Sisukord
  • USA plaanib lubada turule kloonitud loomadest pärit piima ja liha
  • Ka näo miimika on geenides
  • Eli Lilly omandab Icose 26 miljardi krooni eest
  • DNA-arvuti mängib edukalt trips-traps-trulli
  • Geeniteraapia vähendab Parkinsoni tõve tunnuseid
  • Euroopa Tehnoloogiainstituut võidakse avada 2008. aastal
  • Ränist võrkkest jäljendab imetajate silma
  • Geenitest kiirendab personaalse kemoteraapia arengut
USA plaanib lubada turule kloonitud loomadest pärit piima ja liha
Kolm aastat tagasi andis USA Toidu- ja ravimiamet FDA mõista, et ta võib anda müügiloa kloonitud loomadelt ja nende järglastelt saadud lihale ja piimale. Nüüd kaalubki FDA sel teel saadud liha ja piima turustamise lubamist.

Vastav turustamist lubav otsus, mida oodatakse selle aasta lõpuks, tugineb uuuematele andmetele, mis näitavad, et kloonitud loomadelt pärinev piim ja liha ei kujuta tarbijale ühest terviseriski.

FDA veterinaarmeditsiinikeskuse juhi Stephen Sundlofi sõnul on kloonitud loomadest pärinev toit nende hinnangul sama ohutu nagu seni igapäevaselt söödav toit. Samuti ei poolda FDA Sundlofi väitel kloonitud toidu erimärgistamist.

Kloonitud loomi kasvatavad loomakasvatajad väidavad, et kloonimine tagab saadava toidu niivõrd ühtlase kvaliteedi, et seda ei olegi tavapärase tõuaretuse tulemusena võimalik saada.

Kloonitud loomade massilise toiduks kasutamise vastu olevad huvigrupid, mille hulka kuuluvad ka mõjuvõimsate toidukompaniide liidud, on juba pöördunud FDA poole taotlusega mitte kiita kõik kloonitud loomadest valmistatud tooted heaks korraga, vaid sarnaselt uute ravimitega ükshaaval. See samm aeglustaks oluliselt kloonitud loomadest pärinevate toiduainete turule tulekut.

Uuringud näitavad, et umbes pool USA elanikkonnast ei poolda loomade kloonimist toidu saamise eesmärgil. Suurimaks vastuseisu põhjuseks on usulised ja eetilised tõekspidamised ning alles seejärel mure toidu ohutuse pärast.
CheckBiotech.Org, 17.10.2006
Ka näo miimika on geenides
Charles Darwin kirjeldas juba 1872. aastal oma raamatus The Expression of Emotion in Man and Animals isa ja poja sarnast käitumist magamise ajal, viidates selliste sarnasuste võimalikule päritavusele. Nüüd on Iisraeli teadlased pimedate inimeste uuringutega näidanud, et vähemalt pereliikmete sarnane näomiimika võib olla päritav.

Haifa Ülikooli teadlased evolutsioonibioloog Eviatar Nevo juhtimisel uurisid 21 sünnist saadik pimedat vabatahtlikku, lisaks uuriti ka nägijatest sugulasi.

Teadlased uurisid kokku 43 erinevat näoilmet, mis väljendasid kuut emotsionaalset seisundit: kurbus, viha, vastikus, rõõm, üllatus ning keskendumine.

Analüüsides pimedate inimeste miimikat eri emotsioonide puhul nende nägijatest pereliikmete omadega selgus, et hoolimata sellest, et pimedad ei olnud kunagi näinud oma pereliikmete nägusid, oli nende näo miimika äärmiselt sarnane. Sarnasus oli suurim viha puhul ning väikseim rõõmu ja kurbuse puhul. Kuna pimedad inimesed ei olnud kunagi näinud oma pereliikmeid, siis on sarnase näomiimika päritavus teadlaste arvates ainus võimalus selle nähtuse selgitamiseks.

Teadlaste edasine tegevus on suunatud näo miimikat mõjutavate konkreetsete geenide väljaselgitamisele.
ScienceNow, 17.10.2006
Eli Lilly omandab Icose 26 miljardi krooni eest
Eli Lilly & Co. (USA) omandab biotehnoloogiettevõte Icos Corp. (samuti USA) 26 miljardi eesti krooni (2,1 miljardi USA dollari) eest, omandamaks kõiki õigusi erektsiooniravimile Cialis.

Lilly ootab ühinemisest olulist müügikasvu juba 2007. aastal ning tulu kasvu kiirenemist alates 2008. aastast. Ettevõtte tegevjuhi Sidney Taureli sõnul võimaldab ühinemine Cialise edasist arendustööd ning turustamist oluliselt efektiivsemaks muuta.

Cialis tuli turule 2003. aastal ning 2006. a. esimese kuuga müüdi seda enam kui 5,6 miljardi krooni eest. Cialise turuosa USA erektsiooniravimite turul ulatub Lilly andmetel 25%-ni.

Ühinemistehing loodetakse lõpetada kas 2006. a. lõpus või 2007. a. alguses.
Reuters, 17.10.2006
DNA-arvuti mängib edukalt trips-traps-trulli
DNA järjestust arvutuste sooritamiseks kasutav arvuti on trips-traps-trulli korralikult ära õppinud.

Columbia Ülikooli ja New Mexico Ülikooli (mõlemad USA) teadlaste poolt konstrueeritud arvuti MAYA-II kasutab oma töös erinevalt tavaarvutite ränil baseeruvate mikrokiipide ja protsessorite asemel DNA ahelate võimet talletada informatsiooni, nn DNA loogikalülitusi (ik DNA logic gate). Need lülitused koosnevad spetsiifiliste DNA sisendjärjestustega seonduvatest DNA ahelatest, mis seondudes moodustavad uue, ensüümina toimiva ahela, mis omakorda modifitseerib teist lühikest DNA ahelat väljundahelaks.

Kuna DNA suudab koondada äärmiselt suure hulga informatsiooni, on sellistel arvutitel tulevikus eeldatavasti suur kasutuspotentsiaal.

Mängides MAYA-II-ga trips-traps-trulli, peab arvuti alati saama "käia" esimesena keskmisele ruudule. Inimene lisab oma käiku tehes kõigile ülejäänud kaheksale mänguväljale vastavasse sensorisse spetsiifilise konkreetsele käigule vastava DNA järjestuse. Iga sensor sisaldab 14-18 DNA loogikalülitust. Kui inimene on oma "käigu" teinud, reageerib MAYA-II sellele keemiliselt, genereerides inimeselt saadud sisend-DNA põhjal uue DNA järjestuse, mis viitab valitud mänguväljale ning informeerib tehtud "käigust" ka teisi mänguvälju.

Süsteemi ühe looja, Columbia Ülikooli teadlase Joanne Macdonaldi sõnul on MAYA-II näol tegu bioarvutite järgmise põlvkonnaga, mis oma olemuselt sarnaneb esimeste ränimikrokiipide, millel oli sadu loogilisi ühendusi, leiutamisega.

Ka Manchasteri Ülikooli ekspert Martyn Amos leiab, et DNA-arvutite arendamisel on MAYA-II suund õige. Siiski ei suuda see tema arvates vähemalt esialgu konkureerida ränil põhinevate mikrokiipidega, kuna MAYA-II mõtleb käike kuni 30 minutit ning vajab väliskommunikatsiooniks veel ka teist arvutit.
New Scientist, 17.10.2006
Geeniteraapia vähendab Parkinsoni tõve tunnuseid
Esmakordselt läbi viidud Parkinsoni tõve geeniravi kliiniliste katsete esialgsed tulemused näitasid haigustunnuste olulist taandumist.

Aasta möödudes pärast geeniravi oli 12 patsiendil keha motoorika kontroll paranenud keskmiselt 25%. Samuti ei ilmnenud uurijate sõnul märke immuunsuse vähenemisest.

Seni on Parkinsoni tõbi olnud ravimatu. Haiguse kulgu on küll dopamiini taset tõstvate ravimitega õnnestunud aeglustada, ent ravimite mõju väheneb aja jooksul ning nende kasutamisega võivad kaasnevad kõrvalnähud, nagu katkendlikud liigutused.

Cornell Weill'i Meditsiinikolledži teadlased eesotsas Matthew Duringiga konstrueerisid kahjutu viiruse, mis kannab spetsiifilist valku - glutamiinhappe dekarboksülaas (GAD) - kodeerivaid geene. GAD aitab sünteesida närvisignaalide ülekandmiseks olulist ainet, mis omakorda pärsib Parkinsoni tõve puhul kindlate ülemäära aktiivsete ajuosade tegevust.

Katsetes osalesid haiged, kes olid Parkinsoni tõbe põdenud vähemalt viis aastat ja kes olid lakanud reageerimast olemasolevatele ravimitele. Konstrueeritud viirust sisaldav lahus viidi otse haigete ülemäära aktiivsetesse ajuosadesse ning kolmekuuliste intervallidega tehti patsientidele haiguse kulgu hindav test. Aasta möödudes vähenesid neil haiguse tunnused keskmiselt 25% ulatuses, kusjuures 9 patsiendi haigustunnuste vähenemine ulatus 37% ja 1 haige puhul isegi 65%-ni.

Ka patsientide aju-uuringud kinnitasid geeniravi efektiivsust, näidates erinevates aju piirkondades aset leidva ebanormaalse ainevahetuse normaliseerumist.

Siiski on teadlaste sõnul vajalik ravi saanute pikaajalisem jälgimine, et olla kindel immuunsüsteemi häirete ja teiste kõrvalnähtuste puudumises.
New Scientist, 17.10.2006
Euroopa Tehnoloogiainstituut võidakse avada 2008. aastal
Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku luua Euroopa Tehnoloogiainstituut. Instituut koosneks väikesest juhtasutusest ning instituudi ülesandeid täitvate ühenduste võrgustikust.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad instituudi raamistiku heaks, võib Euroopa Tehnoloogiainstituut alustada tegevust juba 2008. aastal, teatas komisjon.

"Instituudist saab kõrgekvaliteedilise innovatsiooni, teadustegevuse ja kõrghariduse lipulaev Euroopas. Ta on etaloniks akadeemilisuse, teadustegevuse ja ettevõtluse ühendamisel, et võimaldada Euroopal tulemuslikumalt toime tulla globaliseeruva, teadmistepõhise maailmamajanduse probleemidega," teatas Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnul peab innovatsioon muutma Euroopa ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks.

"Meie eesmärk on, et Euroopa Tehnoloogiainstituut asutataks ja hakkaks tegutsema enne praeguse komisjoni volituste lõppu. Loodan, et riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Lahtis antakse poliitiline toetus Euroopa innovatsiooni uueks lipulaevaks oleva tehnoloogiainstituudi asutamisele," ütles Euroopa Komisjoni president.
Postimees, 19.10.2006
Ränist võrkkest jäljendab imetajate silma
Looduslikke närviühendusi võrkkestas kopeeriv ränikiip võib viia paremate biooniliste silmade väljatöötamisele.

Enamus tehislikke võrkkesti ühendavad välise kaamera silma taga paikneva implantaadiga arvuti vahendusel. Kareem Zaghlouli (Pennsylvania Ülikool, USA) ja Kwabena Boaheni (Stanfordi Ülikool, USA) väljatöötatud ränikiip võib aga kaotada vajaduse nii kaamera kui ka arvuti järele.

Uudset kiipi ehitades oli teadlastele eeskujuks imetajate silma võrkkest. Kiip sisaldab valgustundlikke elemente ja vooluringi, mis funktsioneerib sarnaselt närvidele tõelises võrkkestas, filtreerides suurest hulgast visuaalsest infost välja ainult selle, mida aju kasutab tervikliku kujutise loomiseks.

Zaghlouli sõnul saab uudset kiipi siirdada otse silma ja ühendada närvidega, mis edastavad signaale silmast ajju. Kiibi suurus on 3,5x3,3 millimeetrit ja see sisaldab 5760 valgustundlikku elementi. Elemendid on ühendatud kuni 3600 transistoriga, mis jäljendavad närvirakkude tegevust valgussignaali töötlemisel ja edastamisel ajju. Kiip sisaldab 13 tüüpi transistore, mis jäljendavad eri tüüpi närvirakkude tööd.

Praegu tegelevad teadlased kiibi suuruse ja energia tarbimise vähendamise võimaluste uurimisega.
New Scientist, 20.10.2006
Geenitest kiirendab personaalse kemoteraapia arengut
Uus, vähkkasvaja geenide aktiivsuse taset mõõtev test võib aidata määrata patsientidele parimat võimalikku ravi. Test aitab 80% usaldatavusega määrata vähihaigele õiget kemoteraapiat.

Duke Institute for Genome Sciences and Policy (USA) teadlased Anil Potti juhtimisel analüüsisid geenide aktiivsuse taset erinevates vähirakukultuurides, mille reageerimine erinevatele kemoteraapia toimeainetele oli hästi teada. Statistilise andmeanalüüsi abil toodi välja kindlad eri geenide aktiivsuse tasemete kombinatsioonid, mis seostati konkreetse ravimi mõju tulemuslikkusega.

Testi käigus võrreldakse konkreetselt patsiendilt võetud vähiproovi geenide aktiivsuse taset vähirakukultuurides leituga. Patsiendi geenide aktiivsuse taseme võrdlemine eduka ravikuuri läbinud rakukultuuride omaga võimaldabki kasutada iga konkreetse vähijuhu korral parimat teadaolevat keemiaravi. Test osutab sobivaimale keemiaravi vormile 80%-lise tõenöosusega.

Testi on seni edukalt katsetatud leukeemia, rinnavähi ja munasarjavähi juhtude puhul ning Potti on veendunud, et test on kasutatav ka teiste vähivormide puhul.
New Scientist, 23.10.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: