Sisukord
  • EuropaBio avaldas uue poliitikakava
  • Leiti tõend puuteretseptori geeni kohta imetajatel
  • GSK ostis õigused Genmabi ravimikandidaadile 25 miljardi krooni eest
  • Soolestiku mikroobid mõjutavad kehakaalu
  • Saksa tööstusettevõtted alustavad ulatuslikku koostööd mikroobide genoomiuuringute valdkonnas
  • JRC aruanne vaeb GM põllukultuuride kasvatamise kasumlikkust
  • Loomade verest eemaldati priionvalgud
  • Science'i 2006. a. teadussaavutuste edetabelis ka eesti juurtega teadlased
  • FDA arvates on kloonitud loomade kasutamine inimtoiduks ohutu
  • Tehti kindaks veel üks geenide aktiivsust reguleeriv looduslik mehhanism
EuropaBio avaldas uue poliitikakava
Euroopa biotehnoloogiafirmade ühendus EuropaBio on avaldanud uuendatud tööstusliku biotehnoloogia poliitikakava.

Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa biotehnoloogiafirmade ühendus EuropaBio töötanud välja praktiliste tegevuste kogumi, mis peaks aitama kaasa teaduspõhise biomajanduse kontseptsiooni realiseerumisele, mille järgi uued, puhtad ja energiasäästlikud biotehnoloogilised protsessid ning innovatiivsed tooted panevad aluse jätkusuutlikule majandusele.

Ent ilma aktiivse poliitilise toeta on püstitatud eesmärke raske saavutada ning olemasoleva potentsiaali paremaks realiseerimiseks on vajalikud mitmed poliitilised sammud, mille hulgas EuropaBio soovitab:

- Luua ühtne selge Euroopa poliitikakava tööstusliku biotehnoloogia ja teaduspõhise biomajanduse jaoks.
- Toetada innovatsiooni taimeteadustes ja tööstuslikus biotehnoloogias.
- Soodustada biotoodete ja -protsesside arendamist ja kasutamist.
- Suurendada kõigi huvirühmade teadlikkust.
- Suurendada investeeringuid teaduspõhise biomajandusega seotud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetetele.

EuropaBio järgi on Euroopal kaks olulist tugevust eluteaduste valdkonnas: väga hea akadeemiline infrastruktuur ja teadmiste baas ning heal tasemel inimeste ettevalmistus bioloogiaga seotud erialadel. Samas iseloomustavad Euroopat võrreldes teiste konkureerivate piirkondadega väiksemad kulud teadus- ja arendustegevusele ning väiksem toetus innovatsioonile. EuropaBio tööstusliku biotehnoloogia nõukogu juhataja Jack Huttneri sõnul on Euroopa põhiliseks probleemiks eelkõige kõrgetasemelise teadustegevuse nõrk seos tööstuslike väljunditega.

Otseviide EuropaBio poliitikakavale: www.europabio.org/TPWhite/policy agenda_141206.pdf
Bionity.Com, 18.12.2006
Leiti tõend puuteretseptori geeni kohta imetajatel
Nahas paiknevad retseptorid võimaldavad meil tajuda nii puudutusi kui valu. Max Delbrücki Molekulaarmeditsiini Keskuse (Saksamaa) teadlased on kindlaks teinud valgumolekuli SLP3, mis on vajalik mehaanilise ärrituse muundamiseks puuteretseptoris närvisüsteemis levivaks elektriliseks impulsiks, näidates nn puuteretseptori geeni esinemist imetajatel.

Teadlased tegid kindlaks, et GM hiired, kel puudus SLP3 valk, ei suutnud korralikult eristada peenstruktuurse mustriga kaetud pindasid, mille eristamine tavalistele hiirtele ei valmistanud raskusi. See tõsine aistingute vaegus võib seostuda faktiga, et hiirtel, kellel puudub SLP3 valk, ei reageeri mehaanilise ärritusele umbes üks kolmandik nahas paiknevatest vastavatest retseptoritest.

Mehaanilise ärritusele reageerivate naharetseptorite ärritamine (nt pintsliga) põhjustab neis elektrilise signaali tekke, mille mehhanismi kohta imetajatel teatakse siiamaani veel väga vähe. Arvatakse, et mehaaniline signaal muundatakse elektriliseks spetsiaalsetes ioonkanalites, mis avanevad

Professor Christiane Wetzeli juhitud uuringus mõõdetigi ioonkanalite reageerimist äärmiselt nõrkadele mehaanilistele mõjutustele. Teadlased tegid kindlaks, et SLP3 valgu olemasolu oli paljudel juhtudel vajalik ioonkanalite funktsioneerimiseks.
Bionity.Com, 19.12.2006
GSK ostis õigused Genmabi ravimikandidaadile 25 miljardi krooni eest
Euroopa suurim ravimitootja GlaxoSmithKline (GSK, Suurbritannia) ostis õigused Taani biotehnoloogiaettevõtte Genmab uuele paljulubavale leukeemiaravimile rekordilise 25 miljardi krooni (2,1 miljardi USA dollari) eest.

Tegemist on läbi aegade kõige kallima sarnase tehinguga ning sellega saab GSK kõik globaalsed õigused inimese antikehadel baseeruvale ravimikandidaadile HuMax-CD20. Genmabi tegevjuhi Lisa Drakemani sõnul loodetakse ravim esitada vastavatele agentuuridele heakskiitmiseks 2008. aastal ja selle müügist oodatakse tulu 24 miljardit krooni (2 miljardit USA dollarit) aastas.
Reuters, 19.12.2006
Soolestiku mikroobid mõjutavad kehakaalu
Uued uuringud on näidanud, et kehakaal sõltub osaliselt soolestikus elutsevatest mikroobidest.

Hiired, nagu ka inimesed, sünnivad ilma soolestikus elutsevate bakteriteta. Toidu lõhustumist ja seedimist hõlbustavad bakterid asustavad inimese soolestiku esimeste eluaastate jooksul.

Nende bakterite mõju väljaselgitamiseks kasutasid Washingtoni Ülikooli (St Louis, Missouri, USA) teadlased eesotsas Jeffrey Gordoniga spetsiaalseid laborihiiri, kelle soolestikus bakterid puudusid. Varasematest uuringutest on teada, et mikroorganismidevaba soolestikuga hiired jäid sõltumata toidu kogusest kõhnadeks.

Gordoni rühma uuringus viidi mikroorganismidevaba soolestikuga hiirte soolestikku kas normaalsete hiirte või ülekaalulisust põhjustavat muteerunud geenivarianti kandvate ülekaaluliste hiirte soolestikust pärit mikroobe. Normaalsetelt hiirtelt mikroobid saanud hiirtel täheldati organismi rasvasisalduse tõusu 25%, ülekaalulistelt hiirtelt oma soolestikus elavad mikroobid saanutel aga 45%. Võrreldes omavahel nende bakterite liigilist koostist, leidsid teadlased, et ülekaalulistel hiirtel on võrreldes normaalsete hiirtega rohkem baktereid rühmast Firmicutes ja vähem rühmast Bacteroidetes. Firmicutes-rühma bakteritel on ilmselt rohkem toitu lagundavaid ensüüme, mistõttu suudavad nad toidust saada rohkem energiat ja selle rasvana salvestada.

Eelmisega seotud uuringus analüüsis Gordoni rühm ka ülekaaluliste ja kõhnade inimeste soolestiku mikroobset koostist, kasutades fekaalide geneetilist analüüsi. Selgus, et tulemused olid sarnased loomkatsete tulemustele: ülekaaluliste mikroobidest moodustasid Bacteroidetes-rühma bakterid 5%, kõhnadel inimestel aga 20%. Kui ülekaalulised inimesed olid terve aasta olnud süsivesikute- ja rasvavaesel dieedil, vähenes nende kehakaal ning muutus ka soolestiku bakteriaalne koosseis - varasema 5% asemel moodustasid Bacteroidetes-rühma bakterid tervelt 15%.

Mõlemad uuringud viitavad asjaolule, et kehakaal on osalises sõltuvuses mitte ainult soolestikus elutsevate bakterite arvukusest, vaid eelkõige liigilisest koosseisust.
New Scientist, 20.12.2006
Saksa tööstusettevõtted alustavad ulatuslikku koostööd mikroobide genoomiuuringute valdkonnas
Juhtivad Saksa keemia-, toidu ja farmaatsiaettevõtted on esmakordselt moodustanud Düsseldorfis ühenduse Industrieverbund Mikrobielle Genomforschung (IMG) eesmärgiga edendada mikroobide genoomiuuringuid.

Suurte tööstusettevõtete huvi on tinginud eelkõige mikroobide laiast kasutusvaldkonnast koos mitmekesiste tööstuslike rakendustega. Uuringuid viiakse läbi tihedas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning akadeemiliste uurimisgruppidega. Juba on alustatud ka esimeste projektidega. Koostööst oodatakse olulist panust valge biotehnoloogia edasisele arengule Saksamaal - järgmise kümne aasta jooksul kavatsetakse uuringuid rahastada ministeeriumi ja tööstusettevõtete poolt kogumahus ligi 9,5 miljardit krooni (600 miljonit eurot).

IMG-d toetavad BASF, Bayer Crop Science, BRAIN, Degussa, Henkel, Milupa, Schering, Südzucker ja Wacker, lisaks neile veel mitmed väiksemad tööstusettevõtted.
CheckBiotech.Org, 21.12.2006
JRC aruanne vaeb GM põllukultuuride kasvatamise kasumlikkust
Geneetiliselt modifitseeritud (GM) põllukultuuride kasvatamine võib põllumeestele olla majanduslikult kasulik, kuid seda vähenenud kulutustele arvelt taimekaitsevahenditele, mitte suurenenud saagikusele, selgub Euroopa Komisjoni Ühendatud Uurimiskeskuse (JRC) uuringust.

Kümne aasta jooksul on GM põllukultuuride kasvatamine suurenenud 2,8 miljonilt hektarilt 1996.a. kuni 90 miljoni hektarini 2005.a. ja GM põllukultuure kasvatakse enam kui 20 riigis. Peamisteks kasvatatavateks GM põllukultuurideks on mais, puuvill, raps ja soja.

Aruandes on välja toodud, et mõnede põllukultuuride puhul (nt soja) on saagikuse erinevused tava- ja GM kultuuride puhul väikesed. GM maisi puhul on saagikus suurenenud pisut alla 5%, puuvilla puhul aga 10%-87%.

Sõltumata saagikuse suurenemist või mittesuurenemist on GM põllukultuure kasvatavate põllumeeste majanduslik kasu olnud siiski suurem kui tavakultuuride kasvatajatel. Seda tänu eelkõige vähenenud kulutustele taimekaitsele, umbrohutõrjele ja masinapargile.

Otseviide aruande täistekstile: http://www.jrc.es/home/pages/detail.cfm?prs=1458
CORDIS News, 21.12.2006
Loomade verest eemaldati priionvalgud
USA teadlased on välja töötanud filtreerimistehnoloogia, mis suudab verest eemaldada potentsiaalselt ohtlikud priionvalgud. Nende arvates tuleks meetod tulevikus muuta vereülekandeks kasutatava vere puhul tavapäraseks, et vältida Creutzfeldt-Jakobi tõve edasikandumist.

Uus filtreerimistehnoloogia peaks pakkuma paremat kaitset priionvalkude eest võrreldes praegu teostatava valgete vereliblede, kus pesitsevad umbes pooled ebanormaalsed priionvalgud, eemaldamisega doonorverest. Kuigi valgete vereliblede eemaldamine võib vähendada nakatumise ohtu, on haigusttekitavaid priioneid leitud ka vereplasmast.

Marylandi Ülikooli (Baltimore, USA) teadlased Robert Rohweri juhtimisel otsisid molekuli, mis seonduks priionvalguga ja võimaldaks seeläbi haigustekitajad verest eemaldada. Nad tegidki kindlaks, et resiini L13 molekulid seostusid nii normaalsete kui haigusttekitavate priionvalkudega. Oma katsetes kasutasid teadlased vereülekanneteks verd hamstritelt, kelle veri sisaldas Creutzfeldt-Jakobi tõvele sarnast skreipi ehk kratsimistõbe põhjustavaid priioneid. Umbes pooled puhastamata verd saanud hamstritest haigestusid, samas kui filtreeritud verd saanud ligi 200 loomast ei haigestunud ühtegi. Praegu tegelevad teadlased filtreerimistehnoloogia kommertsialiseerimisega.

Kuigi testid hamstritel on näidanud meetodi paikapidavust ja töökindlust, on selle kinnitamine inimestel äärmiselt raske, kuna inimtesti veel lihtsalt ei eksisteeri. Ainsad inimesed, kelle veri sisaldab priioneid, on teadaolevalt umbes 200 Creutzfeldt-Jakobi tõvesse haigestunut, kelle tervislik seisund aga ei võimalda neilt suurema koguse vere eemaldamist uuringute eesmärgil.

Rohwer ise leiab, et parem on olla ettevaatlik ja inimkatsetega mitte kiirustada.
Nature, 22.12.2006
Science'i 2006. a. teadussaavutuste edetabelis ka eesti juurtega teadlased
Teadusajakiri Science paigutas lõppeva aasta kümne olulisema teadusliku läbimurde sekka ka kaks tööd, mis on seotud eesti juurtega teadlastega.

Üheks nendest on neandertallase genoomi osaline järjestamine, millega said novembrikuuks hakkama kaks teaduskollektiivi Euroopas ja USAs. Euroopa grupp, mis järjestas miljon nukleotiidipaari, töötab Leipzigi Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudis ja seda juhib eesti juurtega teadlane Svante Pääbo. Neandertallase genoomiosa järjestamine kinnitas fossiilsete leidude ja mitokondri-DNA põhjal juba varem tehtud oletusi, et inimese ja neandertallase ühine esivanem elas viimati 450 000 aastat tagasi. Loe lisaks 1..., Loe lisaks 2...

Teine Science'i tunnustuse pälvinud saavutus on silmahaiguse AMD (vanusest tingitud kollatähni degeneratsioon) geneetilise tagapõhja lahtiharutamine, mis sai teoks New Yorgi Columbia ülikooli molekulaargeneetika laboratooriumi juhi ja silmainstituudi teadusdirektori Rando Allikmetsa osalusel. Loe lisaks...

Lisaks mahtus esikümnesse veel ka uut tüüpi väikese RNA avastamine hiire testistes. Uus RNA on pisut pikem kui senituntud lühikesed RNA-d, nagu mRNA ja siRNA. Otsides uue RNA funktsiooni, leidsid teadlased, et see on seotud Piwi valkudega, mille olemasolu on vajalik normaalsete spermide moodustumiseks. Seni ei olnud suudetud leida RNA partnerit Piwi valkude sünteesil ning seosest Piwi valkudega saigi uus RNA molekul nimeks piRNA. Loe lisaks...

Suurimaks teaduslikuks pettuseks tunnistas Science 2006. a. Lõuna-Korea teadlase Woo Suk Hwangi poolt väidetavalt patsiendispetsiifiliste embrüonaalsete tüvirakkude saamise. Nüüdseks on Hwang kohtus tunnistanud, et tal pole kunagi õnnestunud kloonida patsiendispetsiifilisi embrüonaalsete tüvirakkude liine. Tema sõnul said nad küll varaseid patsiendispetsiifilisi blastotsüsti staadiumis embrüoid, kuid ei suutnud neist tüvirakuliine kultiveerida. Loe lisaks...
Veel 2005. a. tunnustas Science Hwangi tööd aasta teadustulemuse tiitli vääriliselt.
Science, 23.12.2006
FDA arvates on kloonitud loomade kasutamine inimtoiduks ohutu
USA Toidu- ja Ravimiamet FDA on jõudnud seisukohale, et kloonitud loomadest saadav toit ei erine tavapäraselt aretatud kariloomadest saadust ning on seega inimestele toiduks kasutamiseks ohutu.

FDA teadlaste sõnul on 6-18 kuu vanused kloonitud loomad praktiliselt eristamatud loomulikul teel aretatud loomadest. FDA leiab ka, et kloonitud loomadest ja nende järglastest saadud toit ei vaja eraldi märgistamist. See arvamus läheb aga lahku tarbijate omast, kuna uuringud on näidanud enamuse inimeste umbusku kloonitud loomadest valmistatud toidu suhtes.

Kloonitud loomade toiduks kasutamise kohta lõpliku otsuse tegemine on veel ees, enne vastava otsuse langetamist ootab FDA veel avalikkuse arvamusi ja seisukohti. Enne seda ei tohiks kloonitud loomadest pärit toit tarbijani jõuda, kuna alates 2001. a. on FDA palunud põllumeestel ja kloonimisfirmadel vabatahtlikult vältida kloonitud loomade kasutamist inimtoiduks.
AP via Yahoo News, 27.12.2006
Tehti kindaks veel üks geenide aktiivsust reguleeriv looduslik mehhanism
Thomas Jeffersoni Ülikooli (Philadelphia, USA) teadlased professor Alexander Mazo juhtimisel on kirjeldanud uudset mehhanismi eukarüootidel, mille järgi mittekodeeriv RNA kontrollib äädikakärbeste embrüogeneesi aktiivsust.

Oma uuringutes keskendusid teadlased nn mittekodeerivale RNA-le, mis ei kodeeri valkusid. Valkude kodeerimiseks vajalikku infot kannab informatsiooni- e mRNA. Teadlased kirjeldasid võimalikku mehhanismi, mille järgi mittekodeeriv RNA kontrollib äädikakärbeste embrüogeneesi suunavate HOX-geenide aktiivsust. Dr Mazo sõnul toimub nende poolt kirjeldatu embrüogeneesi varases staadiumis ning sarnast mehhanismi on varasemalt kirjeldatud bakteritel ja pärmseentel, kuid mitte kõrgematel organismidel.

Kuidas täpselt mittekodeeriv RNA mõjutab HOX-geenide aktiivsust ja osalust embrüonaalses arengus, ei ole veel teada.
EurekAlert, 27.12.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: