Sisukord
  • Abbott ostab Kosi 45 miljardi krooni eest
  • HIV on ravitav viiruse endaga
  • Austraalia on lubamas terapeutilist kloonimist
  • Siirdatud tüvirakud taastasid nägemise
  • Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskuse ning Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse ühissümpoosium
  • Ravim aitab mutatsioone ignoreerida
  • Järjestati merisiiliku genoom, mis on täis üllatusi
  • Reesusmakaagile siirdati edukalt emakas
Abbott ostab Kosi 45 miljardi krooni eest
Farmaatsiahiid Abbott Laboratories omandab Kos Pharmaceuticals'i 45 miljardi krooni (3,7 miljardi USA dollari) eest. Tehing peaks tegema Abbottist turuliidri nn. hea kolesterooli taset tõstvate ravimite osas.

Kosi peamised tooted kuuluvad samasse valdkonda, mis täiendavad hästi Abbotti edukaid tootmises olevaid ravimeid südameveresoonkonna haiguste vastu. Lisaks on Kosil arendusfaasis astma ravim ja sissehingatav insuliin.

Abbott eeldab ühinemisest 2007. aastal väikest tulu langust, mis peaks taas tõusma 2008. aastal.

See ühinemine on seni viimane suurte ühinemiste reas, mille käigus suured farmaatsiaettevõtted lisaks uute ravimite väljaarendamisele on võtnud suuna ka konkureerivate ravimitootjate või biotehnoloogiaettevõtete omandamisele.
Reuters, 06.11.2006
HIV on ravitav viiruse endaga
Esialgsed katsetulemused näitavad, et HIVi on võimalik ravida, kasutades kahjutustatud viirust ennast.

Sellisele tulemusele jõudsid Pennsylvania Ülikooli (USA) teadlased, ravides nõnda viit patsienti, kes olid vähemalt kahele tavaravimile resistentsed.

Kahjutustatud HIV sisaldas täiendavat geneetilist informatsiooni, mis blokeerib HIV paljunemise, mille tagajärjel viiruse tase haigete veres kas stabiliseerub või alaneb. Katsete tulemused viitavad võimalusele, et selline geeniravi võib kujuneda tõsiseltvõetavaks alternatiiviks praegustele ravimitele, mille pikaajalist efektiivsust pärsib üha suurenev ravimiresistentsus.

Haigetele anti nende endi immuunsüsteemi T-rakke, mis olid nende verest eemaldatud, puhastatud ning geneetiliselt modifitseeritud nii, et sisaldasid kahjutustatud HIV DNA-d. Kõik haiged said umbes 10 miljardit T-rakku, mis moodustab 2-10% kõigist inimese T-rakkudest. T-rakkudesse lisatud täiendava DNA ülesanne oligi sünteesida RNA molekul, mis takistab HIV geneetilise info lugemist ning saboteerib sellega HIV paljunemist.

Üheksakuulise katse jooksul HIV tase haigetes kas jäi stabiilseks või vähenes, ühel juhul ilmnes HIV taseme suur vähenemine. T-rakkude tase kas jäi stabiilseks või suurenes neljal patsiendil, modifitseeritud T-rakke leiti nende organismis mitmete kuude ja mõnel juhul isegi aastate pärast.

Kuigi katsete tulemused on rõõmustavad, oli ekspertide sõnul katsealuste arv kaugeleulatavamate järelduste tegemiseks siiski liiga väike, samuti tuleks ravi saanute tervist jälgida vähemalt 15 aasta jooksul.
BBC News, 06.11.2006
Austraalia on lubamas terapeutilist kloonimist
Austraalia senat kiitis heaks inimembrüote terapeutilise kloonimise nelja-aastase keelu tühistamise, leides, et valdkonna meditsiiniline potentsiaal kaalub üles moraalsed kahtlused.

Terapeutilise kloonimise teel saadavate embrüonaalsete tüvirakkude abil loodetakse leida ravi mitmete haiguste - nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõved, seljaaju vigastused, diabeet ja artriit - vastu.

Terapeutilise kloonimise lubamise otsus ei tulnud kergelt, mida näitab ka hääletamise tulemus: 34 poolt- ja 32 vastuhäält.

Kuigi vastava otsuse peab heaks kiitma ka esindajatekoda, peeti vastuseisu ületamist senatis oluliselt raskemaks.
AP via Yahoo News, 07.11.2006
Siirdatud tüvirakud taastasid nägemise
Pimedate hiirte silmadesse siirdatud lõpuni väljaarenemata võrkkesta tüvirakud taastasid hiirte nägemise.

Suurbritannia teadlased taastasid sel moel nägemise hiirtel, kellel esinev silmakahjustus sarnanes inimsilma paljude haiguste tagajärjel tekkivaga. Senised katsed taastada valgustundlikke võrkkesta rakke on ebaõnnestunud, kuna väidetavalt on kasutatud liiga vähe diferentseerunud tüvirakke.

Seekordsetes katsetes kasutasid teadlased rakke, mis pärinesid 3-5 päevastelt hiirtelt, kellel selles vanuses võrkkest hakkab formeeruma. Neilt pärit rakud siirdasid teadlased hiirtele, kes olid geneetiliselt modifitseeritud kaotamaks järk-järgult nägemist, st neil püüti jäljendada inimsilmas toimuvaid muutusi mitmete levinud haiguste käigus.

Selliste juba võrkkesta valgustundlikeks rakkudeks eelprogrammeeritud rakkude siirdamine silma oli edukas, mille tagajärjel siirdatud rakud kinnitusid ning moodustasid elektrilised ühendused juba olemasolevate närvirakkudega. Testid kinnitasid, et hiirte pupillid reageerisid valgusele ning ka silmanärvis esines elektrilist aktiivsust, mis kinnitas signaalide edastamise ajju. Töögrupi ühe juhi dr Jane Sowdeni sõnul leidis kinnitust asjaolu, et vastupidiselt varemarvatule suudab ka väljaarenenud võrkkest toetada uute toimivate valgusretseptorite arengut.

Katsetes kasutatud hiire rakkudega samal arengutasemel olevaid inimese võrkkesta valgustundlikud rakud esinevad lootes umbes raseduse keskel. Siiski on teadlaste arvates võimalik vältida inimloote kasutamist vajalikul arengutasemel rakkude saamiseks ning et neid on loodetavasti võimalik saada ka täiskasvanud tüvirakkudest nende geneetilise mõjutamise abil.
BBC News, 08.11.2006
Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskuse ning Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse ühissümpoosium
Kaks Tartu Ülikooli tippkeskust - Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskus ning Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus - viivad ühise koostööna 24. novembril Tartus läbi noorteadlastele mõeldud teaduspäeva, kus ettekannetega oma teadustööst esinevad doktorandid ja alla 40 a teadlased.

Sümpoosiumil saab kuulata üle 30 huvitava teadusettekande, ettekannete teesid on leitavad siit: math.ut.ee/~baluun/tymri/failid/teesid.pdf

Koht: A. Linkbergi nim auditoorium aadressil L. Puusepa 8.

Korraldajad: Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskuse poolt dotsent Aavo Lang, Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse poolt dotsent Sulev Ingerpuu.

Lisainfo: Sulev Ingerpuu,
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, 09.11.2006
Ravim aitab mutatsioone ignoreerida
Uus eksperimentaalse ravim PTC124 sunnib rakke tootma korralikult funktsioneerivat valku isegi juhul, kui valku kodeeriv geen on muteerunud.

New-Jerseys (USA) asuva biotehnoloogiaettevõtte PTC Therapeutics poolt loodud suu kaudu manustatav ravim PTC124 parandas tsüstilist fibroosi põdevatel haigetel kloriidioone läbi rakumembraani transportiva valgu CFTR funktsioone. CFTR kodeeriva geeni muteerumise tagajärjel suureneb kehasekreetide viskoossus, mis võib põhjustada põletikke ja infektsioone.

PTC124 on suunatud ühe kindla mutatsiooni raviks, mis põhjustab 10% kõigist tsüstilise fibroosi juhtudest. Geenmutatsiooni tagajärjel sünteesitakse vigane, vales kohas paikneva valgusüsteesi lõppu tähistava koodiga mRNA ahel, mis põhjustab lühema struktuuriga ja reeglina mittetoimiva CFTR-valgu sünteesi. PTC124 aitab ignoreerida mRNAs vales kohas asuvat lõpukoodi ning sünteesida toimivat valku.

42-l täiskasvanud ja muteerunud geeni kandval haigel läbi viidud ravimi katsetuste esialgsed tulemused näitasidki mõnel juhul normaalsete valkude sünteesi ning nende normaalset toimimist, täheldati ka haigussümptomite leevenemist.

PTC124 esindab geneetiliste haiguste ravi üha kasvavat uurimisvaldkonda, mis vigase DNA ahela korrigeerimise asemel on suunatud RNAle. Kuigi saadud tulemused on esialgsed, kinnitavad need siiski sellise ravi võimalikkust inimesel.
Nature News, 09.11.2006
Järjestati merisiiliku genoom, mis on täis üllatusi
Kuigi merisiilik on pime, on neil samad geenid, mis aitavad inimesel näha. Samuti on neil geenid lõhna tundmiseks ning loomariigi ühe keerukama immuunsüsteemi toimimiseks.

Rahvusvaheline teadlasgrupp eesotsas George Weinstockiga (Baylori Meditsiinikolledž, USA) järjestas ning analüüsis ookeanipõhjas elava ja pruunvetikatest toituva selgrootu merisiiliku Strongylocentrotus purpuratus genoomi. Selgus, et merisiilikul, keda tuntakse kõige enam seoses tema pikkade ja teravate okastega, on enam kui 7000 geeni, mis esinevad ka inimestel.

Nii tegid teadlased kindlaks 979 geeni, mis kodeerivad valgust ja lõhnu tajuda aitavaid valkusid sarnaselt selgroogsetele, kes ka reaalselt näevad ja tajuvad lõhnu. Kuidas merisiilik, kel puuduvad nägemis- ja kuulmiselundid, neid kasutab, ei ole veel teada.

Tähelepanuväärne on ka merisiiliku immuunsüsteem. Sarnaselt inimesele esineb neil soolestikus palju immuunsüsteemi reguleerivaid geene, mis võib kaasa aidata sümbiootilistele suhetele toitu seedivate bakteritega. Samuti on neil lisaks kindlaid haigustekitajaid ära tundvale ja kahjutustavale loomupärasele immuunsüsteemile ka sarnaselt selgroogsetega kohastuv immuunsüsteem, mis suudab ära tunda ja reageerida ka uutele pisikutele.

Merisiiliku genoomi järjestamine ja selle eri osade toimimise väljaselgitamine võib aidata mõista evolutsiooni ning välja selgitada, kuidas on selgroogsetel toimunud erinevate morfoloogiliste ja füsioloogiliste iseärasuste väljaarenemine.
Reuters, 09.11.2006
Reesusmakaagile siirdati edukalt emakas
Pittsburghi Ülikooli teadlased siirdasid emaka esmakordselt mitteinimesest primaadile - reesusmakaagile. 20 tundi pärast siirdamist oli emakal tagatud korralik verevarustus ning organismi äratõukereaktsioon ravimite abil ära hoitud.

Töögrupi juht Giuseppe Del Priore planeerib siirdatud emakaga primaatidel läbi viia ka rasestumise kuni laste saamiseni, olles samas veendunud, et emaka siirdamise protseduur inimesele on juba praegu ohutu.

Del Priore optimismi ei jaga aga mitmed eksperdid, kelle väitel on praegu võimatu ennustada raseduse käigus järsult kasvava emaka verevajaduse mõju veresoontele ning äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks kasutatavate ravimite mõju lootele. Nende väiteid kinnitab ka asjaolu, et seni on loomadel teostatud ainult üks emaka siirdamine, millele on järgnenud edukas tiinus: Rootsis 2002. a. hiirtel.

Seni on inimestel läbi viidud ainult üks ning kahjuks ebaõnnestunud emaka siirdamine - 2000. aastal Saudi Araabias, mil siirdatud emakas tuli eemaldada vähem kui saja päeva pärast vereklompide tekke tõttu.
New Scientist, 11.11.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: