Sisukord
  • Rasvumist põhjustab evolutsioon ja keskkond
  • Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
  • Vanemate isade lastel suurem oht autismiks
  • Avalikustati kahe taimekahjuri genoomid
  • Järjestati Tetrahymena thermophila makronukleuse genoom
  • EL, USA ja Kanada alustavad geneetika-alast koostööd
Rasvumist põhjustab evolutsioon ja keskkond
Teadlaste sõnul ei ole ülemaailmne rasvumise epideemia tingitud ainult inimeste õgardlikkusest, vaid ka evolutsioonist ja keskkonnast.

Suurest osast tänapäevasest toidust on mikrotoitained välja töödeldud. See tekitab kehas "alatoitumuse olukorra" isegi siis, kui toiduga on omandatud piisav hulk energiat ning seetõttu hakkab keha rasva säilitama, vahendas Reuters Rasvumise uurimise rahvusvahelise ühingu värsket uurimust.

Ka enamik dieete ei too kaasa kaalulangust, sest nad ei mõjuta evolutsiooni käigus kujunenud geene, mis panevad keha nälja ajal energiat rasvana säilitama.

Uurimust esitleti kümnendal rahvusvahelisel rasvumise konverentsil Sidneys.

Konverentsi kaasesimehe Paul Zimmeti sõnul on rasvumine muutunud peamiseks välditavate haiguste, nagu suhkruhaigus ja südamehaigused, kaaspõhjuseks.

"See on esimene põlvkond ajaloos, kus lapsed võivad surra enne oma vanemaid," hoiatas konverentsi kaasesimees Kate Steinbeck rasvumise epideemia tagajärgede eest.
ETV24, 04.09.2006
Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
Valiku viiteid bio- ja geenitehnoloogiaalastele konverentsidele jt üritustele leiate Geenikeskuse veebilehelt otseviitega: https://genomics.ee/index.php?lang=est&show=1&sub=62
SA Geenikeskus, 04.09.2006
Vanemate isade lastel suurem oht autismiks
Iisraeli teadlaste värske uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui alla 30-aastastel meestel.

Enam kui 130 000 1980-datel aastatel sündinud lapse uurimisel selgus, et isade vanuse kasvades suureneb nende lastel autismi oht. Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik reaalsetest inimsuhetest eemaldumine.

Laste sünni ajal 30-39-aastaste isade lastel oli autismi oht 1,6 korda suurem kui alla 30-aastaste isade lastel. Üle 40-aastaste isade lastel oli aga autismi oht juba 5,8 korda suurem. Teadlased põhjendavad vanemate isade laste suuremat autismiohtu eelkõige DNA parandusmehhanismide funktsionaalsuse vähenemisega vananedes ning sellest põhjustatud mutatsioonide edasikandumist lastele.

Naistel vanuse suurenemisega autistlike laste saamise oht ei suurenenud. Teadlased seletavad seda eelkõige üle 40-aastaste naiste nii väikese osakaaluga sünnitanute seas, et see ei omanud statistilist olulisust.
New Scientist, 04.09.2006
Avalikustati kahe taimekahjuri genoomid
Ajakirjas Science valikustati tamme ja soja kahjustavate taimekahjurite - Phytophthora ramorum ja P. sojae - genoomid. Nende poolt põhjustatud kahju ulatub kümnetesse miljonitesse kroonidesse aastas.

Virginia Bioinformatics Institute ja Joint Genome Institute teadlaste uurimistöö näitas, et võrreldes teiste patogeenidega, nt seentega, on neil suur arv potentsiaalseid geene: 15743 P. ramorum’il ja 19027 Phytophthora sojae’l.
GenomeWeb News (vajalik vaba registreerimine), 04.09.2006
Järjestati Tetrahymena thermophila makronukleuse genoom
Enam kui 50 teadlase koostöö tulemusena järjestati ainurakse ripslooma Tetrahymena thermophila makronukleuse genoom, mis peaks andma uut informatsiooni eukarüootide evolutsioonist.

T. thermophila sisaldab kaks tuuma: 5 kromosoomi sisaldav mikronukleus ja enam kui 200 kromosoomi sisaldav makronukleus. Mikronukleuses sisalduv DNA on hädavajalik paljunemiseks, makronukleus kontrollib raku teisi funktsioone.

T. thermophila makronukleuse genoom koosneb umbes 105 miljonist aluspaarist, mis on koondunud 185-287 kromosoomi. Kromosoomidel puuduvad tsentromeerid ja nad sisaldavad väga vähe korduvat DNA-d. Genoom sisaldab enam kui 27000 valku kodeerivat geeni.

Järgmiseks on teadlastel plaanis kaardistada T. thermophila mikronukleuse genoom.
GenomeWeb News (vajalik vaba registreerumine), 04.09.2006
EL, USA ja Kanada alustavad geneetika-alast koostööd
Euroopa Komisjon, USA Riiklik Terviseinstituut (NIH) ja Genome Canada teatasid ulatusliku koostöö alustamisest, mille eesmärgiks on suurendada teadmisi geenide osast haiguste põhjustajatena.

Selle Inimgenoomi projekti järel suuruselt teise koostööinitsiatiivi mahuks on ligi 900 miljonit krooni (56,6 miljonit eurot). Eriliseks muudab selle ettevõtmise tihe koostöö nii rahastavate asutuste kui ka teadlaste vahel.

Projekt koondab omavahel kolme erinevat projekti, mille eesmärgiks on hiire spetsiifiliste geenide mutatsioonide uurimine. Kuna inimese ja hiire genoomide kattuvus on väga suur, on hiired heaks mudeliks uurimaks inimese geneetilisi haigusi. Teadlased plaanivad ühekaupa süstemaatiliselt lülitada välja hiire 20000 geeni, et teha kindlaks nende rolli arengus ning saadud info baasil panna kokku haiguste geneetilise võrgustiku.

Koostöö raames saadud tulemused saavad olema teadusavalikkusele vabalt kättesaadavad ning kõik uurimisgrupid, mis tegelevad sarnaste hiire mutageneesi programmidega, on samadel tingimustel kutsutud koostööd tegema.
CORDIS News, 08.09.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: