Sisukord
  • Eesti teadlastel on võimalus ühineda uute COST projektidega
  • Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus tutvustab kunstmagu
  • GM puuvill suudaks toita miljoneid inimesi
  • Nakatumine HIVi kõikjal tõusuteel
  • Teadlased kasvatasid kana embrüole uue tiiva
  • Avastati südame tüvirakud
  • Inimese genoomi varieeruvus on suurem kui seni arvatud
  • Nisu saab oma metsikult eellaselt koos geeniga ka suurema toitainete sisalduse tagasi
Eesti teadlastel on võimalus ühineda uute COST projektidega
Kevadel toimunud COST projekti konkursi 707 nõuetele vastanud taotlusest on nüüdseks selgunud lõplik nimekiri 39 projektist, mille kiidab heaks COST kõrgemate ametnike nõukogu oma 20–21. novembril toimuval istungil.

Sellele vaatamata, et Eesti algatusel esitatud projektidest ükski selles nimekirjas pole, on kõigil võimalus osaleda partnerina konkursisõela läbinud projektides.

COST uued projektid:

Biomeditsiin ja molekulaarsed bioteadused – 7 edukat projekti:
- Advanced Methods For The Estimation Of Human Brain Activity And Connectivity (NEUROMATH) – IT
- Adipose Tissue: A Key Target for Prevention of the Metabolic Syndrome - DE
- Consciousness: A transdisciplinary, integrated approach –BE
- Inflammation in brain disease –DK
- Collaborative Association Studies in Breast Cancer - GB
- Targeted radionuclide therapy – NL
- Myelin orphan diseases in health – MYELINET - FR

Keemia ja molekulaarsed teadused ning tehnoloogiad – 3 edukat projekti
- Inhibitors of angiogenesis: design, synthesis and biological exploitation – IT
- Free Radicals in Chemical Biology –IT
- Electron Controlled Chemical Lithography with molecular resolution (ECCL) - IS

Lisainformatsioon:

Ülle Must
COSTi Eesti programmi koordinaator
SA Archimedes
Tel: 730 0330
E-post: [email protected]
SA Archimedes, 20.11.2006
Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus tutvustab kunstmagu
Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus tutvustab neljapäeval, 23. novembril, huvilistele oma uues laboris maailmas ainulaadset simulatsiooni – kunstmagu.

Kunstmagu imiteerib inimese seedetrakti toimimist ning seal uuritakse ja analüüsitakse heade bakterite nagu näiteks Gefiluse ja Actimeli bakterite tööd ja mõju inimorganismile. Keskuse ülesanne on selliste heade bakterite eluiga pikendada, et nende mõju inimesele oleks veelgi efektiivsem ja suurem.

Seoses uue labori avamisega kutsutakse kõiki valdkonnaga seotud inimesi seni kõrvalise inimese pilgule varjus olnud igapäevatööd uudistama ja vaatama, kuidas baktereid kasvatatakse ja karjatatakse.

Uus labor on üle viie korra suurem kui varasem. Hetkel töötab keskuses 50 inimest, keskuse juhataja Urmas Sanniku sõnul võib järgmisel aastal projektide lisandudes see kasvada 70 töötajani. Ennekõike nähakse kasvu TTÜ tudengite arvelt, kellele on keskuse laborid ainulaadne võimalus teoorias õpitut praktikas teostada.

Keskuse uute laboriruumide ja seal toimuvaga saab tutvuda 23. novembril kell 15.00 aadressil Akadeemia tee 15.
Postimees, 21.11.2006
GM puuvill suudaks toita miljoneid inimesi
Teadlased on avastanud meetodi, kuidas seni toidukõlbmatu puuvillaga saaks toita 500 miljonit inimest aastas.

Texase A&M ülikooli taimebiotehnoloogid eesotsas Keerti Rathore'iga modifitseerisid puuvillataime geneetiliselt, et vähendada toksilise aine gossipool sisaldust puuvillaseemnetes, muutes need inimesele toidukõlbulikuks. GM seemnetest on võimalik jahvatada jahu, mida saaks kasutada leiva ja teiste jahutoodete valmistamiseks. Rathore'i sõnul meenutab puuvillajahu maitselt kikerhernest ja on näiteks sojajahust oluliselt parema maitsega.

GM puuvillas on gossipooli sisaldust vähendatud ainult seemnetes, teistes taimeosades selle aine sisaldust ei vähendatud, kuna gossipool kaitseb taime kahjurite eest. Varem on katsetatud ka täielikult gossipoolivaba puuvilla aretamist, ent kaitsva toksiini puudumise tõttu osutus see haigustele ja kahjuritele liiga vastuvõtlikuks.

Puuvilla kasvatatakse enam kui 80 maakera riigis, valdavalt arengumaades. Aastas toodetakse praegu 44 miljonit tonni puuvillaseemneid, mis sisaldavad 21% õli ja 23% valku.

Kogu maailma praegune puuvillatoodang võimaldaks Rathore'i sõnul toita 500 miljonit inimest aastas. Tööstuslikult kasutatavate gossipoolivabade seemnetega puuvillasortide väljatöötamiseks kulub hinnanguliselt veel 10 aastat.
Reuters, 21.11.2006
Nakatumine HIVi kõikjal tõusuteel
Nakatumine HIV-i on tõusuteel kõikjal maailmas, muuhulgas näiteks ka Ugandas ja Tais, mida on varem esile tõstetud hoopis kui HIV vastase võitluse edulugusid.

Nakatunute üldarvu maailmas hinnatakse ligi 40 miljonile täiskasvanule ja lapsele. Suurima uute haigestumiste arvuga tõusevad esile Ida-Aasia, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, seda peamiselt suureneva narkootikumide tarbimise ja turvavahendite mittekasutamise tõttu seksimisel.

Kurb statistika näitab, et iga 8 sekundi järel nakatub maakeral HIVi uus inimene, mis teeb ööpäevas uute nakatunute üldarvuks 11000, samal ajal sureb aga 8000 nakatunut.

Kuigi tänapäevased ravimid suudavad ära hoida HIV arenemise surmavaks AIDSiks, ei ole seni suudetud välja töötada ravimit, mis HIV ja AIDSi ka raviks.
Reuters, 21.11.2006
Teadlased kasvatasid kana embrüole uue tiiva
Salki Instituudi (USA) teadlased kasvatasid kana embrüole eemaldatud tiiva asemele uue tiiva, tõendades, et sarnaselt kahepaiksete ja sisalikega kontrollib ka lindudel regeneratsiooni Wnt signaalrada.

Eksperimendi käigus eemaldasid teadlased kana embrüolt tiiva ning Wnt signaalraja aktiveerimisega kasvatasid selle ka uuesti. Nad näitasid, et vaid mõne geeni ekspressiooni muutmisega on võimalik oluliselt suurendada selgroogsete regeneratsioonivõimet, võimaldades taastada vajalikke kehaosi, nagu veresooni, luid, lihaseid ja nahka.

Kuigi kindlad loomarühmad on töögrupi juhi professor Juan Carlos Izpisua Belmonte'i sõnul evolutsiooni käigus kaotanud võime nt jäsemeid taastoota, on regeneratsiooni geneetiline mehhanism neis siiski säilinud ja seda on võimalik ka aktiveerida.

Aktiveerides Wnt signaalraja kana embrüo tiiva jäänustes, taaskäivitas see tiiva varase arengu protsessi, lülitades taas sisse tiiva arenguks vajalikud geenid. Selle tulemusena kasvas embrüole tagasi ilus ja täiuslik tiib.

Siiski rõhutavad teadlased, et protsess tuleb läbi viia äärmiselt täpsetes katsetingimustes, kuna kontrollimatu rakkude paljunemine võib kergelt viia vähini.
LiveScience, 22.11.2006
Avastati südame tüvirakud
USA teadlaste väitel on nad avastanud ja suudavad ka toota südame tüvirakke, mis on võimelised muunduma erinevateks imetajate südames leiduvateks rakutüüpideks.

Kolm USA teadlaste gruppi on üksteisest sõltumatult eraldanud südameveresoonkonna eelrakkusid hiire embrüonaalsete tüvirakkude seast. Teadlased usuvad, et tõenäoliselt esinevad analoogilised rakud ka inimese embrüos.

Eraldatud tüvirakkudest on saadud südamelihase rakke, veresoontes esinevaid silelihasrakke ja pärgarterit vooderdavaid endoteelirakke. Kuna südamekahjustuste puhul on kahjustunud tavaliselt rohkem kui üks tüüp rakke, siis on nii lihaskoe kui veresoonte samaaegne taastamine südameveresoonkonna haiguste puhul äärmiselt oluline.

Senised katsed kasutada erinevaid tüvirakkusid südamehaiguste ravil on olnud raskendatud sobivate tüvirakkude puudumise tõttu. Katsetusi on tehtud nii luuüdist kui lihastest saadud tüvirakkudega, ent edutult. Avastatud funktsioneerivaid hiire südame tüvirakke võib seega pidada südameveresoonkonna raviks mõeldud teaduspõhise regeneratiivse meditsiini alguseks.

Kõik grupid üritavad nüüd leida analoogilisi südame tüvirakke ka inimesel, et võimalikult kiiresti jõuda uue võimaliku rakuteraapia kliiniliste katsetusteni.
New Scientist, 22.11.2006
Inimese genoomi varieeruvus on suurem kui seni arvatud
Kui seni arvati, et inimestevaheline DNA langeb kokku 99,9% ulatuses, siis uue uuringu valguses on kokkulangeva osa suurus "vaid" 99,5%.

USA, Kanada ja Suurbritannia teadlased on teinud kindlaks suured DNA piirkonnad, mis võivad erinevatel inimestel oluliselt erineda. Need erinevused on seotud eelkõige DNA segmentide erinevate korduste arvu ning erineva asetusega nendes piirkondades.

Seni on DNA segmentide erinevad korduste arvud jäänud paljuski tähelepanuta, kuna teadlased on keskendunud eelkõige süsteemsete järjestuste otsimisele ning korduvate segmentide kindlakstegemine on seetõttu olnud raskendatud.

Hurles ja Stephen Schereri juhitud teadlased võrdlesid 270 Eoroopa, Aasia ja Aafrika päritoluga inimese genoome, otsides seekord just korduvaid üle 50000 aluse pikkuseid järjestusi. Nad tegid kindlaks ligi 1500 DNA piirkonda, mis erinesid üksteisest geneetilise koodi korduste arvu poolest. Need regioonid võtsid enda alla 12% kogu genoomist. See aga ei tähenda, et kahe inimese DNA erinekski 12% võrra, kuna kahel konkreetsel inimesel on neid erinevusi oluliselt vähem, keskmiselt 0,5% ulatuses kogu genoomist.

Kuna neis DNA ahelate korduste arvu poolest erinevate piirkondadega on seotud hinnanguliselt 10% meie geenidest, siis on DNA ahelate korduste arv seotud ka geenikorduste arvuga, mõjutades meid seega otseselt.

Inimese genoom sisaldab:
- 3,080 miljonit aluspaari;
- 22,205 geeni (hinnanguliselt);
- 10 miljonit ühe aluse muutust (SNP), (0,3% genoomist);
- 1447 piirkonda DNA segmentide erineva korduste arvuga (12% genoomist);
- 99,5% DNA kokkulangevust kahe konkreetse inimese vahel.
Nature, 23.11.2006
Nisu saab oma metsikult eellaselt koos geeniga ka suurema toitainete sisalduse tagasi
Suunatud sordiaretus aitab taastada nisu kultuurtaimeks muutmise ajal kaotsi läinud geeni.

Kui nisu 10000 aastat tagasi kultuurtaimeks muudeti, läks sordiaretuse käigus märkamatult "kaotsi" ka üks kasulik geen - NAM-B1, mille puudumine vähendab oluliselt nisu toitainesisaldust. Nüüd on leitud võimalus kaotsiläinud geen kultuurinisu genoomi tagasi viia.

California Ülikooli (Davis, USA) teadlased eesotsas Jorge Dubcovskyga uurisid kultuurnisu (Triticum turgidum) enam kui 90 sorti, mida kasutatakse pasta ja leivatoodete valmistamiseks ning mis annab umbes 20% kõigist maakeral tarbitud kaloritest. Teadlased leidsid, et kõik need sordid sisaldasid geenmutatsiooni, mis vähendas valkude, tsingi ja raua sisaldust viljaterades. Samas ei sisaldanud seda mutatsiooni metsiku nisu taimed.

Aretustöö tulemusena asendati kultuurnisu muteerunud geen metsikult nisult pärit normaalselt funktsioneeriva geeniga, mille tulemusena suurenes uues sordis mikroelementide sisaldus ning 10% võrra ka valgusisaldus. Kuna geen pärines sama liigi metsikult sordilt, siis asendati vigane geen sordiaretuse, mitte geenitehnoloogia meetoditega.

Uuest nisusordist saab väga head leiba ning Dubcovsky sõnul plaanivad nad uut sorti turustama hakata juba järgmisel aastal.
Nature, 23.11.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: