Sisukord
  • Järjestati Accumulibacter phosphatis'e genoom
  • Marsile tulevikus suunduvaid astronaute võib kimbutada kosmiline kiirgus
  • UCB ostab Schwarz Pharma 69 miljardi krooni eest
  • Tehti kindlaks dementsuse arenguks oluline ensüüm
  • Bionina 29. septembri saate teemaks on tüvirakud
  • Müügiloa sai esimesene emakakaelavähi vaktsiin
  • Kaardistati hiire aju
  • Viidi läbi esimene inimoperatsioon kaaluta olekus
  • Loodi kiduussikindlad taimed
  • Euroopas hakatakse tootma müügiks mõeldud tüvirakke
  • Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise
  • Intellectual Property Strategies in Bioscience
  • Tartus toimusid 5. ScanBalt Forum ja 7. rahvusvaheline Geenifoorum
Järjestati Accumulibacter phosphatis'e genoom
Heitvete puhastamiseks kasutatava aktiivmuda geneetiline uuring viis bakteri Accumulibacter phosphatis genoomi peaaegu täieliku kaardistamiseni.

A. phosphatis mängib olulist rolli ülemäärase fosfori eemaldamisel heitvetest.

Mikrobioloogid on 35 aasta jooksul seni edutult üritanud A. phosphatis't laboris puhaskultuurina kasvatada ning ka tema DNA järjestamine ei toimunud puhaskultuuris. Teadlased loodavad, et DNA kaardistamisel saadud andmed võimaldavad siiski selle saladusliku ainurakse "kodustada", mis teeb võimalikuks tema eluviisi edasised uuringud, muutes tulevikus heitvete puhastamise biotehnoloogilise protsessi praegusest efektiivsemaks.
Genomeweb News (vajalik tasuta registreerumine), 25.09.2006
Marsile tulevikus suunduvaid astronaute võib kimbutada kosmiline kiirgus
Katsed rottidega viitavad võimalusele, et kosmoseretkedel Marsile võib kosmiline kiirgus kahjustada astronautide aju ning põhjustada õppimisvõime langust ja stressi.

Kui kosmosesüstiku ja kosmosejaamade pardal viibijad on kosmilise kiirguse eest kaitstud paljuski tänu Maa magnetväljale, siis kuni kolm aastat kestva lennu puhul Marsile selline kaitse puudub.

Selgitamaks pikaajalise kiirguse võimalikku mõju tervisele, uurisid Marylandi Ülikooli (Baltimore, USA) teadlased eesotsas Bernard Rabiniga, kuidas pikaajaline raskete osakeste kiirgus mõjutab rottide käitumist ja kognitiivseid võimeid.

Rotte kiiritati 0,5 grei suuruse doosiga, mis on piisavalt väike, et nende eluiga mitte lühendada. Umbes sama doosi, küll oluliselt pikema aja jooksul, saaksid ka astronaudid ekspeditsioonil Marsile. Kiiritada saanud rottidel halvenes labürindis orienteerumise võime ja neil kulus rohkem aega, et õppida toidu saamiseks nupule vajutama. Samuti olid nad kergemini ärrituvad ja stressiolukordades kartlikumad.

Rabini sõnul võivad astronaudid pikal kosmosereisil kogeda samasuguseid kosmilise kiirgusega kaasnevaid kõrvalmõjusid, mis võivad hakata mõjutama ekspeditsiooni kulgu ja tulemusi.

Ka 1998. a. süstikuga kosmoses käinud arsti Jay Buckey hinnangul on äärmiselt oluline teada, kuidas mingis koguses kiirgus mõjutab ajutegevust. Kui on teada lubatud piirid, on kogu ekspeditsiooni ja kosmoselaeva võimalik disainida sellest lähtudes.
New Scientist, 25.09.2006
UCB ostab Schwarz Pharma 69 miljardi krooni eest
Euroopas jätkub suurühinemiste laine ravimitööstuses: Belgia ravimitootja UCB teatas Schwarz Pharma (Saksamaa) ostmisest 69 miljardi krooni (4,4 miljardi euro) eest.

Viimase nädala jooksul on see juba kolmas analoogiline tehing Saksamaal, eelmisteks on Serono ostmine Mercki poolt ja Altana ravimite tootmisüksuse müümine Nycomedile.

Loodava ühendettevõtte aastane müügikäive ületab 51 miljardit krooni, teadus- ja arendustegevusele aastased kulud on 12 miljardit ning arendamisel on mitmed uued rohud.

Cambridge Healthcare and Biotech'i (Suurbritannia) direktori Martyn Postle'i sõnul on keskmise suurusega Euroopa farmaatsiaettevõtetel kaks valikut: kas liituda või surra. Ühinemine on võimalus seista vastu üha kasvavatele kulutustele uute ravimite väljatöötamisel ning suurte ravimitootjate, nagu Pfizer ja GSK, survele vastu seismiseks.

Võrdluseks: Eesti riigieelarve planeeritav maht 2007. aastaks on ca 75 miljardit krooni.
Reuters, 25.09.2006
Tehti kindlaks dementsuse arenguks oluline ensüüm
Saksa, Belgia ja USA teadlaste grupp avastas, et kesknärvisüsteemi arenguks vajalik ensüüm beeta-sekretaas (BACE1), mis aitab närvisüsteemi arenedes katta närvirakkude jätkeid kaitsva müeliiniga, on oluline ka Alzheimeri tõve arengus.

Lülitades geneetiliselt modifitseeritud hiirtel välja ensüümi BACE1 kodeeriva geeni, peatus neil ka Alzheimeri tõvele sarnaste sümptomite areng. Ent kuna nende GM hiirte närvirakkudel puudus korralikult väljaarenenud müeliinkate, siis võivad nad olla vastuvõtlikumad teistele kesknärvisüsteemi degeneratiivsetele haigustele.

Alzheimeri tõbe iseloomustab valgufragmentide - beeta-amüloidide - teke, millele aitavad kaasa mitmed ensüümid, teiste hulgas BACE1. Kui BACE1 deaktiveerida, valgufragmentide teke ja Alzheimeri tõve areng lakkab.

Paraku takistab ensüümi deaktiveerimine selle teiste funktsioonide, sh müeliinkatte loomine närvirakkude jätketele, korralikku täitmist. Teadlased usuvad siiski, et BACE1 geeni väljalülitamisel on negatiivne kõrvaltoime ainult loote arengus ning täiskasvanud inimesel on selle mõju kas väike või olematu.

Avastus võib tulevikus viia uute BACE1 ensüümi aktiivsust ja koos sellega ka Alzheimeri tõve tagajärgi piiravate ravimite väljatöötamisele.
CORDIS News, 25.09.2006
Bionina 29. septembri saate teemaks on tüvirakud
Telesarja Bionina 29. septembri saate teemaks on tüvirakud. Selgitatakse, kuidas ravitakse vereloome tüvirakkude siirdamisega verevähihaigeid ning saab teada, kuidas on Tartu Ülikooli teadlastel õnnestunud jõuda selleni, et 70% tüvirakuravi saanud patsientidest saab täiesti terveks. Uuritakse, kuidas edenevad uuringud ajutüvirakkudega ja miks ei saa neid juba praegu ajukahjustusega patsientidele siirdada.

Telesari toob vaataja ette põnevaid lugusid sellest, mida pakuvad teadus ja tehnoloogia paljude aktuaalsete probleemide lahendamiseks, millega Eesti riigil ja kogu rahval tuleb kas nüüd või hiljemalt lähiaastail kokku puutuda. Bionina tõestab, et teadlased tegelevad paljude väga tõsiste ja kogu ühiskonda puudutavate probleemidega ning seda siinsamas Eestis.

Bionina saated on on Eesti Televisiooni eetris reedel kell 18.15, kordussaated teisipäeval kell 14.00 ja neljapäeva hilisõhtul.
Tartu Ülikool, 26.09.2006
Müügiloa sai esimesene emakakaelavähi vaktsiin
Euroopa komisjon andis müügiloa esimesele emakakaelavähi vaktsiinile maailmas, mida uutes Euroopa Liidu riikides turustatakse nime Silgard all. Mujal maailmas kannab vaktsiin nime Gardasil.

Vaktsiin hoiab 100 protsendiliselt ära inimese papilloomviiruse 16 ja 18 tüübi poolt põhjustatud emakakaelavähi ning vähieelsete seisundite tekke ning samuti papilloomviiruse 6, 11, 16 ja 18 tüübiga seotud madala riskiastmega vähieelsete kahjustuste ja genitaalkondüloomide tekke.

Ligikaudu 630 miljonit inimest üle maailma on nakatunud inimese papiloomviirusesse. Emakakaelavähk on naiste suremuse põhjuste hulgas rinnavähi järel teisel kohal maailmas - aastas sureb ligikaudu 240 000 naist - ja igal aastal diagnoositakse pool miljonit uut haigusjuhtu.

Eestis esineb Põhja-Eesti Regionaalhaigla Naistehaiguste keskuse ülemarsti, onko-günekoloogi Kersti Kuke sõnul umbes 160-170 emakakaelavähi esmajuhtu aastas, nendest ligikaudu 60 protsenti on levinud haigusega. Viieaastane elulemus neil vähipatsientidel on väga tagasihoidlik ning selle näitaja alusel on Eesti Euroopas viimasel kohal.
ETV24, 26.09.2006
Kaardistati hiire aju
Paul Alleni Instituudis valmis hiire aju kolmemõõtmeline atlas, mis on avalikkusele vabalt kättesaadav.

Tarkvaragigandi Microsoft kaasasutaja Paul Alleni poolt rajatud instituudis valminud hiire kolmemõõtmeline ajuatlas kaardistab aju erinevad piirkonnad, kus toimub 21000 geeni aktiveerimine ja ekspressioon. Paul Alleni sõnul on tegu seni unikaalse infokoguga.

Kuna 90% hiire geenidest langeb kokku inimese omadega, siis loodavad teadlased atlase abil paremini mõista mitmete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõved, epilepsia, skisofreenia, autism ning sõltuvushaigused, tagamaid.

Hiire ajuatlas on avalikkusele internetis vabalt kättesaadav aadressil http://www.alleninstitute.org
AFP via Yahoo News, 27.09.2006
Viidi läbi esimene inimoperatsioon kaaluta olekus
Prantsuse doktorid viisid esmakordselt kaaluta olekus läbi inimoperatsiooni. See viidi läbi spetsiaalselt selle jaoks kohandatud lennukis, kus on võimalik osaliselt simuleerida kosmoses valitsevaid tingimusi.

Operatsiooni käigus eemaldati 46-aastase vabatahtliku käelt healoomuline kasvaja. Eksperimendi eesmärgiks oli katsetada operatsioonide teostatavust kosmoses kaaluta oleku tingimustes.

Lennu ajal sooritas lennuk 32 korda vaba langemisega 20 sekundi pikkuseid allasööste, mille ajal valitses lennukis kaaluta olek. Operatsioon viidigi läbi nende allasööstude ajal ning operatsiooniks vajalikud vahendid olid kinnitatud magnetitega.

Projektijuht Dominique Martini sõnul kinnitas eksperiment, et operatsioonid kosmoses on võimalikud ning lennukis kasutatud varustus on selleks igati sobiv.

Sarnane eksperiment viidi läbi ka 2003. a, mil lennukis opereeriti roti sabas olevat 0,5 millimeetrise läbimõõduga veresoont.
New Scientist, 27.09.2006
Loodi kiduussikindlad taimed
Georgia Ülikooli (USA) professor Richard Hussey on leidnud võimaluse peatada maailma ühtede enam kahju tekitavate taimekahjurite - mikroskoopiliste taimejuuri kahjustavate ümarusside hulka kuuluvate kiduusside - laastamistööd.

Need majanduslikult väga olulisse taimekahjurite gruppi kuuluvad mikroskoopilised kidurussid ründavad praktiliselt kõikide põllukultuuride juuri, kahjustades kokku umbes 2000 taimeliiki. Nad tungivad taime juure sisse ning toituvad juure rakkudest, põhjustavad juures mügarike ehk sõlmede teket, mis kahjustavad saaki ja vähendavad viljakust. Neli tavalist kiduussiliiki moodustavad 95% kõigist sellesse gruppi kuuluvate parasiitide kahjustustest.

Hussey rühm tegi neil kiduussidel kindlaks nn parasiitsuse geeni, mille olemasolu muudab nad parasiitideks. Selle geeni väljalülitamisel muutuvad ussid võimetuks taimi nakatama. Oma eksperimentides modifitseerisid teadlased geneetiliselt (GM) müürlooka (Arabidpsis), mis on taimegeneetikutele heaks mudeltaimeks. GM tulemusel hakkas taim tootma RNA-d, mis vaigistas parasiitsuse geeni juurde tungivatel kiduussidel, mille tagajärjel nad enam ei suutnud taime nakatada. Tehnoloogia pakkus kaitset kõigi nelja olulisema kahjuriliigi eest.

Hussey sõnul pakub nende saavutus võimaluse aretada suure kiduussikindlusega põllukultuure, seda ka kahjurite vastu, kelle vastu taimedel looduslik kaitsemehhanism puudub.
CheckBiotech.Org, 27.09.2006
Euroopas hakatakse tootma müügiks mõeldud tüvirakke
Roslin Cells Centre (Ðotimaa) asub väidetavasti esimesena Euroopas tegelema tüvirakkude kommertsliku tootmisega.

Tüvirakuliinid luuakse annetatud munarakkudest ja embrüotest ning neid kavatsetakse müüa kogu maailmas.

Projekti koordinaatori dr Paul De Sousa sõnul ei peeta tüvirakkude müümisel silmas majanduslikku tulu, vaid eelkõige loodetakse selle abil kergendada ja kiirendada uute ravimite ning meditsiinitehnoloogiate väljatöötamist ja testimist.
BBC News, 27.09.2006
Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise
Valitsus kiitis täna heaks viljatusravi toetamise aluspõhimõtted aastatel 2007-2010 ja viljatusravi toetamise aluspõhimõtete rakenduskava samaks perioodiks.

Väljatöötatud tegevuste eesmärk on viljatuse riskitegurite vähendamine ja viljatusravi teenuse kättesaadavuse tagamine.

Viljatusravi toetamise üks põhieesmärke on saavutada sündivuse tõus taastetasemeni. Seda arvestatakse, võttes aluseks laste arvu ühe viljakas eas naise kohta ja väljendatakse summaarse sündimuskordaja kaudu, mille väärtus peab olema vähemalt 2,1. Eestis on see näitaja alates 1994. aastast olnud keskmiselt 1,35 ja viimastel aastatel pisut tõusnud (2005. aasta seisuga 1,45).

Viljatusravi toetamise kaudu soovitakse muuta ravi kättesaadavamaks ja seeläbi kahekordistada kunstliku viljastamise teel sündivate laste arvu kuni 500 lapseni aastas.

Aastatel 2007–2008 peaks sündima kuni 400 last aastas ning aastatel 2009–2010 oodatakse 500 ja rohkem last aastas. 500 sündivat last aastas moodustaks juba ca 2,5–3,5 protsenti kõikidest sündidest.

Viljatusravi toetamise aluspõhimõtetes kirjeldatud tegevusi viivad ellu Eestis tegutsevad viljatusravi kliinikud koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga.

Tegevusi rahastatakse riigieelarvest selleks ettenähtud sihtotstarbelistest vahenditest ja haigekassa ravikindlustuse eelarvest. Viljatusravi toetamise aluspõhimõtete rakendamiseks aastatel 2007 – 2010 vajalikud kulud kokku on 242,3 miljonit krooni.

2006. aasta lisaeelarve ja 2007. aasta eelarvega on viljatusravi kulude maht riigieelarvest 40 miljonit krooni.
Postimees, 28.09.2006
Intellectual Property Strategies in Bioscience
ScanBalt Intellectual Property Knowledge Network (IPKN) korraldab 12.-13. oktoobril 2006 seminari "Intellectual Property Strategies in Bioscience".

Seminari toimumiskohaks on Vilnius (Leedu) ning seminari töökeel on inglise keel.

ScanBalt IPKN pakub ka võimalust osaleda tasuta seminaril PhD üliõpilastele Balti riikidest, kelle õpingud on seotud biotehnoloogiaga või intellektuaalse omandiga.

Täpsem informatsioon on kättesaadav ScanBalt IPKN koduleheküljel: http://www.scanbaltipkn.org

Lisainfo:
Kelly Laine
Tel: 52 234 78
[email protected]
, 28.09.2006
Tartus toimusid 5. ScanBalt Forum ja 7. rahvusvaheline Geenifoorum
21.-23. septembril korraldas SA Eesti Geenikeskus Vanemuise Kontserdimajas geneetika ning biotehnoloogia tippürituse - kaksikkonverentsi ScanBalt Forum ja Geenifoorum 2006.

Kaksikkonverentsil osales kokku 375 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku ja juhti, neist kolmandik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast ning Lääne-Euroopast.

Viienda ScanBalt Forum'i (21.-22. september), alapealkirjaga "Industry, Academia and Authorities: Collaborating for Excellence" avanud Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler dr Kristjan Haller rõhutas regionaalse koopereerumise tähtsust, mis annab ka Eesti-sugustele väikeriikidele võimaluse osaleda aktiivselt globaalses innovatsioonis.

ScanBalt Forum sisaldas 9 plenaarloengut ning 9 paralleelsessiooni, keskendudes nii Läänemere bioregiooni arendamise, public-private-partnership'i kui intellektuaalomandi realiseerimise ning uute projektide algatamise teemadele.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Per Unckel tutvustas pikkade traditsioonidega koostööd Põhjamaade vahel, tuues välja ScanBalt tüüpi supervõrgustike ja regionaalse koostöö olulisust ning rõhutades ScanBalt'i üht olulist põhimõtet - Brain gain and circulation instead of brain drain.

ScanBalt Academy president ning toitumisteadlane prof Kaare Norum rääkis toitumise mõjust tervisele ning selle mõju teadusliku hindamise tähtsusest, samuti geenitehnoloogia poolt pakutavatest võimalustest toidu kasulike omaduste esiletoomisel.

Nordea panga Poola ja Baltimaade asepresident Esa Toumi peatus innovaatiliste ja arenevate ettevõtete ja võrgustike, sh ScanBalt'i rahastamisvõimalustest panga vaatevinklist lähtuvalt.

Praktiline workshop "Get ready for the 7th EU research framework programme" andis tulevastest 7. Raamprogrammi eluteaduste projektikonkurssidest huvitatutele võimaluse praktiliselt tutvuda taotuste koostamise köögipoolega.

Seitsmendat rahvusvahelist Geenifoorumit (22.-23. september), alapealkirjaga "Genoomika alused" avanud Tartu Ülikooli teadusprorektori prof Ain Heinaru tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest ning rõhutas sarnaste rahvusvaheliste teaduskonverentside olulisust noorteadlastele.

Programmikomitee juht, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ütles, et kuueaastase töö tulemusena ja tänaseks ligi saja kahekümne Tartus käinud tippesineja vahendusel on informatsioon ürituse kõrgetasemelisest programmist hakanud inimese geneetikaga tegelevates ringkondades levima. Professor Metspalu sõnul on teadusmaailmas väga oluline vahetu kohtumine ja isiklik kontakt, mis loob võimaluse edasiseks tulemuslikuks koostööks nii Euroopa Liidu kui ka teistes teadusprogrammides.

14 tippesinejaga mitmekesine programm pakkus võimalust kuulata erialaseid ettekandeid mitmest valdkonnast.

Londoni Kuningliku Kolledži ja Lille'i Ülikooli Pasteuri instituudi professor Philippe Froguel rääkis kaasaegsete geneetiliste võimaluste kasutamisest ning katsete disainimisest, et leida tervislike seisundiste, sh tüsedus, ja komplekshaiguste, sh diabeet, geneetilisi komponente.

Maailma üks tuntumaid molekulaarsete tehnoloogiate arendajaid ning 22 patendi või patenditaotluse autor prof. Ulf Landegren Uppsala Ülikooli geneetika ja patoloogia osakonnast tutvustas meetodeid, mis lubavad analüüsida üksikut makromolekuli nii lahuses kui ka rakus.

Prof Daniela Toniolo San Raffaele teaduslikust instituudist ja prof Maris Laan Tartu Ülikoolist keskendusid viljatusele ja selle seotusele erinevate geenidega. Geeni- ja kromosoomide koopiate arv mõjust haigustele rääkisid prof André Reis Friedrich-Alexander Ülikool Erlangen-Nürnbergis ning dr Hans van Bokhoven Radboudi Ülikooli Nijmegeni meditsiinikeskusest.
Erinevate biomeditsiiniliste andmepankade kasutamisvõimalustest ning järjest kasvavast rollist genoomiuuringutes ja meditsiinis rääkisid dr Howard Cann Fondation Jean Dausset'st, dr Rhian Gwilliam Wellcome Trust Sanger Institute'ist, dr Nigel Spurr GlaxoSmithKline'st ning prof Cornelia van Duijn Rotterdami ülikooli Erasmuse meditsiinikeskusest.

Esmakordselt olid konverentsil oma teadustööd tutvustavate postritega esindatud ka Artur Linnu stipendiumifondi käesoleva õppeaasta stipendiaadid.

Tänu toetajatele oli ligi 120 noorteadlasel ja tudengil ning 85 arstil ja teaduril võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Seitsmenda rahvusvahelise geenifoorumi korraldamist toetasid Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, Tartu Ülikool, Tartu linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
SA Geenikeskus, 29.09.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: