Sisukord
  • Nobeli meditsiinipreemia läks ameeriklastele
  • Väljaarenenud vererakkusid saab edukalt kasutada kloonimisel
  • Gilead omandab Myogeni 31 miljardi krooni eest
  • Mis põhjustab tusatuju: puudus päikesevalgusest või geenid?
  • Nobeli keemiapreemia sai Roger Kornberg
  • Tartusse plaanitakse maailmatasemel teaduskeskust
  • 120 miljonit kiiretele inimgenoomi järjestajatele
  • Depressiooni geenid näitavad ravimite mittemõjumist
  • Koola joomine aitab kaasa luude hõrenemisele
Nobeli meditsiinipreemia läks ameeriklastele
Nobeli meditsiinipreemia saavad tänavu ameeriklased Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello, teatas Nobeli komitee Stockholmis.

Stockholmi Karolinska Instituudi teatel premeeritakse teadlasi geenide infovahetust puudutavate RNA-uuringute eest, vahendas Reuters.

Fire töötab Massachusettsi Tehnoloogia Instituudis ja Mello Harvardi Ülikoolis.

Nobeli meditsiinipreemia suurus on 10 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 17 miljonit Eesti krooni. Preemia antakse laureaatidele üle 10. detsembril Stockholmis Alfred Nobeli surma-aastapäeval (1896).
Tarbija24, 02.10.2006
Väljaarenenud vererakkusid saab edukalt kasutada kloonimisel
Kloonides hiiri rakkudest, millele pole loodusest enam määratud jaguneda, lükkasid USA teadlased ümber väite, et kõige lihtsam on kloonimisel kasutada kas tüvirakke või veel jagunevaid rakke.

Kloonimisel kasutatakse tuumasiirdamist, mille puhul kloonitava looma somaatilisest rakust pärit tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eemaldatud. Siirdamise tagajärjel programmeeritakse ümber tuumas asuv seni somaatilise raku elutegevust juhtiv DNA ning munarakust hakkab arenema embrüo.

Seni on arvatud, et diferentseerumata tüvirakkusid, mis võivad muunduda erinevateks rakutüüpideks, on lihtsam ümber programmeerida ja seetõttu sobivad need kloonimiseks paremini.

Jerry Yang Connecticuti Ülikoolist (USA) ja Tao Cheng Pittsburghi Ülikoolist (USA) proovisid kloonida hiiri, kasutades kolmes erinevas arengustaadiumis olevaid vererakke. Ühte gruppi kuuluvad tüvirakud olid väga vähe diferentseerunud ja olid võimelised muunduma kõigiks vererakkudeks. Teises grupis olevad rakud olid enam diferentseerunud ja olid suutelised muunduma väikeseks arvuks vererakutüüpideks. Kolmanda grupi moodustasid aga täiesti küpsed vere valgeliblede ehk leukotsüütide hulka kuuluvad granulotsüüdid.

Selgus, et kõige paremini sai kloonimiseks kasutada eeldatud vähediferentseerunud tüvirakkude asemel hoopis küpseid granulotsüüte – embrüoteks arenesid 35% siirdatud tuumaga munarakku. Keskmiselt diferentseerunud tüvirakkude puhul oli see näitaja 11% ja vähediferentseerunud tüvirakkudel ainult 8%.

Yangi sõnul oli tegemist tõeliselt üllatava tulemusega, mis võimaldaks tulevikus saada terapeutiliseks kloonimiseks vajalikku tuuma DNA-d ka lihtsast vereproovist.

Paraku ei oska teadlased veel öelda, miks diferentseerunud vererakke on lihtsam kloonida kui vere tüvirakke.
Nature News, 02.10.2006
Gilead omandab Myogeni 31 miljardi krooni eest
Maailma üks suurimaid biotehnoloogiaettevõtteid Gilead Sciences Inc. omandab Myogen Inc. 31 miljardi krooni (2,5 miljardi USA dollari) eest, et saavutada kontroll Myogeni paljulubavate hüpertoonia ravimite üle.

See tehing annab Gileadile kontrolli Myogeni eksperimentaalsete ravimite ambrisentan (ravimaks kopsude arteriaalset hüpertooniat) ning darusentan (ravimaks kõrgvererõhutõbe) üle.

Myogen eeldab ambrisentani heakskiitmist veel sel aastal, ekspertide hinnangul ületaks ravimi müügitulu aastas 13 miljardit eesti krooni (1 miljard USA dollarit).

Tehing peaks vähendama Gileadi sissetulekuid kuni 2009. aastani, ent alates 2010. aastast peaks ühinemine materiaalselt kasumlikuks muutuma.
Reuters, 02.10.2006
Mis põhjustab tusatuju: puudus päikesevalgusest või geenid?
Neljapäeval, 5. oktoobril algusega kell 17.00 toimub järjekordne AHHAA ja Briti Nõukogu teaduskohvik, mis toimub seekord Tartu Ülikooli kohviku rõdusaalis. TÜ füsioloogiainstituudi vanemteadur Sulev Kõks vestleb geenidest ja meeleoluhäiretest.

Doktor Sulev Kõksi teadustöö valdkonnaks on neurogeneetika. Oma uurimistöö ühe osana püüab ta selgitada geenide rolli meeleoluhäirete, depressiooni ja vaimuhaiguste tekkimisel. Geneetika on tänaseks võimaldanud uudset pilku heita psüühikat mõjutavatele protsessidele ning muutnud oluliselt arusaamist geenide tähtsusest. Kui õed-vennad on psühholoogiliselt sarnased, siis oletatakse sageli, et kasvatus ühises perekonnas on mõjutanud nende edaspidist käitumist. Geneetika aga on tõestanud, et lähisugulased on sarnase käitumisega pigem seetõttu, et neil on ühesugused geenid. Kas tuleb järeldada, et enamus meie iseloomust ja vaimsest võimekusest on kaasa sündinud ning keskkonnal ei ole selle kujunemisel erilist rolli? Tavaliselt alahinnatakse seda väga olulist osa, mida pärilikkus mängib paljude haiguste kujunemisel. Kuid kas geenid määravad kõike? Kas geenides on kirjas kogu meie elukäik?

Doktor Sulev Kõks pälvis 2005. aastal presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia.

Teaduskohvik on ainulaadne foorum, kuhu oodatakse kõiki huvilisi vabas õhkkonnas arutlema põnevatel teadus- ja tehnoloogia teemadel ja küsima, milline on teaduse mõju ühiskonnale. Esimene Café Scientifique Suurbritannias toimus 1998. aastal Leedsi linnas, Eestis aga Briti Nõukogu ja teaduskeskuse AHHAA ühisüritusena novembris 2004 Tartus. Seni on külas käinud mitmed tuntud briti teadlased ning juba on toimunud arutelud nanotehnoloogia, alternatiivmeditsiini, geneetiliselt muundatud taimede, teadvuse, disainbeebide, kemikaalide, kliimamuutuse, bioloogiliste rütmide ja rokkkitarri füüsika teemadel. Käesolevas teaduskohvikus esineb esmakordselt Eesti teadlane.
SA Teaduskeskus AHHAA, 03.10.2006
Nobeli keemiapreemia sai Roger Kornberg
Stanfordi Ülikooli (USA) struktuurbioloogia professor Roger Kornberg sai Nobeli keemiapreemia transkriptsiooni - geneetilise info edasikandumist DNA-lt RNA-le kontrolliva protsessi - molekulaarsete detailide avastamise eest.

2001. a. õnnestus Kornbergil kindlaks määrata RNA polümeraas II struktuur, mis võimaldas teadlastel kindlaks teha ensüümi toimemehhanismi atomaarsel tasandil ning potentsiaalse funktsionaalsuse rakus. RNA polümeraas II aitab DNA geneetilise informatsiooni ülekandumist mRNA-le, mis on vajalik edasiseks valgusünteesiks raku teistes osades.

Avastuse tähtsust rõhutab ka asjaolu, et kui DNA on piltlikult öeldes plaan, kuidas meie keha võiks töötada, siis RNA polümeraasid on selle plaani tegelikud ellurakendajad.

Nobeli preemia suurus on 10 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 17 miljonit Eesti krooni.
Nature News, 04.10.2006
Tartusse plaanitakse maailmatasemel teaduskeskust
Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Biokeskus sõlmisid koostööleppe, et luua Euroopa mastaabis arvestatava kaaluga teadusmahukas ravimiarenduse ja ravimiuuringute keskus.

"Ravimiarenduskeskuse projekti käivitamine on oluline samm Eesti liikumisel arenenud maade hulka. Keskuse tulem suunab Eesti majanduse kõrge lisaväärtusega tootmise arenguteele ja loob eeldused uue tööstusharu tekkeks," ütles keskuse idee üks autoreid, TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav.

Ravimiarenduskeskuses hakatakse tipptasemel tegelema inimese ja loomade haiguste molekulaarsete ning füsioloogiliste põhjuste väljaselgitamise, ravimimärklaudade identifitseerimise ja sobivuse määramise, uute võimalike ravimite disaini, konstrueerimise ja tootmistehnoloogia väljatöötamise ning samuti testimisega prekliinilistes ning kliinilistes katsetustes. Uurimis- ja arendustöö ravimite väljatöötamisel hakkab toimuma vastavalt koordineeritud ravimiarendusprogrammidele, kuni see muutub farmaatsiatööstusele edasiseks arenduseks ja ärilistel eesmärkidel kasutamiseks atraktiivseks.

Ustavi hinnangul moodustab keskuse käive kuue kuni seitsme aasta pärast minimaalselt 100 miljonit eurot aastas ja keskuses leiab rakenduse vähemalt 400 teadlast. Keskusest peaks kujunema mahukat intellektuaalset kapitali omav jätkusuutlik organisatsioonioon, mis tegutseb ravimiarenduse vallas tipptasemel ja omab ulatuslikku koostöövõrgustikku maailma juhtivate farmaatsia ja biotehnoloogia firmade ning uurimisasutuste ja ülikoolidega.

Ustav loodab, et ravimiarenduskeskuse ettevalmistustööga ühinevad ka teised ülikoolid, teadusasutused, Eesti haiglad, ministeeriumid, ametid ja ettevõtted. "Ainult koos tegutsedes on võimalik muuta Eesti majandus oluliselt tänapäevasemaks ning konkurentsivõimelisemaks ja sellega tuleb alustada kohe praegu ning üheskoos."
Tartu Ülikool, 05.10.2006
120 miljonit kiiretele inimgenoomi järjestajatele
X Prize Foundation pani välja ca 120 miljoni krooni (10 miljoni USA dollari) suuruse auhinna 100 inimese genoomi järjestamise eest 10 päeva jooksul. Tegemist on läbi ajaloo suurima meditsiiniauhinnaga.

Konkursi korraldajad loodavad, et konkurss kiirendab personaliseeritud meditsiini arengut, mis on suunatud inimese geneetilist ülesehitust arvestavate individuaalsete ravimite tootmisele.

Inimgenoomi projekti endine juht Francis Collins peab konkursi tingimuste täitmist äärmiselt keeruliseks, kuna praegu kulub inimese genoomi järjestamisele kuid. Ka X Prize Foundation'i teadusnõukogu liikme Leroy Hoodi sõnul oleks üllatav, kui keegi suudaks selle auhinna võita lähema viie aasta jooksul.

2004. a. andis X Prize Foundation välja 10 miljoni USA dollari suuruse auhinna eraettevõtjatele kosmoselaeva valmistamise eest, mis oli suuteline kaks korda kahe nädala jooksul viima kolm inimest vähemalt 100 kilomeetri kõrgusele maapinnast.

Lisainfo: http://genomics.xprize.org/
Nature News, 05.10.2006
Depressiooni geenid näitavad ravimite mittemõjumist
Kui depressiooni käes kannatavatele või krooniliselt murelikele inimestele kirjutatakse välja nende vaimset seisundit parandavaid ravimeid, kulub ravimite mõjumise või mittemõjumise väljaselgitamiseks katse-eksituse meetodil mitu nädalat. Nüüd terendab silmapiiril geenitest, mis võib aidata selgitada, millisele konkreetsetele ravimitele haige ei reageeri.

Cornelli Ülikooli (New York USA) teadlased eesotsas Francis Leega keskendusid ajurakkude mutatsioonile, mis muudab inimese vastuvõtlikumaks depressioonile ja sellega seonduvatele tervisehäiretele. Nad konstrueerisid hiire, kellel väljendus sama mutatsioon, ning leidsid, et neil geneetiliselt modifitseeritud hiirtel avaldusid klassikalised närilistele omased ärevuse ja depressiooni tunnused. Enamgi veel: manustades hiirtele laialt kasutatavat inimravimit Prozac (fluoksetiin) ilmutasid loomakesed vaid väheseid paranemise tundemärke.

Paljude depressiooniravimite eesmärk on suurendada aju neuronitele kättesaadava ja inimese emotsionaalse seisundiga seostatava aine serotoniini hulka. Ent uuemad andmed viitavad, et lisaks serotoniinile võivad ka teised ained olla seotud depressiivse seisundiga. Nii tehti 2003. a. kindlaks, et fluoksetiin aitab kaasa neuronite kasvule hippokampuses - ajupiirkonnas, mida seostatakse õppimise ja mäluga.

Hiirtel läbi viidud uuring lähtuski eeldusest, et neuronite kasv on olulise tähtsusega leevendamaks depressiooni ja sellega seonduvaid tervisehäireid. Hiire ajurakkude poolt eritatavat ning neuronite kasvu juhtivat spetsiifilist valku BDNF kodeerivasse geeni sisse viidud mutatsioon põhjustaski hiirtel tavapärasest suuremat ärevust, mida ei olnud fluoksetiiniga võimalik leevendada. Ka sarnase geenmutatsiooniga inimesed on vastuvõtlikumad depressioonile ning õppimis- ja mäluraskustele. Seda mutatsiooni kannavad näiteks 30% Kaukaasiast pärinevatest inimestest, ent fluoksetiini toimet pole neil uuritud.

Kui hiirtel katsetatu toimib ka inimeste puhul, selgitab see dr Lee kinnitusel, miks umbes 60% depressiooni põdevate patsientide puhul ei toimi esimesena välja kirjutatud ravim. See võiks kaugemas tulevikus anda arstidele võimaluse seda geenmutatsiooni kindlaks tehes välja kirjutada patsiendile koheselt, ilma pikaajalist katse-eksituse meetodit kasutamata, mõjuvad ravimid.
Nature News, 05.10.2006
Koola joomine aitab kaasa luude hõrenemisele
Koola joomine võib eelkõige naistel põhjustada luude hõrenemist ning suurendada osteoporoosi ohtu.

Jean Mayer Human Nutrition Research Centre'i (USA) teadlaste poolt läbi viidud 2500 inimest hõlmava uuringu tulemusena leiti, et isegi nelja purgi koola joomine nädalas vähendab oluliselt luude mineraalidesisaldust naistel. Meestel täheldati sama, ehkki väiksemas ulatuses.

Teadlaste arvates on selle põhjuseks koola kõrge fosforiühendite sisaldus. Uuringu juhi dr Katherine Tuckeri sõnul võib kaltsiumivaene ja fosforirikas menüü tõepoolest luude mineraalse koostise tasakaalust välja viia suunaga kaltsiumi vähenemisele.
NetDoctor News, 06.10.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: