Sisukord
  • DNA oligote turu aastane maht ületab 8,6 miljardit
  • Tehti kindlaks viirusetüve H5N1 surmav toime
  • Kavandatav seadus annab geenivaramu Tartu ülikooli hallata
  • Loodi allergia andmebaas
  • Aretati kahjuritekindlam banaan
  • TÜ Raamatupoes toimub erialakirjanduse näitusmüük
  • Järjestati papli genoom
  • Hispaanias võidakse lubada terapeutiline kloonimine
DNA oligote turu aastane maht ületab 8,6 miljardit
Teadlaste kulutused sünteetilistele DNA oligonukleotiididele ületavad Bioinformatics LLC andmetel 8,6 miljardit krooni (700 miljonit USA dollarit) aastas.

Vajadus kõrge kvaliteediga DNA oligonukleotiidide järele on viimase kümne aasta jooksul suurenenud seoses mikrokiipide ja geeniekspressiooni regulatsiooni uuringutega. Bioinformatics LLC on suuremahulise analüüsi tulemused koondanud raportisse Sünteetiliste oligonukleotiidide globalne turg, mille andmetel on suurimateks DNA oligonukleotiidide tarnijateks Integrated DNA Technologies, Invitrogen, MWG Biotech, Operon Biotechnologies ning Sigma-Genosys.

Kui DNA oligonukleotiidide turg on praeguseks küllastunud, siis vaatamata sellele, et RNA oligonukleotiidide turg on väiksem, on see veel aktiivses kasvustaadiumis. Suurimateks RNA oligonukleotiidide tarnijateks on Ambion (Applied Biosystems'i haru), Dharmacon (Fisher Scientific'i haru), Invitrogen ning QIAGEN.
Bionity.Com, 11.09.2006
Tehti kindlaks viirusetüve H5N1 surmav toime
Letaalset linnugrippi põhjustav viirusetüvi H5N1 on erakordselt ohtlik, kuna põhjustab organismi immuunsüsteemi ülereageerimist.

Sellisele järeldusele jõudsid teadlased Suurbritanniast, Vietamist ja Hiinast, uurides Vietnamis nakatunud 18 inimest, kellest 13 hiljem surid. Analüüsides haigetelt võetud proove, leidsid teadlased, et viirusetüve H5N1 paljunemine inimorganismis on palju intensiivsem kui tavapärastel viirusetüvedel. Viiruse intensiivne paljunemine põhjustab immuunsüsteemi aktiveeriva signaalmolekuli tsütokiin ületootmist, mis omakorda viib valgete vereliblede kasvu kiirele tõusule. Valgete vereliblede ületootmine võibki viia olukorrani, kus need ründavad organismi ennast.

Uurimisgrupi juht dr Menno de Jongi sõnul võib nende avastus muuta linnugripi ravimite suunatust praeguselt viiruse paljunemist pärssivalt toimelt (mida esindab ka tuntuim ravim Tamiflu) organismi immuunsüsteemi rakkude reaktsiooni ajutiselt pärssivale toimele.
CORDIS News, 12.09.2006
Kavandatav seadus annab geenivaramu Tartu ülikooli hallata
Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, mille kohaselt Geenivaramu muudetakse Tartu Ülikooli teadusasutuseks, on esimese kooskõlastusringi läbinud.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul sõltub Geenivaramu üleandmine Tartu Ülikoolile nüüd seaduse vastuvõtmisest. Praegu haldab Geenivaramut sotsiaalministeerium.

Geenivaramu Tartu Ülikooli teadusasutuseks saamine on Tartu Ülikooli teadusprorektori ja geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul loogiline, sest väiksed üksused pole Euroopas konkurentsivõimelised. Tartu Ülikool sobib Heinaru meelest geenivaramu haldajaks ka seetõttu, et Tartus asub Eesti Biokeskus ja Ülikooli Kliinikum, samuti suur osa end geneetikaga sidunud Tartu üliõpilaskonnast.

Heinaru sõnul võib Geenivaramu juba järgmisel aastal alustada taas koeproovide võtmist. Riiklikesse arengukavadesse on planeeritud geenivaramu andmekogude suurendamine kuni 100 000 geenidoonorini aastatel 2007 kuni 2010. Praeguseks on varamu kogunud umbes 10 000 inimese koeproovid.

2001. aastal asutatud ja rahalistesse raskustesse sattunud SA Eesti Geenivaramu säilitamiseks eraldas valitsus oma reservfondist k.a. mais 5,3 miljonit krooni.
ETV24, 13.09.2006
Loodi allergia andmebaas
EL projekti raames loodi andmebaas, mis jälgib lastel allergiat põhjustada võivat 50 tegurit. Euroopas loodud mudeli vastu on tuntud huvi ka kaugemal.

EL projekt The global allergy and asthmas European network (GA2LEN) käivitati eesmärgiga uurida allergia eri aspekte ja võimalike põhjusi, vähendamaks allergia ja astma levikut Euroopas.

30 uurimisgrupist koosnev võrgustik analüüsis ja standardiseeris 20 vaatlusrühma (kohorti) uurimistulemused, jälgides eri allergiate, nagu astma, heinapalavik ja ekseem esinemist.

Muu hulgas sisaldab andmebaas infot koduloomade, suitsu, vendade-õdede arvu, koduste tingimuste, ravimite ja haiguste kohta ning allergiatestide tulemuste kohta, mis on tehtud nii lapse verd kui tema sündides nabaväädist võetud verd kasutades.

Euroopas loodud andmebaasi vastu on tuntud huvi ka näiteks Austraalia teadlased, kes taotlevad sellele juurdepääsu.
CORDIS News, 14.09.2006
Aretati kahjuritekindlam banaan
Rahan Meristem'i (Iisrael) teadlased aretasid geneetiliselt modifitseeritud (GM) banaanitaimed, mis on ümarussidekindlad.

Kuna ümarusside keemilised tõrjeained on maailma enamikus riikides nende toksilise ja kantserogeense toime tõttu keelatud, on need parasiidid banaanide ühtedeks suurimateks kahjuriteks.

Teadlased usuvad, et GM taimede abil säästavad banaanide kasvatajad aastas miljoneid dollareid.
CheckBiotech.Org, 14.09.2006
TÜ Raamatupoes toimub erialakirjanduse näitusmüük
18.09.-23.09.2006 toimub Tartu Ülikooli Raamatupoes genoomika-, inimgeneetika-, biotehnoloogia-, biomeditsiini- ja molekulaarbioloogiaalaste raamatute näitusmüük.

Näitusmüügilt on võimalik osta raamatuid tavapärasest soodsama hinnaga.

Esindatud on kirjastuste Blackwell Publishing, Cambridge University Press, Humana Press, Elsevier Books, McGraw-Hill Publishing, Oxford University Press, Pearson Education, Scion Publishing, Springer Publishing, Taylor & Francis Books ja John Wiley & Sons väljaanded.
TÜ Raamatupood, 15.09.2006
Järjestati papli genoom
Enam kui sajal teadlasel 38 teadusasutusest Euroopast, Kanadast ja USA-st kulus üle nelja aasta, et järjestada esimese puu - karvaseviljalise papli - genoom.

Karvaseviljalise papli (Populus trichocarpa) genoom sisaldab 485 miljonit aluspaari, mis on koondunud 19 kromosoomis asuvasse enam kui 45000 geeni.

Pappel valiti uuringute teostamiseks, kuna tema genoom on võrreldes teiste puuliikidega suhteliselt väike, ta kasvab kiiresti ning seetõttu on ka tema majanduslik tähtsus suur.

Esimeseks järjestatud genoomiga taimeks on harilik müürlook (Arabidopsis thaliana), mille genoom järjestati 2000. aastal nng mida kasutatakse laialdaselt taimeuuringutes.
CORDIS News, 15.09.2006
Hispaanias võidakse lubada terapeutiline kloonimine
Hispaaniast võib saada üks vähestest riikidest, kus on lubatud terapeutiline kloonimine.

Hispaania sotsialistlik valitsus on teatanud, et nad on välja töötanud terapeutilist kloonimist lubava seaduse, mis saab tõenäoliselt katoliku kiriku mõju all oleva parempoolse opositsiooni ägeda kriitika osaliseks.

Eeldatavasti kiidab parlament, kus sotsialistidel on enamus, vastava seaduse ka heaks. Tervishoiuministri Elena Salgado sõnul avaks seadus teadlastele uued võimalused võitluseks mitmete haiguste vastu.

Hispaaniast saaks alles teine valdavalt katoliiklik riik peale Belgiat, kus terapeutiline kloonimine oleks lubatud.
Yahoo News, 15.09.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: