Sisukord
  • Konstrueeriti tehissoolestik
  • Inimese süljes leiti tugev looduslik valuvaigisti
  • Woo Suk Hwang ei saanudki patsiendispetsiifilisi tüvirakke
  • Johnson&Johnson omandab Conor Medsystems'i
  • Tüvirakud leevendasid lihasdüstroofiat koertel
  • Kas alternatiiv geneetiline modifitseerimisele?
  • Suundumused biotehnoloogias: ühinemised, liigne reguleeritus ja roosa biotehnoloogia
Konstrueeriti tehissoolestik
Suurbritannia teadlased valmistasid seadeldise, mis jäljendab inimsoolestikus toimuvat seedimist.

Seade on valmistatud metallist ja plastikust, mis on suuteline vastu pidama söövitavatele seedeensüümidele ja –hapetele ning seadet saab "toita" ehtsa toiduga.

Seadeldise põhidisaineri dr Martin Wickhami sõnul on see palju keerulisem kui sarnased varasemad seadeldised: erinevalt varasematest soolestiku mudelitest, mis keskendusid valdavalt seedimise keemilisele küljele, üritab uus seade jäljendada ka soolestikus toimuvaid füüsikalisi protsesse, matkides näiteks mao kokkutõmbeid ning olles võimeline isegi oksendama.

Mudeli "magu" on poole inimese mao suurune ja suudab süüa vastava koguse kala ja friikartuleid. Toidu liikumist "soolestikus" ning selle "seedimist", nagu ka seedeensüümide hulka ja eritamise kiirust kontrollitakse arvuti abil.

Teadlased usuvad, et nende loodud mudel aitab paremini mõista inimese seedekulglas toimuvat, mis võib viia tervislikuma toidu ning uute ja senisest efektiivsemate ravimite väljatöötamiseni. Kunstsoolestiku vastu on juba huvi tundnud ka äriettevõtted.
BBC News, 13.11.2006
Inimese süljes leiti tugev looduslik valuvaigisti
Inimese süljes avastati uus, loomkatsete tulemusel morfiinist kuni kuus korda efektiivsem valuvaigistava toimega looduslik aine.

Teadlased jõudsid uue valuvaigisti jälile pärast sarnase toimega loodusliku valuvaigisti leidmist rottidel.

Looduslikud valuvaigistid võivad aidata vältida sünteetiliste valuvaigistite - nagu morfiin - pikaajalisel kasutamisel tekkida võivaid kõrvalnähtusid, nagu sõltuvus ja mõju vähenemine.

Pariisi Pasteuri Instituudi teadlaste poolt kindlaks tehtud ühend – opiorfiin (ik opiorphin) - tundub pikendavat organismi kaitsereaktsiooni valule, takistades enkefaliinide lagunemist, mis omakorda aktiveerib valusignaalide jõudmist ajju blokeerivad opiaadiretseptorid. Rottidel läbiviidud katsete põhjal tundub opiorfiin leevendavat nii füüsilist kui keemilist valu.

Siiski ei peeta opiorfiini peamiseks ülesandeks organismis mitte otseselt valu vaigistamist, vaid inimkehas leiduvate ainete kaitsmist lagunemise eest üldisemalt ning õnneks takistab see ka enkefaliinide lagunemist.
Nature News, 13.11.2006
Woo Suk Hwang ei saanudki patsiendispetsiifilisi tüvirakke
Häbistatud Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang tunnistas, et ei ole kunagi saanud patsiendispetsiifilisi embrüonaalseid tüvirakke.

Hwang väitis 2005. aastal, et tal on õnnestunud kloonida 11 patsiendispetsiifilist embrüonaalsete tüvirakkude liini, mis on patsientidega geneetiliselt identsed. Peatselt seadsid eksperdid tema väidetavad saavutused aga kahtluse alla ning tuli ilmsiks, et mainekas teadusajakirjas Science avaldatud artiklid tuginevad fabritseeritud andmetele.

Nüüd on Hwang kohtus tunnistanud, et tal pole kunagi õnnestunud kloonida patsiendispetsiifilisi embrüonaalsete tüvirakkude liine. Tema sõnul said nad küll varaseid patsiendispetsiifilisi blastotsüsti staadiumis embrüoid, kuid ei suutnud neist tüvirakuliine kultiveerida.
AP, 14.11.2006
Johnson&Johnson omandab Conor Medsystems'i
Farmaatsiahiid Johnson & Johnson (J&J) omandab südamestentide tootja Conor Medsystems Inc. ligi 17 miljardi eesti krooni (1,4 miljardi USA dollari) eest.

J&J eesmärgiks on omandada Conori südamestent (veresoonte ahenemise raviks kasutatav metallkarkass), mis lisaks veresoonte seinte toestamisele sisaldab ka mahuteid spetsiifiliste ravimite jaoks, mistõttu arstimid vabanevad organismis ja toimivad ainult ravi vajavas piirkonnas. Stendil nähakse tulevikus suurt potentsiaali infarkti ja veresoonkonna raviks üldisemalt.

Ühinemine peaks plaanide kohaselt teoks saama 2007. a. esimeses kvartalis.
AP, 16.11.2006
Tüvirakud leevendasid lihasdüstroofiat koertel
Tüvirakuravi parandas oluliselt lihasdüstroofiat põdevate koerte seisundit. Ravi tagajärjel olid mõned neist suutelised isegi hüppama.

Uuring keskendus pärilikule lihashaigusele Duchenne'i lihasdüstroofiale, mis avaldub poisslastel varasest lapseeast alates ning viib varakult invaliidistumiseni. Praegu on Duchenne'i lihasdüstroofia ravimatu.

Katsed kuldsete retriiveritega, kelle põetav lihasdüstroofia vorm sarnanes inimese haigusvormile, viidi läbi San Raffaele teaduslikus instituudis (Itaalia). Katsete käigus süstiti haigete koerte vereringesse kas nende endi või siis tervete koerte veresoonte seintest eraldatud tüvirakke, mille tagajärjel haigunähud taandusid oluliselt mitmel koeral ning nad olid heas tervislikus seisundis ka viis kuud pärast ravi lõppu.

Kuigi parimaid ravitulemusi saadi tervetelt koertelt saadud tüvirakkudega, suunavad teadlased edasised pingutused sellele, et püüda kasutada ikkagi patsiendilt endalt pärit tüvirakkusid. See aitaks hoiaks eluaegse ravi, et vältida äratõukereaktsiooni.

Tüvirakud aitasid tugevdada lihaseid liitudes lihaskiududega ja tootes spetsiifilist valku, mida haigete koerte lihasrakud ei ole suutelised tootma.
AP via Yahoo News, 16.11.2006
Kas alternatiiv geneetiline modifitseerimisele?
San Diegos (USA) paiknev biotehnoloogiaettevõte Cibus on välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab saada geneetilise modifitseerimisega (GM) analoogilisi tulemusi ilma võõrast geeni organismi viimata.

Nende poolt välja töötatud RTDS tehnoloogia pakub odavamat varianti herbitsiididekindlatele GM seemnetele, mille tootmise turuliider on praeguseks Monsanto. RTDS tehnoloogia kasutab taime enda geneetilisi mehhanisme oma DNA muutmiseks koht-suunatud mutageneesi abil, mis on oma olemuselt suunatud ja oluliselt kiirendatud looduslik valik. Kuigi koht-suunatud mutageneesi kasutamine on levinud bakteritel, on Cibus esimene ettevõte, mis on töötanud välja selle tehnoloogia kiire ja usaldusväärse taimedel kasutatava rakenduse.

Hinnanguliselt kasvab GM seemnete globaalne turg 10% aastas ning 2006. a. on turu maht ligi 75 miljardit krooni (6,15 miljardit USA dollarit).

Praeguste tulemusteni on Cibus jõudnud kasutades sorgot. Ettevõttel on kavas RTDS tehnoloogia abil toodetud herbitsiididekindlad õlirapsi canola seemned turule tuua 2007. ja riisiseemned 2008. aastal.
CheckBiotech.Org, 16.11.2006
Suundumused biotehnoloogias: ühinemised, liigne reguleeritus ja roosa biotehnoloogia
Äsja Düsseldorfis lõppenud konverentsil BIO-Europe 2006 toodi välja kolm trendi biotehnoloogiasektoris, milleks on liigne reguleeritus, suurühinemised ja sellest tingitud nn roosa biotehnoloogia teke.

Konverentsil toodi välja, kuidas liigne reguleeritus, nagu uurimisvaldkondade kitsendamine, uurimistegevuse riiklik rahastamine ning ravimihindade kontrollimine, võib olla negatiivse mõjuga kogu biotehnoloogiasektori arengule, kuna mõjutab otseselt biotehnoloogiaettevõtete võimet investeerida omapoolselt teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Rõhutati, et biotehnoloogial, nagu igal teiselgi tegevusvaldkonnal, on omadus koonduda piirkondadesse, kus on loodud nende tegevuseks kõige soodsamad tingimused.

Viimase aasta jooksul aset leidnud suurühinemiste laine viitab uutele suhetele farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtete vahel. Need suurühinemised (nt Amgen/Abgenix, AstraZeneca/Cambridge Antibody Technology, Merck/Sirna) on suunatud ravimitootjate püüdlustele saada kontroll ravimitootmise tsükli üle juba alates ainete omaduste uurimisest kuni turustamiseni, mis omakorda võimaldab kulusid optimeerida.

Ettevõtete ühinemistrendist lähtuvalt defineeriti ka uus värv biotehnoloogias. Kui nn valgele biotehnoloogiale vastab tööstuses kasutatav ja nn punasele biotehnoloogiale meditsiiniline rakendus, siis farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtete ühinemisel ja tegevusvaldkondade integreerumisel need raamid hägustuvad ja sel puhul oleks õigem kasutada mõistet roosa biotehnoloogia.
Bionity.Com, 17.11.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: