Sisukord
  • Geenitest kiirendab personaalse kemoteraapia arengut
  • Stiefel Laboratories ostab Connetics Corporation'i
  • Statiinid kaitsevad suitsetajate kopsusid
  • EL hakkab testima USAst imporditud riisi
  • Geenid ennustavad kunstliku viljastamise tulemuslikkust
  • Lonza ostab Cambrexi biotehnoloogia üksused
  • Järjestati meemesilase genoom
  • Vanemad embrüod elavad üle osalise rakkude eemaldamise
  • Mudapatarei peatab roostetamise merevees
  • Uus geneetiline analüüs sunnib putukate sugupuud ümber joonistama
  • Tartu Biotehnoloogia Park kuulutab välja konkursi alustavatele ettevõtetele
  • Merck ostab Sirna
  • Laboris kasvatati inimmaksa osi
  • Tüvirakud ja rakuteraapia – võimalused ja perspektiivid Eestis
  • Tehti kindlaks taimeseemnetes säilitatava raua asukoht
Geenitest kiirendab personaalse kemoteraapia arengut
Uus, vähkkasvaja geenide aktiivsuse taset mõõtev test võib aidata määrata patsientidele parimat võimalikku ravi. Test aitab 80% usaldatavusega määrata vähihaigele õiget kemoteraapiat.

Duke Institute for Genome Sciences and Policy (USA) teadlased Anil Potti juhtimisel analüüsisid geenide aktiivsuse taset erinevates vähirakukultuurides, mille reageerimine erinevatele kemoteraapia toimeainetele oli hästi teada. Statistilise andmeanalüüsi abil toodi välja kindlad eri geenide aktiivsuse tasemete kombinatsioonid, mis seostati konkreetse ravimi mõju tulemuslikkusega.

Testi käigus võrreldakse konkreetselt patsiendilt võetud vähiproovi geenide aktiivsuse taset vähirakukultuurides leituga. Patsiendi geenide aktiivsuse taseme võrdlemine eduka ravikuuri läbinud rakukultuuride omaga võimaldabki kasutada iga konkreetse vähijuhu korral parimat teadaolevat keemiaravi. Test osutab sobivaimale keemiaravi vormile 80%-lise tõenöosusega.

Testi on seni edukalt katsetatud leukeemia, rinnavähi ja munasarjavähi juhtude puhul ning Potti on veendunud, et test on kasutatav ka teiste vähivormide puhul.
New Scientist, 23.10.2006
Stiefel Laboratories ostab Connetics Corporation'i
Nahahaiguste ravimite tootmisega tegelev Stiefel Laboratories ostab samas valdkonnas tegutseva Connetics Corporation'i (mõlemad USA) 7,8 miljardi eesti krooni (640 miljoni USA dollari) eest.

Connetics'i tegevjuhi Thomas G. Wiggansi sõnul tekib ühinemise tulemusena maailma juhtiv farmaatsiaettevõte nahahaiguste ravimite tootmise valdkonnas, millel on praeguseks turul kümneid nii patendi- kui geneerilisi ravimeid.

Ühinemine on plaanis lõpetada kas 2006. a. lõpul või 2007. a. algul.
BioSpace News, 23.10.2006
Statiinid kaitsevad suitsetajate kopsusid
Kolesterooli taset alandavad ravimid statiinid võivad leevendada ka suitsetamisest põhjustatud kopsuhaigusi.

Oklahoma Ülikooli (USA) teadlased Walid Younise juhtimisel selgitasid välja, et statiine kasutavatel suitsetajatel ja endistel suitsetajatel on 35% väiksem tõenäosus sattuda haiglasse suitsetamisest põhjustatud kopsuhaiguste tõttu.

Teadlased analüüsisid 485 suitsetaja ja endise suitsetaja tervislikku seisundit ja võrdlesid seda keskmiselt kolme aasta taguse seisundiga. Selgus, et statiine kasutavate uuritavate kopsude seisund oli oluliselt parem kui mittekasutajatel - nende kopsumaht vähenes aastas keskmiselt 1% ulatuses, samas kui statiine mittekasutajatel vähenes see keskmiselt 10%.

Kui avastatud seos leiab kinnitust ka suuremamahuliste kliiniliste uuringute käigus, võib statiinidest saada esimene ravim, mis praeguste teadmiste kohaselt aitab ära hoida suitsetamisest põhjustatud kopsukahjustusi.
Nature News, 23.10.2006
EL hakkab testima USAst imporditud riisi
Euroopa Komisjon otsustas 23. oktoobril testida kogu USAst imporditavat pikateralist riisi, et vältida ebaseadusliku GM riisitüvede sattumist Euroopasse.

EK vastav otsus sündis pärast seda, kui Euroopas keelatud GM riisitüvi Liberty Link Rice 601 võis eksikombel sattuda Euroopas ringlusse ning senised EL ja USA vahelised riisi kontrolli teemalised läbirääkimised luhtusid.

Testimine saab toimuma riisi importijate kulul ning see hõlmab ka hiljuti Prantsusmaal leitud ja EL-s mitte lubatud GM riisitüve LL Rice 62.

Kuigi USA ametivõimude ning nende GM riisitüvede tootja Aventis CropScience'i esialgsetel andmetel ei kujuta LL Rice 601 inimesele ja loomadele otsest terviseriski, ei saa seda Euroopas müüa, kuna seda pole vastavalt EL seadustele testitud.

Heaks kiitmata GM riisitüve LL Rice 601 on seni leitud Taanis, Hollandis, Belgias ja Itaalias, vastav hoiatus on EL ametivõimude poolt antud ka Suurbritanniale.
CheckBiotech.Org, 24.10.2006
Geenid ennustavad kunstliku viljastamise tulemuslikkust
Geenitestid võivad peatselt ennustada, millistel naistel on suurem tõenäosus rasestuda kunstliku viljastamise abil ning keda võivad ees oodata probleemid ja pettumused.

Kunstlikul viljastamisel, mille käigus laboritingimustes viljastatud embrüo siirdatakse emakasse, on teadaolevalt madal edukuse protsent - vaid vähem kui 37% sel moel rasestatud naistest sünnitavad. Protseduuri õnnestumise määravateks teguriteks peetakse nii naiste vanust kui ka munarakkude hulka ja kvaliteeti, ning ka geneetilisi eelsoodumusi.

Cornelli Ülikooli (New York, USA) teadlased on kindlaks teinud geenivariatsiooni, mis oluliselt vähendab tõenäosust edukaks rasestumiseks kunstliku viljastamise abil. Oma uuringutes keskendusid nad kogu organismis leiduvale valguretseptorile, mis seob viljakushormooni progesteroon, mis omakorda on oluline embrüo edukaks siirdamiseks emakasse.

Progesterooni retseptori geen kodeerib kahte pisut erinevat valku PR-A ja PR-B, mille omavaheline tasakaal mõjutab paljude teiste geenide aktiivsust. Vigase geenivariandi puhul sünteesitakse rohkem valku PR-B, mis viib süsteemi tasakaalust välja, põhjustades tõenäoliselt emaka sisevoodri teisenemist, mis omakorda raskendab embrüo kinnitumist kunstliku viljastamise käigus.

240-l kunstlikult viljastatud naisest esines vigast retseptori geenivariatsiooni 17%-l. Kui normaalse geenivariatsiooniga naistest rasestus ligi 50%, siis vigase geenivariandiga naistest rasestus alla 30%.

Samuti uurisid teadlased kolme geeni, mida juba varasemalt on loomkatsetel seostatud embrüo siirdamise ja arenemise edukusega. Ka need geenid mõjutasid kunstliku viljastamise efektiivsust inimesel: 92% normaalsete geenivariatsioonide kandvatest naistest rasestus, samas kui vähemalt ühe vigase geenivariatsiooni kandvate naiste puhul oli see näitaja 41%.

Teadlaste sõnul aitab geenitest näiteks määrata senisest sobivamat siirdatavate embrüote arvu, võimaldades sobiva geenivariatsiooniga naistele siirdada vaid ühe embrüo, suurendades samas vigase geenivariatsiooni kandjate rasestumise tõenäosust siirdatavate embrüote arvu suurendamisega. Praeguse praktika kohaselt siirdatakse kõigi naiste emakasse tavaliselt 2-3 embrüot, mis võib aga osadek juhtudel viia mitmikute sünni ja sellest tulenevate ohtudeni.
Nature News, 24.10.2006
Lonza ostab Cambrexi biotehnoloogia üksused
Šveitsi plastmasse tootev keemiaettevõte Lonza ostab ravimifirma Cambrexi biotehnoloogiaüksused 5,6 miljardi eesti krooni (460 miljoni USA dollari) eest.

Lonza tegevjuhi Stefan Borgase sõnul saab selle tehinguga uue hoo ettevõtte juba kaks aastat tagasi võetud suund eluteaduste valdkonnas tegutsemise suunas ning tulevikus moodustavad selle valdkonna müügitulud kuni 90% ühendettevõtte müügituludest.

Ühinemine viiakse läbi 2007. aastal ning Lonza eeldab sellest kasu juba 2008. aastal.
Reuters, 24.10.2006
Järjestati meemesilase genoom
Järjestati meemesilase (Apis mellifera) 1,8 miljardist aluspaarist koosnev genoom. Tegu on kolmanda putukaga äädikakärbse ja malaariasääse järel, kelle genoom on järjestatud.

Mesilastel on keeruline ühiselu, arenenud suhtlemissüsteem, tähelepanuväärne mälu ning arenenud tööjaotusega kastisüsteem. Seda vaatamata sellele, et nende aju on 100000 korda väiksem kui inimese oma ning neil on vaid miljon neuronit.

Läbi on viidud ka nende kolme putuka DNA esialgne võrdlus. Võrreldes äädikakärbse ja malaariasääsega on mesilase genoom arenenud aeglasemalt, ent emas- ja isasloomalt saadud geenide uute kombinatsioonide tekke tõenäosus on 10 korda kõrgem, ületades selle näitaja poolest kõiki siiani uuritud loomi, sh inimest.

Mesilastel on 170 geeni lõhna tajumiseks, mida on palju enam kui äädikakärbsel (62) ning malaariasääsel (79). Samas on neil oluliselt vähem maitseretseptoreid kodeerivat geene - 10 geeni teiste umbes 70 geeni vastu.

Mesilaste DNA sisaldab ka suhteliselt vähe geene immuunsüsteemi tööks, mis on ootamatu, kuna tihedalt asustatud koloonias peaks valitsema soodsad tingimused igasuguste haiguste arenguks ja levikuks. Teadlased arvavad, et haigusi väldivad mesilased käitumuslike meetodite abil - nii lahkuvad haiged mesilased tarust üksi surema ning töömesilased eemaldavad tarust lõhna abil kindlaks tehtud haiged vastsed.
New Scientist, 25.10.2006
Vanemad embrüod elavad üle osalise rakkude eemaldamise
Katsed hiirtel näitavad, et vanematelt embrüotelt on võimalik senisest efektiivsemalt eemaldada rakke ilma embrüoid kahjustamata.

Varasemalt on Advanced Cell Technologies (USA) teadlased teatanud, et eraldades inimese 8-10 rakulisest embrüost ühe raku, on sellest võimalik saada embrüonaalseid tüvirakke, tagades samas embrüo ellujäämise. Paraku on selle tehnoloogia senine efektiivsus olnud vaid pisut üle 2%.

Nüüd on Weilli Meditsiinikolledži (New York, USA) teadlased leidnud vähemalt hiirtel võimaluse seda protsessi efektiivsemaks muuta. Selleks kasutasid nad pisut vanemaid embrüoid, mis koosnesid 20-25 looterakust. Eemaldades nende hulgast vastavalt kas üks, kaks või kolm rakku, üritasid teadlased neist saada embrüonaalseid tüvirakke. Ühe ja kahe eraldatud raku puhul tüvirakuliine saada ei õnnestunud, küll saadi neid kolmest eraldatud rakust. Kokku saadi 16-st embrüost eraldatud kolmerakulisest üksusest 4 tüvirakuliini, mis annab protsessi efektiivsuseks 25%, mis on palju kõrgem kui varasemate katsete käigus saadud.

Hiirtesse tagasi siirdatud embrüotest sündisid normaalsed hiirepojad 54%-l juhtudest. Kontrollgrupis, kus eemaldati embrüod ja siirdati need seejärel tagasi ilma ühtegi rakku eemaldamata, arenes tervete hiirepoegade sünnini 62% embrüotest.

Kui sama tehnoloogia abil on võimalik saada embrüot kahjustamata embrüonaalseid tüvirakke ka inimesel, võib see anda selle teadusharu arengule uue tõuke, kuna kõrvaldatakse arengu üks olulisemaid eetilisi barjääre - embrüo hukk tüvirakkude saamiseks.
Nature News, 25.10.2006
Mudapatarei peatab roostetamise merevees
Laevu, meremärke, naftapuurimisplatvorme ja teisi ookeanis asuvaid terasobjekte saaks kaitsta roostetamise eest, ühendades need merepõhjaga.

Meres kattuvad roostevabast terasest esemed peatselt mikroobide ja vetikate kihiga, milles toimuvad elektrokeemilised protsessid söövitavad aeglaselt metalli. Terasele kerge negatiivse laengu e. täiendavate vabade elektronide andmine aeglustab aga oluliselt seda protsessi. Praegusel ajal pärinevad need vabad elektronid keemiliselt aktiivsemast metallist, mis hävineb terase asemel ja mida tuleb seetõttu perioodiliselt uuendada.

National University of Mar del Plata (Argentiina) teadlased eesotsas Juan Pablo Busalmeniga on muutnud meremuda patareiks, millest pärit elekter suudaks pärssida korrosiooni, laadides roostevaba terase kerge laenguga. Biopatareist saadav energia ei maksa midagi, on loodussõbralik ja igavene.

Mikroobid saavad elektrone meremudas leiduvatest sulfiididest ja kasutavad neid oma ainevahetusprotsessis, mille lõpptulemusena liidetakse elektronid elektronaktseptorile, tavaliselt hapnikule. Torgates aga meremudasse roostevabast terasest esemetega ühendatud grafiitvardad, suunatakse mikroobide ainevahetuse käigus vabanenud elektronid elektroodide vahendusel hoopis terasest esemetele, laadides need kerge negatiivse laenguga.

Katsetades mudapatareisid terasplaatidel, ei ilmnenud plaatidel korrosioonikahjustusi ka nelja kuu möödudes. Sama ajaga kattusid biopatareidega ühendamata kontrollplaadid paksult poorse korrosioonikihiga.

Kord installeerituna vajavad korrosioonivastased biopatareid teadlaste sõnul minimaalset ja väga odavat hooldust.
Nature News, 26.10.2006
Uus geneetiline analüüs sunnib putukate sugupuud ümber joonistama
Geneetiline analüüs on välja toonud uued suhted nelja suure putukate rühma vahel, mis võib viia putukate sugupuu ümberjoonistamiseni.

Rahvusvahelise teadlaste konsortsiumi poolt läbi viidud uuringus analüüsiti lähemalt nelja putukate klassi kuuluva seltsi - liblikalised, mardikalised, kahetiivalised ja kiletiivalised - kuuluvate liikide genoome.

Teadlased leidsid, et erinevalt senisest teooriast on kärbsed ja liblikad geneetiliselt lähemalt seotud mardikatega ning kaugemalt mesilaste ja herilastega. Selle järeldusele jõuti analüüsides muutusi ja mutatsioone 185-s geenis, mis esinevad nendesse putukarühmadesse kuuluvatel putukatel, kes kokku moodustavad 45% kõigist senituntud loomaliikidest.

Analüüs seostab lähemalt ka ühiseluliste putukad mesilased ja termiidid, viidates võimalusele, et ühiselulisus arenes välja siiski üks kord, mitte üksteisest sõltumatult mitu korda.
CheckBiotech.Org, 27.10.2006
Tartu Biotehnoloogia Park kuulutab välja konkursi alustavatele ettevõtetele
Tartu Biotehnoloogia Park kuulutab välja konkursi alustavatele ettevõtetele.

Inkubandi staatust BioMed inkubaatoris võivad taodelda alustavad mitte rohkem kui 3 aastat biotehnoloogia, meditsiini või veterinaarmeditsiini valdkonnas tegutsenud ettevõtted.

Tartu Biotehnoloogia Park pakub:
- EAS-i poolt toetatud äriarenduse konsultatsioone (kogu Eesti ulatuses);
- arendus- ja finantspartnereid;
- ulatuslikku välissuhete võrgustikku;
- koostöökorraldust s.h. aparatuuri kasutust teadus- ja arendusasutustes.

Kandideerimiseks esitada sooviavaldus ning ettevõtte kirjeldus hiljemalt 20. novembriks 2006, saates need e-maili aadressile .
Tartu Biotehnoloogia Park, 30.10.2006
Merck ostab Sirna
Farmaatsiahiid Merck & Co ostab 13,5 miljardi eesti krooni (1,1 miljardi USA dollari) eest biotehnoloogiaettevõtte Sirna Therapeutics, edendamaks oma vähiravimite uuringuid.

Mercki esindajate sõnul on Sirna tegevus uudsete RNA interferentsil tuginevate ravimite väljatöötamisel olnud paljulubav, seda eriti vähiuuringute valdkonnas.

Tehing loodetakse lõpetada 2007.a. esimeses kvartalis.
Reuters, 30.10.2006
Laboris kasvatati inimmaksa osi
Newcastle ülikooli teadlastel on esmakordselt õnnestunud tehistingimustes kasvatada tüvirakkudest inimese maksarakke.

NASA-st pärit kaaluta olekut jäljendavas bioreaktoris kasvatatud maksakoe tükid on väiksemad kui ühepennine münt. Nn minimaksa abil loodavad teadlased katsetada uusi ravimeid, lisaks aitab taoline laboris kasvatatud maks vähendada vajadust loomkatsete järele. Sama tehnoloogia abil loodavad teadlased tulevikus ka täissuuruses maksa kasvatada.

Teadlaste sõnul on tegu läbimurdega, mis aitab tulevikus kasvatada siirdamiseks vajalikke organeid ja/või nende osi. Optimistlikemate prognooside kohaselt saaks laboris kasvatatud maksakude raviotstarbeliselt kasutada 10-15 aasta pärast.

Hinnanguliselt esineb kuni 10% brittidel probleeme maksaga. Valdavalt on see tingitud elustiilist, nagu liigjoomine ja ülekaalulisus.
BBC News, 31.10.2006
Tüvirakud ja rakuteraapia – võimalused ja perspektiivid Eestis
Foorum "Tüvirakud ja rakuteraapia – võimalused ja perspektiivid Eestis" toimub 24. novembril TÜ Tehnoloogiainstituudis.

Foorumi eesmärk on ühendada akadeemilises teaduses, biomeditsiini tööstuses ja meditsiiniasutustes töötavad spetsialistid, kes tunnevad huvi tüvirakkude alase teadus- ja arendustöö vastu, rääkida võimalustest Eestis ja seisust maailmas ning seada sihte rakuteraapia tuleviku jaoks Eestis.

Koht: TÜ Tehnoloogiainstituudi I korruse auditoorium (Nooruse 1, Tartu)

Korraldajad: TÜ Tehnoloogiainstituut ja Tallinna Tehnikaülikool projekti Tartu SPINNO 2 raames, foorum on tasuta.

Lisainfo: Andres Piirsoo,
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, 03.11.2006
Tehti kindlaks taimeseemnetes säilitatava raua asukoht
Taimeuuringute mudeltaim müürlook säilitab seemnetes rauda vakuoolis. Samuti sõltub raua lokalisatsioon valgust VIT1, mis transpordib rauda vakuooli.

Lisaks VIT1 valgu mõjutamisele (aktiveerimine/väljalülitamine) kasutasid teadlased oma töös ka röntgenkiirgust, tegemaks kindlaks raua lokalisatsiooni seemnetes ning uuringu tulemused üllatasid ka neid endid. Varasemalt on raua säilituskohtade otsimisel rakus keskendutud eelkõige valgule ferritiin.

See Dartmouthi Kolledži (USA) teadlaste avastus on äärmiselt oluline, kuna võib kaasa aidata ülemaailmse rauavaeguse ja alatoitumise probleemi lahendamisele.

Töögrupi juhi Mary Lou Guerinot' sõnul on rauapuudus maailmas enamlevinud toitumisprobleem, mis mõjutab enam kui kolme miljardit inimest. Neist enamuse jaoks on taimed peamiseks rauaallikaks, paraku on taimede rauasisaldus reeglina väike ja mulla madal rauasisaldus võib pärssida taimede kasvu.
CheckBiotech.Org, 03.11.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: