad inimese embrüonaalse arengu kohta teada palju uut ja lisaks võiksid leida ravi paljude haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõbede vastu.
Nature, 11.01.2007
Järjestati trihhomonoosi põhjustaja genoom
USA teadlased järjestasid ühe levinuma seksuaalsel teel leviva haiguse trihhomonoosi põhjustava parasiidi Trichomonas vaginalis genoomi.

USA Riikliku Tervise Instituudi (NIH) teadlaste poolt kindlaks tehtud ainurakse parasiidi genoomi järjestus annab võimaluse leida vastuseid küsimustele ainuüksi USA-s aastas 7,4 miljonit inimest nakatava parasiidi suurenenud ravimiresistentsuse kohta ning võib avada tee uutele ravimitele, diagnostikale ning vaktsineerimisstrateegiale.

Parasiidi genoom osutus oluliselt suuremaks kui esialgu arvatud ning sisaldas ka ootamatult palju geenikordusi. Genoom sisaldes ligi 26000 geeni, millest kaks kolmandikku olid kordused. Kuigi tavaliselt on uuringute juhi, Genoomiuuringute Instituudi (TIGR) teadlase dr Jane M. Carltoni sõnul parasiitide genoom väiksem kui mitteparasiitidel, on T. vaginalis erand, kelle DNA maht ületas eeldatu enam kui kümnekordselt. Teadlased arvavad, et genoomi suurus võib olla tingitud asjaolust, et varem võis parasiit elada soolestikus, ent evolutsiooni käigus siirdus urogenitaaltrakti, mis viis raku ja genoomi mahu suurenemisele.

Teadlased leidsid ka enam kui 150 juhtu, kus parasiidi genoom võis olla täienenud bakterite geenidega. Samuti leiti üle 800 geeni, mis kodeerivad rakupinnal asetsevaid valkusid, mis tõenäoliselt võimaldavad T. vaginalis'el kergemini haakuda urogenitaaltrakti rakkudega ja põhjustada nakkust.

Carlton usub, et parasiidi geneetilise struktuuri kindlakstegemine aitab tulevikus trihhomonoosi paremini ära hoida ja/või ravida.
Science Daily, 11.01.2007
Unere˛iimi häirete geneetilised tagamaad leidsid kinnitust
Uuringud hiirtel on näidanud, et ülimalt vara magama minevad ja ärkavad isendid võivad enamuses olla spetsiifilise geenmutatsiooni kandjad.

California Ülikooli (San Francisco, USA) geneetiku Louis Ptaceki hinnangul on umbes 0,3% inimestest bioloogiline kell niivõrd paigast ära, et parim aeg voodisseminekuks on neil õhtul kell 7 ja ärkamiseks hommikul kell 4.

Varasemalt on Ptacek kindlaks teinud, et mõned sellised inimesed kannavad spetsiifilist geenmutatsiooni geenis PER2 ja neil on kriitiliselt madal PER2 valgu tase, mis võib mõjutada bioloogilise kella normaalset toimimist. Teadlased on seni arvanud, et madal valgu tase on olnud tingitud muteerunud geeni toodetud valgu halvemast seisundist. Nüüd on teadlased aga loomkatsetel hiirtega teinud kindlaks, et muteerunud geen toodab lihtsalt vähem valku.

Ka üldine arusaam bioloogilisest kellast muutus nende uuringute tagajärjel komplitseeritumaks. Nimelt leidsid teadlased, et PER2 geen sisaldab kahte kohta, kuhu keemilised aktivaatorid on võimelise seonduma. Ainult ühe seondumiskoha, mille aktiveerimine tavaliselt suurendab geeni PER2 ekspressiooni, muteerumist on seni seostatud unehäiretega, kuna muteerunud geenivariandile ei suuda aktivaator seonduda ja PER2 valgu tase alaneb. Teise seondumiskoha aktiveerimine aga vastupidiselt esimesele alandab valgu PER2 taset, ent selle seondumiskoha mutatsiooniga ei ole seni seostatud ühtegi inimese tervisliku seisundi häiret.
Nature, 11.01.2007
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: