Sisukord
  • EMBO avaldas soovitused tüvirakkude uuringuteks
  • Geenivaramu selgitab välja päriliku vähi riskiga inimesi
  • EMBL käivitas uue bioteaduste infobaasi
  • Ungari piiras GM põllukultuuride kasvatamist
  • Science suurendab kontrolli avaldamiseks saadetud materjalide üle
  • Vietnami teadlased kloonisid ahve ja sigu
  • Suurbritannias algavad GM kartuli põllukatsed
  • Geeni vaigistamisega hullulehmatõve vastu
EMBO avaldas soovitused tüvirakkude uuringuteks
Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon EMBO avaldas teaduslikud soovitused tüvirakkude uurimiseks ja valdkonnaga seonduvate õigusaktide loomiseks.

Koostöös 15 nimeka teadlase, ettevõtja ja juristiga on kokku pandud 10 konkretiseerivad tegevusi sisaldavat soovitust, mida koostajad peavad oluliseks tüvirakkude uuringutes sisalduva teadusliku, tervisliku ja majandusliku potentsiaali avamiseks.

Soovitused on osa pikemast publikatsioonist, mis annab ülevaate tüvirakkude bioloogiat ning sisaldab ka soovituste koostamisel osalenud teadlaste valitud artikleid, mis käsitlevad tüvirakkude uurimise eri aspekte.

Soovitused ja nendega seonduv lisainfo on kättesaadavad EMBO veebilehel otseviitega www.embo.org/scisoc/stemcell.html.'>http://www.embo.org/scisoc/stemcell.html" target="_blank">www.embo.org/scisoc/stemcell.html.
EMBO, 27.11.2006
Geenivaramu selgitab välja päriliku vähi riskiga inimesi
Eesti Geenivaramu on projekti "Päriliku vähi ennetusmeetmete arendusprojekt Eestis ja Lätis" raames tänaseks kokku kogunud 5000 valgamaalase ankeedid.

"Eesti Geenivaramu viib Eestis esmakordselt läbi päriliku vähi ennetusmeetmete arendusprojekti, millega selgitatakse välja inimesed, kellel on risk haigestuda pärilikku vähki," ütles Eesti Geenivaramu juhatuse liige Koit Kikas.

Ta lisas, et projekti eesmärgiks on välja selgitada, kas perekonnas on mitme põlvkonna jooksul esinenud vähkkasvajaid. See võimaldab leida kõrge vähihaigestumisriskiga inimesed juba mitu aastat enne haigusnähtude ilmnemist ja anda neile soovitusi vähi ennetamiseks. "See on üks tõhusamaid meetodeid pärilike kasvajate varajaseks avastamiseks või nende ennetamiseks," rääkis Kikas. Koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Onkoloogia - Hematoloogiakliiniku arstid ning Valgamaa perearstid.

Uuringus osalevad Valga maakonna täiskasvanud elanikud oma perearsti kaudu. Sama projekt toimub ka Lätis Valka maakonnas. Uuringus osalemiseks täidetakse ankeet, mille põhjal selgitatakse välja inimesed, kellel võib olla kõrgenenud risk haigestuda pärilikku vähki. Nendele inimestele pakutakse eriarsti konsultatsiooni ja täiendavaid uuringuid. Kõik konsultatsioonid, analüüsid ja täiendavad geneetilised uuringud on patsiendile tasuta.

Eestis haigestub vähki igal aastal järjest rohkem inimesi. Surma põhjustest on pahaloomulised kasvajad sageduselt teisel kohal. 5-10% kõigist vähivormidest on pärilikud, s.t. kasvaja tekib geenivigade ehk -mutatsioonide tõttu, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale ning lapsed võivad pärida oma vanematelt riski haigestuda. Üks tõhusamaid meetodeid pärilike vähkkasvajate ennetamiseks ongi kõrgenenud riskiga inimeste väljaselgitamine ning nende uurimine ja nõustamine eriarsti poolt.

Uuring viiakse läbi projekti "Päriliku vähi ennetusmeetmete arendusprojekt Eestis ja Lätis" Interreg IIIA raames. Ankeetide kogumine toimub järgmise aasta veebruari lõpuni, millele järgneb kõrgenenud päriliku vähi riskiga inimeste konsulteerimine.

Eesti Geenivaramu on sihtasutus, mille eesmärk on luua maailmas unikaalne ja põhjalik terviseandmete ja bioloogilise materjali kogu, mis hõlmaks 10% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Algselt erakapitali toel loodud ettevõtmist toetab riik ja 2007.aaastal saab Eesti Geenivaramust Tartu Ülikooli instituut.

Aastatel 2007-2010 kogutakse Geenivaramusse täiendavalt ligi 90 000 inimese andmed. Kogutud andmeid väljastatakse anonüümsetena rahvusvahelistesse ja kodumaistesse meditsiinilistesse ja teadusuuringuisse, mille eesmärkideks on haiguste, ravimite toime ja geenide vaheliste seoste leidmine.
Sihtasutus Eesti Geenivaramu, 28.11.2006
EMBL käivitas uue bioteaduste infobaasi
Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium EMBL käivitas uue tasuta veebipõhise infobaasi CiteXplore, mis seostab teaduskirjanduse bioloogiliste andmebaasidega.

Infobaasi loojate sõnul on vajadus CiteXplore' suguse infobaasi, mis integreerib teadusajakirjades avaldatud artiklid andmebaasidega, mis sisaldavad mitmesugust bioloogilist infot, sh DNA ja valkude järjestus ning bioloogiliste molekulide struktuur ja funktsioon, järele olemas juba pikka aega.

CiteXplore töötati välja EMBL Euroopa Bioinformaatika Instituudi (EBI) poolt. Infobaas koondab paljude teadusajakirjade andmebaaside sisu, seostades artiklites esinevaid bioloogilisi mõisteid EBI ulatuslike bioloogiliste andmebaasidega.

Otseviide CiteXplore'ile: www.ebi.ac.uk/citexplore/.
'>http://www.ebi.ac.uk/citexplore/" target="_blank">www.ebi.ac.uk/citexplore/.
CORDIS News, 28.11.2006
Ungari piiras GM põllukultuuride kasvatamist
Ungari parlament võttis ülekaaluka häälteenamusega vastu seaduse, mis oluliselt kitsendab geneetiliselt modifitseeritud (GM) põllukultuuride kasvatamist riigis.

Seaduse järgi peab põllu, kus kasvatatakse GM põllukultuure, ja naaberpõldude vahele jääma vähemalt 400 meetri laiune puhvertsoon. Samuti peab GM põllukultuuride kasvatamiseks olema kõigi puhvertsoonis maad omavate isikute kirjalik nõusolek.

Seaduse kriitikute, nagu biotehnoloogiaettevõtete, mõnede põllumeeste ja Ungari Teaduste Akadeemia teadlaste arvates muudavad sellised kitsendused GM põllukultuuride kasvatamise Ungaris praktiliselt võimatuks. Seaduse toetajate arvates aga suurendab see Ungari põllumajandussaaduste konkurentsivõimet GMO-desse jätkuvalt skeptiliselt suhtuvas Euroopas.

Ungari on Prantsusmaa järel Euroopa Liidu suuruselt teine maisieksportija.
BBC News, 28.11.2006
Science suurendab kontrolli avaldamiseks saadetud materjalide üle
Mainekas teadusajakiri Science tõhustab avaldamiseks saadetud materjalide kontrolli, et vältida 2005. a. avaldatud ja hiljem võltsinguks osutunud tüvirakkude uuringu sarnaseid juhtumeid.

Spetsiaalne komisjon soovitab pöörata peatähelepanu suhteliselt väikesele osale saadetud materjalidest, mis võivad kas pakkuda suurendatud huvi avalikkusele, esitlevad ootamatuid ja vastuolulisi tulemusi või käsitlevad poliitiliselt tundlikke ja diskuteerivaid valdkondi. Eriti rõhutab komisjon vajadust riskihindamise mudeli väljatöötamise järele.

Kontrolli tõhustamise tingis eelkõige asjaolu, et 2006. a. jaanuaris oli ajakiri sunnitud valeks tunnistama Lõuna-Korea tüvirakuuurija Hwangi 2005. a. mais Science'is avaldatud artikli patsiendispetsiifiliste tüvirakkude saamise kohta, kuna selgus, et uurimistulemused olid fabritseeritud.

Ja kõik see osutus võimalikuks vaatamata asjaolule, et 2005. a. aktsepteeris Science avaldamiseks ainult 8% saadetud 12000 teadustööst.
AFP via Yahoo News, 29.11.2006
Vietnami teadlased kloonisid ahve ja sigu
Vietnami teadlased on klooninud ahve ja sigu.

Vietnami Biotehnoloogia Instituudi teadlased on välismaa teadlaste tehnilise abiga klooninud pikasabalisi makaake, reesusahve ja väikesi metsikuid sigu. Enamus kloonitud loomadest elasid siiski vähem kui 60 päeva.

Instituut kinnitas loomade kloonimist, kuid ei ole seni andnud täiendavat informatsiooni.

Vietnami seadused keelavad täielikult inimese kloonimise, kuid lubavad loomade kloonimist.
AFP via Yahoo News, 30.11.2006
Suurbritannias algavad GM kartuli põllukatsed
Suurbritannia ametivõimud on andnud loa alustada lehemädanikukindla geneetiliselt modifitseeritud (GM) kartuli põllukatsetega.

Kartuli-lehemädanik põhjustas Iirimaal kartulisaagi täieliku hävingu ning suure näljahäda 1845. aastal. Lehemädanikukindla GM kartuli põllukatsed algavad Suurbritannias ja veel kolmes Euroopa riigis järgmisel aastal.

GM taimede põllukatseid on võrreldud kliiniliste kastetega meditsiinis ja nende eesmärk on uurida GM taimede mõju inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Alates 1998. aastast ei ole ühtegi GM põllukultuuri saanud Euroopa Liidu ametivõimude heakskiitu ega luba kasvatamiseks.

Saksa ettevõte BASF poolt välja töötatud GM kartuleid ei ole esialgu plaanis kasutada söögiks ega loomasöödaks, vaid ainult tööstusliku toorainena. Sellele vaatamata on mitmed huvigrupid reageerinud katsete lubamisele tormiliselt.
Reuters via Yahoo News, 01.12.2006
Geeni vaigistamisega hullulehmatõve vastu
Priionvalke kodeeriva geeni vaigistamine hiirtel võib neil hullulehmatõve arengut oluliselt aeglustada. Teadlased usuvad, et see ravivorm võib aidata tulevikus ka inimeste priionhaigusi ravida.

Bonni Ülikooli (Saksamaa) teadlased eesotsas Alexander Pfeiferiga uurisid hiirtel priionhaiguse ravi võimalusi priionvalku kodeeriva geeni vaigistamisega RNA interferentsi (RNAi) meetodil. RNAi meetod tugineb informatsiooni RNA (mRNA) molekuliga seonduvatele väiksematele molekulidele, mille tagajärjel muundunud ahelaga mRNA abil ei ole võimalik sünteesida spetsiifilist valku.

Kuna vereringe vahendusel on viiruste jõudmine prioonhaiguste poolt enim kahjustatavatesse ajurakkudesse raskendatud, viisid teadlased ulatuslikuma geenide vaigistamise saavutamiseks kahjutu viiruse abil mRNA töö häirimiseks mõeldud molekulid juba hiire embrüosse, mille tagajärjel paljud arenema hakkavad ajurakud juba sisaldasid RNAi molekule.

Sel moel saadud transgeensete hiirte ajju süstiti nakkavat lammaste skreipi e. kratsimistõbe põhjustavaid priioneid. Hiirtel, kellel ajurakkudest umbes 85% sisaldasid mRNA funktsiooni pärssivaid molekule, keskmine eluiga oli 230 päeva, mis oli veerandi võrra pikem võrreldes ravi mittesaanud loomadega, kelle keskmine eluiga oli 170 päeva. Teadlaste sõnul toimus eluea pikenemine tänu RNAi-le, mis vähendas normaalsete priionvalkude tootmist, mille tagajärjel vähenes ka moondunud ja ohtliku valguvormi teke.

Kuigi loomkatsed hiirtega olid edukad, on Pfeiferi sõnul täiskasvanud loomade ravil suurimaks ületamist vajavaks takistuseks täiustatud viiruse toimetamine ajju. Ent igal juhul on selge, et geeni vaigistamisel RNAi meetodil võib priionhaiguste ravimisel tulevikku olla.
New Scientist, 01.12.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: