Sisukord
  • Euroopa biotehnoloogiasektori tulevikku nähakse optimistlikult
  • Tehnopol avas esimesed uued hooned
  • Uudne materjal peatab verejooksu sekunditega
  • Neandertaallase DNA toob välja lõhe inimesega
  • Avastati teadaolevalt väikseim genoom
  • Selgusid TÜ Kliinikumi teadustöö preemia laureaadid
  • Koerte kasvu võib määrata üks geen
  • Geenmutatsioon muudab tüdrukud poisteks
Euroopa biotehnoloogiasektori tulevikku nähakse optimistlikult
Teine iga-aastane GLSV Biotech Investment Barometer tõi välja optimismi Euroopa biotehnoloogiasektori tuleviku suhtes, väljendades samas ka muret alustavate ettevõtete ebapiisava rahastamise üle.

Mõned uuringu tulemused:
* 55% vastanutest olid sektori tuleviku suhtes optimistlikumad kui 12 kuud tagasi;
* 63% loodavad biotehnoloogiaettevõtete aktsiate suuremat tootlust järgmisel aastal;
* 64% arvavad, et Euroopa biotehnoloogiaettevõtete aktsiad on alahinnatud, samas kui vaid 28% arvab sama USA ettevõtete aktsiate kohta;
* Suurimaks probleemiks Euroopas on alustavate biotehnoloogiaettevõtete ebapiisav rahastamine;
* 41% pidas ebapiisavat rahastamist suurimaks ohuks sektori arengule.

Uuringu eesmärgiks oli mõõta praegust investeerimiskliimat Euroopas ja välja selgitada biotehnoloogiasektori tulevikuväljavaateid. Uuringus osalesid ettevõtete juhid ning investorid.

VT ka Global Life Science Ventures (GLSV) pressiteadet.'>http://www.life-science-ventures.de/downloads/GLSVBiotechInvestmentBarometerRevealsContinuedOptimism.pdf" target="_blank">pressiteadet.
ScanBalt, 09.10.2006
Tehnopol avas esimesed uued hooned
Tallinna tehnoloogiapark Tehnopol on jõudnud oma arengus järgmisse faasi, avades 10.oktoobril koostöös arendusfirmaga Tehnopolis Kinnisvara esimesed uued hooned Mustamäel. Tehnopol kavandab ühtlasi ulatuslikku laienemist, et arendada aastaks 2015 välja Balti regiooni ja Ida-Euroopa juhtiv tehnoloogiapark. Koguinvesteering Tehnopoli rajamiseks ulatub hinnanguliselt 2,3 miljardi kroonini.

Tallinna Tehnikaülikooli lähedal kokku 9,8 hektari suurusel territooriumil paiknev Tehnopol pakub innovaatilistele ettevõtetele hetkel 45 000 m2 suurust rendipinda, kus juba täna tegutseb ligi 130 ettevõtet. Kõrgtehnoloogilise tootmise rajamiseks ja edendamiseks loodud Tehnopol võimaldab ettevõtetele teadmistepõhist ärikeskkonda ja rahvusvahelist suhtlusvõrgustikku. Tehnopoli teenuseid kasutavate Eesti ettevõtete kogukäive ulatub mitme miljardi kroonini.

Tallinna tehnoloogiapargi Tehnopol juhatuse esimees Kaupo Pastak ütles, et Tehnopoli uute hoonete avamine on olulise tähendusega kogu tehnoloogiapargi arengus, mis on konkreetselt piiritletud kuni aastani 2015. "Tehnopoli eesmärk on kujuneda Balti regiooni ja Ida-Euroopa juhtivaks tehnoloogiapargiks. Eesmärk on ambitsioonikas, ent peame seda realistlikuks, sest tihe koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga ning riigi, Tallinna linna ja edumeelsete arendajate toetus loob selleks väga head eeldused," rääkis Pastak. Ta lisas, et Tehnopol loodab kasutada ka Põhjamaade juhtivate tehnoloogiaparkide kogemusi ning soovib kaasata Tehnopoli väljaarendamisse veelgi aktiivsemalt erasektori.

Tehnopol on oma mastaapidelt ning olemuselt esimene omataoline teadus- ja arenduspiirkond kogu Baltikumis, mis pakub teadmistepõhist ärikeskkonda ning rahvusvahelist suhtlusvõrgustikku. Tehnopol pakub oma teenuseid teadmusmahukatele firmadele väga erinevatest valdkondadest, teiste seas on tuntud infotehnoloogiaettevõtted (nt Fujitsu Siemens, Skype, Cybernetica), ravimifirmad (nt Kevelt, Quattromed HTI, InBio, Celecure), orgaanilise keemia ettevõtted (Prosyntest), materjalitehnoloogia ettevõtted (nt Karl Storz) jpt.
Tallinna Tehnikaülikool, 10.10.2006
Uudne materjal peatab verejooksu sekunditega
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (USA) ja Hong Kongi Ülikooli teadlased töötasid välja biolaguneva vedeliku, mis peatab haavatud närilistel verejooksu loetud sekundite jooksul.

Kandes peptiididest koosneva vedeliku lahtisele haavale, moodustasid peptiidid üliõhukese kaitsva geeli kihi, mis sulges haava ja peatas veritsemise vähem kui 15 sekundiga. Haava paranedes lagunes organismile kahjutu geel rakkude poolt kasutatavateks molekulideks.

Katsetes rottide ja hamstritega peatas lühikesi peptiide sisaldav vedelik lahtiste haavade veritsemise organismi erinevates piirkondades: ajus, maksas, nahas, seljaajus ning soolestikus.

Uudne haavakaitse on kasutatav ka märgades oludes ning ei põhjusta organismi immuunreaktsiooni.

Teadlased ei oska veel täpselt öelda, mil moel materjal toimib, ent usutavasti toimub see koostoimel rakke ümbritseva rakukestaga, tekitades füüsilise barjääri. Kindel on see, et tegu ei ole vere hüübimisega, kuna see protsess kestab reeglina vähemalt poolteist minutit, samuti ei ole geelis tuvastatud hüübimisprotsessile viitavat vereliistakute kuhjumist.
Bionity.Com, 11.10.2006
Neandertaallase DNA toob välja lõhe inimesega
Kaasaegse inimese ja neandertaallase esimene DNA võrdlus näitab, et nad lahknesid umbes 400000 aastat tagasi ja et neandertaallaste DNA sarnanes enam šimpansi kui inimese DNA-le.

See viitab asjaolule, et kuigi neandertaallasel ja inimesel olid ühised esivanemad, ei olnud nad omavahel lähisugulased. Neandertaallaste geneetiline analüüs on aga äärmiselt keeruline, kuna nende tuuma-DNA fragmendid pärinevad fossiilidest.

Lawrence Berkeley National Laboratory (California, USA) teadlased eesotsas James Noonaniga võrdlesid inimese, šimpansi ja 45000 aasta vanuse neandertaallase fossilist pärit DNA-d.

Andmeid võrreldes järeldasid teadlased, et kaasaegsed inimesed ja neandertaallased lahknesid umbes 400000 aastat tagasi seniarvatud 350000 aasta asemel ning ka nendevahelised geneetilised erinevused on seniarvatust suuremad. Teadlaste sõnul kinnitavad nende leiud, et neandertaalste näol oli tegemist eri liigiga ning olulist geenivahetust kaasaegse inimesega pärast lahknemist enam ei toimunud.
New scientist, 11.10.2006
Avastati teadaolevalt väikseim genoom
Putukatega sümbiootilistes suhetes olev bakter Carsonella ruddi sisaldab väikseimat genoomi, mida on seni rakulise eluvormi puhul kindlaks tehtud.

Bakteri genoom sisaldab ainult 160000 aluspaari, mis kodeerivad 182 valgu sünteesi. Seda on enam kui kaks korda vähem kui on seni peetud eluks hädavajalikuks miinimumsuuruseks. Võrdlusena sisaldab inimese genoom 3 miljardit aluspaari, mis kodeerivad umbes 35000 valku.

C. ruddi elutseb lehekirpudes, olles nendega ulatuslikes sümbiootilistes suhetes, mis on viinud bakteri genoomi suuruse vähenemiseni isegi alla iseseisvalt ellujäämise taseme. Nii puuduvad bakteri genoomis mõned eluks hädavajalikud geenid, ent nende puudumine kompenseeritakse peremeesorganismi poolt.

Teadlaste arvates võib C. ruddi tulevikus hoopis kaotada iseseisva eksistentsi võime ja täielikult integreeruda peremeesrakku, muutudes selle püsivaks organelliks. Seda on juhtunud elu arenemisel ka varem: nii näiteks arvatakse, et loomsete rakkude mitokondrid ja taimsete rakkude kloroplastid on algselt olnud vabalt rändavad bakterid, mis on suuremate rakkude poolt assimileeritud.
LiveScience, 12.10.2006
Selgusid TÜ Kliinikumi teadustöö preemia laureaadid
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tänavuse teadustöö preemia on pälvinud Merli Saare, Anastassia Runina, Margus Punab, Maire Peters, Kadri Haller, dots Helle Karro, prof Andres Metspalu ja Andres Salumets uurimistöö eest "Androgeeni retseptori geeni polümorfismid infertiilsetel meestel".

Kliinikumi teadustööpreemia määratakse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile.

Kliinikumi ülemarst Margus Ulst annab preemia üle Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaani vastuvõtul 13. oktoobril Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööpreemia anti esmakordselt välja 1999. aasta oktoobris, mil Tartu Ülikooli arstiteaduskond ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum korraldasid ühiselt arstiteaduskonna päevi.
SA TÜ Kliinikum, 13.10.2006
Koerte kasvu võib määrata üks geen
Üksainus geen võib selgitada tohutuid erinevusi pisikese terjeri ja suure bernhardiini kasvus.

National Human Genome Research Institute'i (Maryland, USA) teadlased üritasid välja selgitada, mis põhjustab koerte suuruse kuni 50-kordse erinevuse. Selleks uurisid nad 500 portugali veekoera ning liigitasid nad röntgenpiltide ja luustiku kindlate parameetrite alusel kas suurteks või väikesteks.

Uurides DNA erinevusi suurtel ja väikestel koertel, leidsid ning väheste erinevuste hulgas ka erinevusi kasvufaktorit tootvas geenis Igf-1. Varasemalt on Igf-1 seostatud hiirte kasvuga - selle geeni eemaldamise tagajärjeks olid kääbushiired.

Et teha kindlaks, kas Igf-1 on oluline ka koerte suuruse puhul, analüüsisid teadlased 75 veekoera ning 350 teise erineva suurusega ja eri tõugu koera Igf-1 geeni. Selgus, et praktiliselt kõigil väikest tõugu koertel oli geen identne väikeste portugali veekoerte geenivariandiga, suurt tõugu koertel aga vastavalt suurtel veekoertel olevaga.

Teadlased usuvad, et geen Igf-1 reguleerib koerte poolt toodetava kasvuhormooni hulka. Portgali veekoerte puhul tootsid väikesed koerad vähem hormooni kui suured koerad.

Töögrupi juhi Nate Sutteri sõnul on tõukoerad geneetikutele tänuväärne töömaterjal, kuna nende geneetiline mitmekesisus on tõuaretuse käigus oluliselt vähenenud. See omakorda võimaldab lihtsamalt selgitada nende erinevate omaduste geneetilisi tagamaid.
Nature News, 13.10.2006
Geenmutatsioon muudab tüdrukud poisteks
Avastati geenmutatsioon, mis käivitab testiste arenemise, muutes tüdrukud poisteks.

Meestel on erinevad sugukromosoomid (X ja Y), naistel ühesugused (XX). Siiski on sellel reeglil võimalikud erakordselt harvad erandid, näiteks on võimalikud kahe X-kromosoomiga mehed. Selline soo muutumine naisest meheks toimub, kui SRY nimeline geen, mis tavaliselt esineb Y-kromosoomis, juhtub mutatsiooni tulemusel olema isalt päritud X-kromosoomis. Kuigi on tehtud kindlaks ka teisi geene, mis tekitavad probleeme soolise identiteedi määratlemisel, on SRY-ga seni seondatud valdavat enamust anatoomiliselt täiuslike XX-meeste juhtumitest. XX-meestel on küll funktsionaalsed testised, ent ilma Y-kromosoomita on nad steriilsed.

Nüüd on Pavia Ülikooli (Itaalia) teadlased Giovanna Camerinoga avastanud veel ühe geeni, mis on XX-meeste puhul sama oluline. Uurides nelja XX-venda ei avastatud neil ühelgi SRY-geeni, vaid hoopis muteerunud geeni RSPO1.

Inimese soo kujunemise määravad mitmed geenid. Eriti oluliseks nende hulgas on geen SOX9, mis meestel aktiveeritakse SRY poolt ning mis viib testiste arenemisele. Naistel on SOX9 deaktiveeritud ja selle eest vastutab RSPO1. Uuritud vendade juhtumi puhul ei suutnud muteerunud RSPO1 geen ilmselt täita oma funktsiooni, jättes SOX9 deaktiveerimata, mis omakorda viis XX-meeste arengule.

Seda teooriat näivad kinnitavat ka loomkatsed: deaktiveerides kahe X kromosoomiga hiirtel SOX9 geeni, hakkasid neil arenema testised.

Teadlaste kavatsevad edasiste uuringute käigus selgitada, mis juhtub, kui hiirtel eemaldada RSPO1 geen.
Nature News, 15.10.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: