Sisukord
  • Leiti võimalik seos laste arvu ja ajukasvajate esinemissageduse vahel
  • Biotint paneb tüvirakud diferentseeruma
  • EMBO jagas sisseseadmisgrante
  • Molekulaarne kondoom HIV kaitseks
  • Avastati valule tundetuks muutev mutatsioon
  • Geneetiline modifitseerimine muudab taimeviiruse putukamürgi tootjaks
  • 15. detsembri Bionina saate teema on Tervislik piim
  • Maailma esimesel kloonitud kassil sündisid pojad
  • Uus andmebaas alternatiivsetest meetoditest loomkatsetele
  • Valguliste markerite avastamine võib viia Alzheimeri tõve diagnostilise testini
Leiti võimalik seos laste arvu ja ajukasvajate esinemissageduse vahel
Inimestel, kellel on palju nooremaid õdesid-vendasid, on suurem tõenäosus hilisemaks ajukasvaja tekkeks. Näiteks nelja ja enama õe-venna puhul on ajukasvaja tekke tõenäosus kaks korda suurem kui üksiku lapse puhul. Vanemate õdede-vendade olemasolu kasvaja tekke tõenäosust ei mõjutanud.

Saksa Vähiuuringute Keskuse Heidelbergis teadlased eesotsas Andrea Altieriga uurisid maailma suurimat vähihaigete detailset andmebaasi Rootsis, kokku 13613 inimest ja nende kohta olemasolevat informatsiooni. Välistades teisi võimalikke vähi tekkega seostatud mõjureid, nagu näiteks vanemate vanus, leidsid nad, et nelja ja enama noorema õe-venna olemasolu suurendas ajuvähi tekkevõimalust kaks korda.

Uuringu tulemused viitavad võimalusele, et mõnede ajukasvajate puhul võivad nende arengusse olla kaasatud nakkuskandjad, näiteks viirused, ning et lapsepõlves saadud nakkused võivad mängida olulist rolli ajukasvajate hilisemal tekkel.

Teadlaste arvates võib võimalikuks nakkuskandjaks olla mingi polüoomiviirus. Polüoomiviiruseid on leitud 90%-l lastest, ent seni pole seda seostatud ühegi haigusega. Siiski jäävad polüomiviirused organismi latentsetena kogu eluks ja võivad kindlatel tingimustel aktiveeruda. Laborikatsed on näidanud polüoomiviiruste mõningaid vähkkasvajate teket soodustavaid omadusi, ent Altieri sõnul pole need inimestel seni kunagi kinnitust leidnud.

Altieri sõnul on tegu seni suurima uuringuga, mis viitab mõnede ajukasvajate ja nakkuskandja vahelisele võimalikule omavahelisele seosele. Samuti lisab see nooremate õdede-vendade olemasolu teiste seni teadaolevate suuremate ajukasvajate teket põhjustavate riskide loetellu.
New Scientist, 11.12.2006
Biotint paneb tüvirakud diferentseeruma
Biotinti kasutava seadme abil kasvatati täiskasvanud hiire tüvirakkudest paralleelselt kaks erinevat kudet.

Tindipritsi tehnoloogia kasutusvaldkond on äärmiselt lai alates paberile printimisest kuni arvutikiipide konstrueerimiseni. Tindipriti tehnoloogial on ka biomeditsiinilisi rakendusi ning seda kasutatakse bioloogilise materjali täpseks kohale paigutamiseks.

Nüüd on Julie Phillipp koos kolleegidega Carnegie Mellon Ülikoolist (Pennsylvania, USA) töötanud välja tindipritsi uudse biomeditsiinilise rakenduse, mille abil on võimalik suunata tüvirakkude samaaegset arenemist erinevateks kudedeks.

Reaalselt suudeti laboritingimustes täiskasvanud hiire lihastest pärit tüvirakud panna diferentseeruma samaaegselt nii lihas- kui luukoe rakkudeks. Tehnoloogia kasutab erinevaid kasvufaktoreid sisaldavaid biotinte, mida pihustatakse tüvirakukultuuri erinevatesse kohtadesse erinevas vahekorras ja kontsentratsioonis, suunates sellega rakkude erinevat diferentseerumist.

Töögrupi liikme Phil Campbelli sõnul on seni tüvirakkudest erinevate rakutüüpide saamiseks kasutatud erinevaid tüvirakuliine ning nende eksperimendi käigus suudeti esmakordselt panna ühe tüvirakukultuuri rakud diferentseeruma samaaegselt erinevateks kudedeks.

Teadlaste järgmiseks eesmärgiks on uurida biotindi koostist, mis on vajalik loomulikus keskkonnas tüvirakkude diferentseerumiseks teisteks koetüüpideks.
New Scientist, 11.12.2006
EMBO jagas sisseseadmisgrante
Arnold Kristjuhan on üks kümnest teadlasest, kes on saanud EMBO grandi uurimistöö käivitamiseks ja -grupi moodustamiseks.

Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon (EMBO) on eraldanud kümnele väljapaistvale teadlasele EMBO uut tüüpi toetused, nn sisseseadmisgrandid (ik installation grants), mis aitavad teadlastel luua oma teadustöö tarbeks uurimisgrupid.

Kümne väljavalitu hulgas on ka Tartu Ülikoolis 1998. a. doktoritöö kaitsnud ning vahepeal Suurbritannia Vähiuuringute Keskuses (Cancer Research UK) töötanud Arnold Kristjuhan, kellele eraldati grant teadustöö alustamiseks Tartu Ülikoolis.

Kolme- kuni viieaastase grandi suurus on 780000 krooni (50000 eurot) aastas, mille eesmärgiks on aidata teadlastel luua oma uurimisgrupp ja alustada iseseisvaid teadusuuringuid.

Arnold Kristjuhani uurimistemaatikaks on kromatiini modifitseerimise mõju transkriptsiooni reguleerimisele.
EMBO, 12.12.2006
Molekulaarne kondoom HIV kaitseks
Utah' Ülikooli (USA) teadlased on loonud nn molekulaarse kondoomi, mis kaitseks naisi HIV nakatumise vastu.

Tupesisest geeli nimetatakse molekulaarseks kondoomiks, kuna see koosneb nn tarkadest molekulidest, mis on toatemperatuuril vedelas olekus, tuppe viies muutuvad kehatemperatuuri toimel tupe sisu efektiivselt katvaks geeliks ning kokkupuutel spermaga pH muutuse toimel taas vedelikuks (sperma pH on suurem kui tupesisene pH - vastavalt 7,5 ja 4-5), vabastades antiviraalse ravimi.

Nn mikrobitsiidide kasutamine HIV ja teiste valdavalt sugulisel teel levivate haiguste kaitseks ei ole iseenesest uus idee. Praegu katsetamisel ja testimisel olevate nn esimese põlvkonna mikrobitsiidide suurimaks puuduseks on aga nende lühiajaline efektiivsus, mis ulatub paari tunnini. Kuna molekulaarse kondoom aktiveerub alles kindlate välisärritajate, nagu temperatuur ning sperma, toimel, siis on ka selle kasutamise efektiivsus oluliselt suurem ning mõjumise aeg pikem.

Molekulaarne kondoom on oma olemuselt polümeer, mis koosneb valdavalt kolmest komponendist: N-isopropüülakrüülamiidist, butüülmetakrülaadist ja akrüülhappest.

Esialgu on molekulaarset kondoomi testitud ainult laboritingimustes. Dotsent Patrick Kiseri sõnul kulub selle inimkatseteni veel viis aastat ning laiemalt kasutusse ei jõua see kindlasti enne kümmet aastat.
ScienceDaily, 12.12.2006
Avastati valule tundetuks muutev mutatsioon
Cambridge'i Meditsiiniuuringute Instituudi (Suurbritannia) teadlased eesotsas Geoffrey Woodsiga uurisid kuut last omavahel suguluses olevatest peredest Põhja-Pakistanis, kes tundusid olema valule tundetud. Nad võrdlesid nende DNAd ja leidsid, et neil kõigil on mutatsioon geenis SCN9A, mis on eriti tugevalt avaldunud närvirakkudes.

Geen SCN9A kodeerib naatriumkanaleid, mis on üheks struktuuriks, mis võimaldab elektrilaengul siseneda närvirakku, vallandades närviimpulsi. Ilma selle kindla naatriumkanalita ei jõua ajju ükski füüsilise valu aistingut tekitav signaal.

University College London teadlaste poolt Mark Gardineri juhtimisel läbi viidud ühe teise hiljutise uuringu põhjal võib geeni SCN9A pisut teistlaadne mutatsioon esile kutsuda ka hoopis vastupidise efekti, põhjustades valu ülitundlikkust.

Seega tundub geen SCN9A Woodsi sõnul olema äärmiselt oluline valu tundmise mehhanismi mõistmisel.

Samas, nagu katsed näitasid, ei aita teadlaste avastus kuigivõrd emotsionaalset valu vähendada, kuna füüsilisele valule tundetutena suudavad nad punastada ja nutta, ka grippi põdedes ei tunne nad end hästi. Ning emotsionaalne kõrvaletõrjumine teeb neile haiget nagu kõigile teistele.
Nature, 13.12.2006
Geneetiline modifitseerimine muudab taimeviiruse putukamürgi tootjaks
Tubaka mosaiikviiruse geneetilise modifitseerimise (GM) tulemusena hakkab see tootma hoopis looduslikku putukamürki. GM viirus on taimedele kahjutu ja lihtsalt toodab putukamürki.

Uuringuid juhtinud Florida Ülikooli entomoloogi Dov Borovsky sõnul akumuleerisid GM viirusega nakatatud taimed kiiresti piisavas koguses viiruse poolt toodetud putukamürki, et hävitada taime lehtedest toituvaid kahjureid. Taimest saadud ekstrakti on võimalik kasutada ka sääsevastsete hävitamiseks.

GM viiruse poolt toodetud TMOF-nimelise aine mõjul ei suuda putukad enam toota seedimiseks üliolulist ensüümi trüpsiin ja lihtsalt nälgivad surnuks. Inimesele ei avalda ei tubaka mosaiikviirus ega TMOF mingit mõju.

Kuigi viirus paljuneb taimes hästi, ei suuda ta levida seemnetesse, millega on välistatud tema soovimatu levimine taime järeltulevatele põlvedele.
CheckBiotech, 13.12.2006
15. detsembri Bionina saate teema on Tervislik piim
Kuidas konstrueeritakse lehma, kelle piimast saab teha südamehaigusi ravivat vahukoort?

Saates:
- Teadlased disainivad piima tervislikumaks;
- Maaülikoolis tehakse juustu
vedur.ee, 15.12.2006
Maailma esimesel kloonitud kassil sündisid pojad
Maailma esimesel kloonitud kassil Copy Cat sündis septembris kolm poega.

Texase A&M Ülikooli professori Duane Kraemeri, kes kassi kloonis ja tema eest siiamaani ka hoolt on kandnud, sõnul on nii ema kui poegadega kõik korras.

Copy Cat klooniti Texase A&M Ülikoolis 2001. a. Tegemist on kõige rohkem erinevaid liike klooninud asutusega, teiste loomade seas on kloonitud näiteks veiseid, sigu, kitsi, hobuseid ja hirvi.

Kassipoegade isa Smokey on loomulikul teel sündinud kass. Kaks kassipoega sarnanevad emale, üks isale.

Siiski pole Copy Cat esimene kloonitud kass, kes on saanud järglasi, kuna Kraemeri sõnul on kaks kloonitud aafrika metsikut kassi saanud varem järglasi.
AP via Yahoo News, 15.12.2006
Uus andmebaas alternatiivsetest meetoditest loomkatsetele
European Centre for the Validation of Alternative Methods (ECVAM) on avalikustanud internetis alternatiivsete meetodite andmebaasi loomkatsetele.

Andmebaas sisaldab erinevate meetodite kokkuvõtvaid kirjeldusi ja toimimise protokolle, evalvatsiooni- ja kontrolluuringute kokkuvõtteid ning üksikute testide tulemusi. Andmebaas varustab huvilisi rohkesti faktilise informatsiooniga toksikoloogiliste hindamiste kaasaegsete ja alternatiivsete tehnikate kohta.

Kuigi lähiajal on EL-s oodata loomkatsete arvu lühiajalist suurenemist, on Euroopa Komisjon võtnud suuna loomkatsetele täiendavate alternatiivsete katsemeetodite leidmisele.

Otseviit andmebaasile: http://ecvam-dbalm.jrc.cec.eu.int
CORDIS News, 15.12.2006
Valguliste markerite avastamine võib viia Alzheimeri tõve diagnostilise testini
Kindlate valguliste markerite avastamine seljaajuvedelikus võib tulevikus viia Alzheimeri tõve diagnostilise testini.

Cornelli Ülikooli (USA) teadlased on teinud kindlaks kindlate valkude esinemiskombinatsiooni seljaajuvedelikus, mille põhjal peaks tulevikus olema võimalik operatiivselt diagnoosida Alzheimeri tõbe.

Võrreldes Alzheimeri tõbe põdevate haigete seljaajuvedelikke, mis olid saadud paljudest uurimisasutustest üle USA, kontrollgrupi omadega, avastasid teadlased 23 valku, mis olid haigetele inimestele iseloomulikud. Kontrollgrupi moodustasid terved inimesed, kes olid annetanud uuringuteks oma seljaajuvedeliku, ja inimesed, kellel ilmnesid dementsuse tunnused, ent kes ei põdenud Alzheimeri tõbe. Seljaajuvedeliku valgulise koostise ja valkude hulga kindlakstegemiseks kasutati elektroforeesi, mis võimaldas kirjeldada proovis sisalduvaid valke iseloomuliku kahemõõtmelise struktuurina, nn ribakoodina.

Kuigi nende 23 Alzheimeri tõvele iseloomuliku valgu kindlakstegemine on suur samm edasi haiguse diagnoosimise suunas, võtab selle protseduuri jõudmine arstide kabinettidesse teadlaste sõnul veel omajagu aega.
Bionity.Com, 15.12.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.






Nädalaülevaate
valmimist
toetab: