Sisukord
  • Töötati välja lihtne tuberkuloositest
  • ScanBalt Forum ja Geenifoorum toovad Tartusse eluteaduste ja biotehnoloogia tipud
  • Kunstpäevitus tõrjub nahavähki
  • Koerad ja kassid kaitsevad lapsi bakterite eest
  • Loomulikult surnud embrüod võivad saada tüvirakkude allikaks
  • Altana müüb oma ravimitootmisüksuse 70 miljardi eest Nycomedile
  • Merck ostab Serono 163 miljardi eest
Töötati välja lihtne tuberkuloositest
Suurbritannia teadlased on välja töötanud uue ja lihtsa testi tuberkuloosi kindlakstegemiseks.

Test otsib unikaalseid tuberkuloosi biomarkereid patsiendi vereproovist ja see võimaldab saada vastuse kiiresti ja 94%-lise täpsusega. Tuberkuloosi biomarkerid on spetsiifilised molekulid, mida on mass-spektromeetria ja statistilise andmeanalüüsi abil leitud ainult tuberkuloosibakterites.

Praegu kasutatavates tuberkuloosi testides tuvastatakse haigus visuaalselt mikroskoobi abil. Arengumaades, kus tuberkuloosi levik on palju ulatuslikum, on mikroskoobi abil tehtavate testide usaldusväärsus vaid 40-60% ning tulemuste teadasaamine võib võtta mitu nädalat.

Tuberkuloosi varane kindlakstegemine on oluline haiguse edasikandumise ärahoidmiseks. Hiljutised ravimiresistentse tuberkuloosi puhangud ainult kinnitavad kiire ja usaldusväärse välitingimustes tehtava testi vajalikkust haiguse leviku ohjeldamiseks.

Tuberkuloosi biomarkerite kindlakstegemise tehnoloogiat saab kasutada ka teiste nakkuste kindlakstegemiseks, juba on alustatud malaaria biomarkerite otsinguid.
CORDIS News, 18.09.2006
ScanBalt Forum ja Geenifoorum toovad Tartusse eluteaduste ja biotehnoloogia tipud
21.-23. septembril korraldab SA Eesti Geenikeskus Vanemuise Kontserdimajas geneetika ning biotehnoloogia tippürituse - kaksikkonverentsi ScanBalt Forum ja Geenifoorum 2006. Registreerides ühele üritustest on teise külastamine prii.

ScanBalt Forum (21.-22. september), alapealkirjaga "Industry, Academia and Authorities: Collaborating for Excellence" hõlmab endas 9 plenaarloengut ning 9 paralleelsessiooni, keskendudes nii Läänemere bioregiooni arendamise, public-private-partnership’i kui intellektuaalomandi realiseerimise ning uute projektide algatamise teemadele. Lisaks toimub praktiline workshop "Get ready for the 7th EU research framework programme".

Olulisemad esinejad foorumil on Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Per Unckel, ScanBalt Academy president ning toitumisteadlane prof Kaare Norum, Nordea panga Poola ja Baltimaade asepresident Esa Toumi ning tehnoloogiasiirde ekspert Prof Silvya Rohr.

ScanBalt Forum annab suurepärase võimaluse kuulata ettekandeid teaduse, riigi- ning erasektori liidritelt, laiendada senist kontaktivõrgustikku ja leida toetust uutele projektiideedele.

Lisainfo: www.scanbalt.org/forum2006

Seitsmendat korda toimuv rahvusvaheline Geenifoorum (22. -23. september), alapealkirjaga "Genoomika alused" koondab taas Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogia, inimesegeneetika ja biomeditsiini teadlased.

14 tippesinejaga mitmekesine programm pakub võimalust kuulata erialaseid ettekandeid biomarkerite kasutamisest ravimiarenduses, geneetilisest testimisest ning tõbede molekulaarsetest alustest. Räägitakse koduloomade kasutamisest laiapõhjalistes genotüüp-fenotüüp uuringutes, uudsetest lahendustest metaboolsete haiguste ravil ning novaatorlikest tehnoloogiatest valdkonna uurimistöös.

Konverents annab suurepärase ülevaate valdkonna olulisematest arengutest, tutvustab uuemaid teadussaavutusi biotehnoloogias ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi.

Lisainfo: www.geneforum.ee

Märt Miljan
SA Geenikeskus projektijuht
[email protected]
5215767
SA Geenikeskus, 20.09.2006
Kunstpäevitus tõrjub nahavähki
Troopilisest münditaimest pärit aine forskoliin toimib heleda nahaga hiirtel nii päevituse tekitajana kui ka päikesekiirguse eest kaitsjana.

Erinevalt teistest, lihtsalt nahka toonivatest kunstpäevituse esilekutsujatest, tekitab forskoliin tõelist päevitust, mis kaitseb ka ultraviolettkiirguse eest.

Enamusel heleda nahaga inimestel tekib päikese toimel mitte päevitus, vaid naha põletus. See on tingitud sellest, et nende nahas sisalduv valk melanokortiin-1 retseptor (ik melanocortin-1 receptor) Mc1r, mis toodab ultraviolettkiirguse eest kaitsvat pigmenti melaniin, ei funktsioneeri korralikult.

Dana Farbri Vähiinstituudi (Boston, USA) teadlased eesotsas David Fisheriga otsisid alternatiivseid võimalusi, et panna nahk melaniini tootma. Katsetes selguski, et forskoliin aktiveeris ensüümi adenülaadi tsüklaas, millel on võime aktiveerida melaniini tootmist isegi juhul, kui nahas puudub korralikult funktsioneeriv Mc1r valk.

Oma katsetes kasutasid teadlased mittefunktsioneeriva Mc1r valguga hiiri, kes olid geneetiliselt modifitseeritud olema suutmatud parandama kiirguse toimel tekkinud DNA kahjustusi. Nad eemaldasid nende kehalt karvad ja hoidsid neid 20 nädala jooksul ultraviolettkiirguse käes mahus, mis vastaks paarile tunnile Florida rannas päevitamisele päevas juulikuus. Viie nädala pärast ilmnesid pooltel hiirtel nahavähi tunnused ja 30 nädala pärast olid nad kõik surnud.

Ent kontrollgrupi hiirtel, kelle nahka oli määritud forskoliini sisaldava kreemiga kuu aega enne eksperimenti ning enne igakordset "päevitumisseanssi", läks palju paremini. Paari nädalaga oli nende nahk muutunud peaaegu mustaks ning nad olid päikese eest kaitstud samamoodi nagu funktsioneeriva Mc1r valguga isendid. Nahavähi tunnuste ilmnemiseni pooltel loomadel kulus umbes 50 nädalat.

Kuigi päevituse tekkimine ilma funktsioneeriva Mc1r valguta on olulise teadusliku tähendusega, ei saa teadlaste sõnul saadud tulemusi inimesele automaatselt üle kanda, kuna ei teata veel, mis toimub selle protsessi käigus molekulaarsel tasandil.

Siiski usuvad teadlased, et forskoliinist võib tulevikus kujuneda efektiivne kaitse ultraviolettkirguse vastu.
Nature News, 20.09.2006
Koerad ja kassid kaitsevad lapsi bakterite eest
Lemmikloomadega kokkupuutumine virgutab laste immuunsüsteemi ja kokkuvõttes kaitseb neid nakkushaiguste eest.

See vana tõde leidis nüüd kinnitust Lääne-Austraalia ülikooli teadlase Jane Heyworthi ja ta kolleegide uuringutes.

Teadlased jälgisid kuue nädala jooksul 965 last vanuses 4 kuni 6 aastat, märkides üles iga iiveldusjuhtumi, kõhulahtisuse ja oksendamise. Selgus, et lapsed, kelle majapidamises elas kass või koer, kannatasid kõhuhädade all 30 protsenti vähem kui loomavabade kodude lapsed.

Targad teadlased jõudsid niimoodi järeldusele, et loomadega mürades ning nende suus ja karvades elutseva mikroflooraga kokku puutudes laste immuunsüsteem aktiveerub, muutes lapsed nakkuste suhtes vastupidavamaks.
Eesti Ekspress, 21.09.2006
Loomulikult surnud embrüod võivad saada tüvirakkude allikaks
Loomulikult surnud embrüost saadi inimese embrüonaalseid tüvirakke.

See areng võib pakkuda alternatiivse tüvirakkude allika riikidele nagu USA ja Saksamaa, kus seadus ei luba kasutada tüvirakke, mille saamiseks on vajalik embrüo hävitamine.

Uurimisgrupi juhi, tollal Newcastle'i Ülikoolis (Suurbritannia) töötanud Miodrag Stojkovici sõnul arenevad kunstliku viljastamise käigus vähem kui pooled munarakud blastotsüsti staadiumi, mis on vajalik viljastatud munaraku siirdamiseks. Embrüonaalsete tüvirakkude allikana saakski kasutada neid munarakke, mille loomulik areng on mingil põhjusel peatunud.

Stojkovic kasutas oma uuringus 161 annetatud viljastatud munarakku, mis pärinesid kahest kohalikust kunstliku viljastamisega tegelevast kliinikust. Neist 161-st embrüost jätkasid arenemist 29, 119 peatasid pooldumise 3-5 päeva peale viljastamist ning 13 peatasid pooldumise 6-7 päeva peale viljastamist. Pooldumise lõpetanud embrüoid jälgiti täiendavalt kahe ööpäeva jooksul, et olla kindlad, et embrüod ei jätka arenemist ja on embrüoloogiliste standardkriteeriumide alusel surnud.

Teadlastel õnnestus saada terveid embrüonaalsete tüvirakkude liine kaheksast normaalselt arenenud embrüost ning ühest hiljem arengu peatanud embrüost. Varem (3-5 päeva pärast viljastamist) arengu peatanud embrüotest tüvirakke saada ei õnnestunud.

Enamus arengu peatanud embrüo rakkudest olid kas kahjustatud kujuga või esinesid neis kromosoomikahjustused. Kuid Stojkovici sõnul leidus nende hulgas siiski piisavalt kahjustumata rakke, mis võimaldas teadlastel seni veel piiratud edu saavutada. Kuigi selle protsessi efektiivsus on praeguse seisuga veel väga madal, on seda tulevikus kindlasti võimalik täiustada.

Ka Max Planki Molekulaarse Biomeditsiini Instituudi (Münster, Saksamaa) direktori Hans Schöleri sõnul ei toimu antud juhul embrüo hävitamist, mistõttu on tema sõnul sel moel tüvirakkude liinide saamist raske pidada ebaeetilisteks.
Nature News, 21.09.2006
Altana müüb oma ravimitootmisüksuse 70 miljardi eest Nycomedile
Saksa ravimite ja kemikaalide suurtootja Altana müüb oma ravimitootmise Nycomedile (Taani) 70 miljardi krooni (4,5 miljardi euro) eest, jätkates sellega Euroopa ravimisektoris valitsevat konsolideerumistrendi.

Müüdav ravimitootmisüksus on kolm korda suurem kui Nycomed, selle müügitulu oli 2005. a. 38 miljardit krooni, mis moodustas ligi kolm neljandikku Altana kogu müügitulust.

Edaspidi kavatseb Altana keskenduda keemiatööstusele.

Tehing plaanitakse lõpetada 2006. a. lõpuks.

Võrdluseks: Eesti riigieelarve planeeritav maht 2007. aastaks on ca 75 miljardit krooni.
Reuters, 21.09.2006
Merck ostab Serono 163 miljardi eest
Saksa ravimitootja Merck ostab Euroopa suurima biotehnoloogiaettevõtte Serono (Šveits) 163 miljardi krooni (13,3 miljardi USA dollari) eest.

Ühendfirmast kujuneks üks Euroopa suurimaid ravimitootjaid turuväärtusega ligi 400 miljardit krooni, mille aastane müügikäive on enam kui 120 miljardit ning teadus- ja arendustegevuse aastaeelarve on 16 miljardit krooni.

Võrdluseks: Eesti riigieelarve planeeritav maht 2007. aastaks on ca 75 miljardit krooni.
Reuters, 21.09.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: