Sisukord
  • EMÜ teaduskonverents: Taimi saab kaitsta keskkonnasõbralikult
  • Mylan ostab Matrixi
  • Mikrokapslite ja laseriga vähi vastu
  • Mikroobid käivitavad mikromootoreid
  • Laboris sündinud rottide nn isadeks on hoopis hiired
  • Vähirakke on võimalik viia enesetapuni
  • Geeniteraapiaga nahavähi vastu
  • Kas geenikordused teevad meist inimesed?
  • Sperma aktiveerib emakakaelavähki
  • Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
EMÜ teaduskonverents: Taimi saab kaitsta keskkonnasõbralikult
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi ning EV Põllumajandusministeeriumi korraldusel toimub Pühajärvel 5.-7. septembrini rahvuvaheline teaduskonverents Keskkonnasõbraliku taimekaitse arendamine.

Kümnest riigist pärit sajakonna teadlase osavõtul käsitletakse taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude bioloogiat ning nende loodushoidliku tõrje võimalusi. Eestist võtavad teadlaskonna kõrval osa ka praktilise taimekaitse teenistujad Taimetoodangu Inspektsioonist.

Lisainfo: http://www.eau.ee/~defpp06/
Eesti Maaülikool, 28.08.2006
Mylan ostab Matrixi
USA geneeriliste ravimite tootja Mylan Laboratories Inc. ostab enamosaluse India ravimitootjas Matrix Laboratories Ltd.

Tehingu kogumaksumuseks on 9 miljardit krooni (735 miljonit USA dollarit) ning see on kavas lõpetada 2006. a. lõpuks.

Tehingu tulemusel loodab Mylan aktiivsemalt osaleda kiiresti kasvavatel farmaatsiaturgudel.
Reuters, 28.08.2006
Mikrokapslite ja laseriga vähi vastu
Max Planti Instituudi (Saksamaa) teadlased on välja töötanud uue meetodi vähi raviks, mis jätab kahjustamata vähirakke ümbritsevad terved rakud.

Teadlased töötasid välja kõigest mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga mikrokapslid, mis sisaldavad vähivastaseid ravimeid. Kapslite seinad on tehtud vahelduvalt positiivselt ja negatiivselt laetud polümeeride kihtidest, mis võimaldab kapslitel kergesti tungida läbi vähirakkude välise rakumembraani.

Kui mikrokapslid on seotud vähirakkude poolt, mõjutatakse kapsleid infrapunalaseriga, mis põhjustab kapsli avanemise ja ravimi vabanemise otse vähirakkudesse.

Praeguseks on seda meetodit katsetatud ainult kasvajarakkudel laboritingimustes ning mikrokapslid ei suuda kasvajarakke iseseisvalt ära tunda. Töögrupi liikme Helmuth Mohaldi sõnul on see nende edasise töö peaeesmärgiks.
CORDIS News, 28.08.2006
Mikroobid käivitavad mikromootoreid
Jaapani teadlased on bakterite abil pannud tööle rootormootorid, esimesed mikroskoopilised seadmed, kus on edukalt ühendatud elavad mikroobid ja anorgaanilised osad.

Japan's National Institute of Advanced Industrial Science and Technology teadlased eesotsas Yuichi Hiratsukaga kasutasid oma eksperimentides kõige kiiremini pinnasel liikuvat bakterit Mycoplasma mobile. See pirnikujuline ühe miljondiku meetri pikkune bakter on suuteline liikuma ligi kaks sentimeetrit tunnis, mis inimese pikkusesse ümberarvutatuna teeb umbes 32 km/h.

Teadlased konstrueerisid spetsiifiliste valkudega kaetud ringja raja, mille keskmesse paigutati rootor. Bakterid "liimiti" rootori laba külge ning piki etteantud ringjat rada liikudes panid bakterid pöörlema ka rootormootori. Püsimaks paremini etteantud rajal olid bakterid eelnevalt geneetiliselt modifitseeritud. Ränikiibile paigutati ca 20000 sellist rootorit läbimõõduga umbes viiendik juuksekarvast ning mille labad on valmistatud kvartsist.

Rootorid pöörlesid kiirusega kuni 2,6 pööret minutis ning nende pöördemoment oli väga madal. Ent teadlaste sõnul on süsteemi pöördemomenti võimalik parandada suurendades rajal ringlevate bakterite arvu, mida on võimalik tõsta kuni sajani.

Lisaks on Hiratsuka sõnul nende süsteemil veel rida eeliseid: see on võimeline end taastootma, ainsaks vajatavaks kütuseks on glükoos, puudub vajadus juhtmete järele ning süsteem töötab ka niiskes keskkonnas.
LiveScience, 28.08.2006
Laboris sündinud rottide nn isadeks on hoopis hiired
Jaapani teadlased said esmakordselt rottide terveid järglasi, kasutades sperme, mis on kasvanud hiire testistes.

Kyoto Ülikooli (Jaapan) teadlased eesotsas sigimisbioloogi Takashi Shinoharaga kasutasid oma eksperimentides geneetiliselt modifitseeritud (GM) rotte, kes tootsid rohelist fluorestseeruvat valku, mis muudab nende järeltulijad kergesti äratuntavateks, värvides nad roheliseks. Nad eemaldasid nendelt rottidest spermideks arenevad tüvirakud ning siirdasid need hiirte testistesse. Kasutades seejärel hiirte testistes moodustunud roti sperme, viljastasid teadlased roti munarakud ja siirdasid need roti asendusemasse, kus neist arenesid normaalsed embrüod.

Kõik sündinud rohelist värvi rotipojad olid terved ega ilmutanud mingeid geneetilisi ega muid hälbeid ning nad arenesid viljastamisvõimelisteks täiskasvanuteks.

Kuigi ka varem on teadlased kasvatanud ühe liigi sperme teise liigi testistes, on tervete ja viljakate järglaste saamine sel teel esmakordne.

Shinohara sõnul loob õnnestunud eksperiment eelduse, et laboris on võimalik kasvatada kas heade näitajatega tõuloomade või ohustatud liikide elujõulisi sperme.

Inimese spermide kasvatamist teistes loomades elujõuliste järglaste saamise eesmärgil ei pea Shinohara siiski heaks mõtteks. Lisaks eetilistele küsimustele on problemaatilised ka loomsed viirused, mis võivad end lisada inimese spermi DNAsse.
LiveScience, 28.08.2006
Vähirakke on võimalik viia enesetapuni
Teadlased avastasid uue mooduse, kuidas kutsuda esile vähirakkude iseeneslikku surma.

Vähirakkude üks omapärasid võrreldes normaalsete keharakkudega on nende "surematus". Nimelt on kõigisse rakkudesse kodeeritud mehhanism, mis kutsub esile raku fuktsioneerimise lõppemise ja raku surma juhul, kui rakus on tekkinud mingi tõsisem viga. Päästikuks on valk nimega prokaspaas-3, mille rakk muundab häiresignaali ilmnedes tapvaks ensüümiks kaspaas-3.

Vähirakud aga suudavad seda mehhanismi mingil põhjusel ignoreerida - nad ei sure, vaid hakkavad hoopis vohama. Tulemuseks on kasvaja tekkimine ning arenemine. Selline resistentsus on seda kummalisem, et teatud tüüpi vähirakkudes - soolestikuvähi, leukeemia, naha- ja maksavähi puhul - leidub vähirakkudes väga suures koguses päästikvalku prokaspaas-3.

Illinoisi ülikooli teadlased teatasid hiljuti aga uue sünteetilise aine loomisest, mis näib ka vähirakkudele nende "suremiskohustust" meelde tuletavat, jättes hea tervise juures asuvad rakud samas puutumata.

Pärast enam kui 20 000 sünteetilise aine proovimist jäi teadlastele silma molekul PAC-1, mis kutsus nii hiire ka kui inimese kehast eraldatud vähirakkudes esile prokaspaas-3 muutumise kaspaas-3ks ning seeläbi ka rakkude surma.

Seejuures ei mõjutanud PAC-1 manustamine kuigivõrd terveid rakke, sest neis leidus kõnealustest vähirakkudest märksa vähem valku prokaspaas-3. Ühelt ja samalt isikult võetud vähirakkude ning tervete keharakkude katsetamise käigus PAC-1 annusega selgus, et kasvajarakud olid aine suhtes kuni 2000 korda tundlikumad kui tavarakud. Avastuse põhjal tulevikus välja töötatavad ravimeetodid eeldavad seega, et patsiendi kasvajarakkudes leidub prokaspaas-3 oluliselt rohkem kui tervetes rakkudes.

Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus hindas avastust väga huvitavaks, kuid meenutas samas, et sarnaste päästikmehhanismide leidmisest on teatatud varemgi - kliinilisse rakendusse on aga jõudnud väga vähesed.
Eesti Ekspress, 31.08.2006
Geeniteraapiaga nahavähi vastu
Geneetiliselt modifitseeritud nn looduslikud tapjarakud näitavad vähivastases võitluses häid omadusi.

National Cancer Institute'i (Maryland, USA) teadlased eesotsas Steven Rosenbergiga katsetasid geeniteraapiat nahavähi ühe vormi, melanoomi peal. Kuna traditsioonilised ravimeetodid ei andnud osadel patsientidel tulemusi, proovisid teadlased teistsugust lähenemisviisi, lisades T-rakkudele geeni, mis suurendab nende immuunsüsteemi rakkude võimet vähki ära tunda.

Selleks isoleerisid teadlased tapjarakkudest melanoomi äratundvat retseptorit kodeeriva geeni, siirdasid selle haigelt võetud T-rakkudesse ning süstisid GM rakud tagasi samale patsiendile, kellelt need võeti.

Geeniravi saanud 17-st inimesest ilmnesid kahel inimesel üllatuslikud paranemisnähud – kasvajad kahanesid vähemalt 89% ja peatus vähi levik teistesse kehaosadesse. Kirjeldatud seisund on neil püsinud vähemalt aasta ning neil pole täheldatud mingeid toksilisi kõrvalnähte.

Ülejäänud 15 haiget ei reageerinud geeniravile. Teadlased kahtlustavad, et nende kasutatud tehnoloogia ei mõjutanud kõiki T-rakke soovitud moel. Katsete läbiviimise ajal on uurijad ka täiustanud kasutatavat geenisiirde tehnoloogiat ning usuvad, et järgmised katsetused on edukamad.
Nature News, 31.08.2006
Kas geenikordused teevad meist inimesed?
Hiljuti avastatud geen võis kaasa aidata inimaju väljakujunemisele.

Teadlased ei tea, mida see geen teeb. Aga nad teavad, et inimestel on selle geeni kordusi oluliselt rohkem kui šimpansitel, makaakidel, rottidel ja hiirtel, mis viitab võimalusele, et see võib olla aidanud anda inimajule unikaalseks peetava võime mõelda ja arutleda.

Uuringu tulemused kinnitavad ideed, et lisaks DNA järjestuse erinevusele on ka geenikorduste arv oluliseks variatsioonide allikaks, mis võib olla evolutsiooni suunavaks teguriks.

Colorado Ülikooli (Denver, USA) teadlased eesotsas James Sikelaga võrdlesid inimeste, šimpansite, makaakide, hiirte ja rottide DNA-d, otsides inimese DNA-s suurema korduste arvuga geene. Nad leidsid valku DUF1220 kodeerida aitava geeni, mida inimestel on 212, šimpansitel 37 ning ahvidel 30 koopiat. Rottidel ja hiirtel on sellest geenist kummalgi vaid üks koopia.

Sünteesitavat valku DUF1220 leidub organismis mitmel pool, sh ajus, mis omakorda viitab võimalusele, et see on seotud aju funktsioonidega. Ent see on Sikela sõnul praeguseks ka kõik, mida nad teavad.
Nature News, 01.09.2006
Sperma aktiveerib emakakaelavähki
Kondoomi mittekasutamise võimalike negatiivsete tagajärgede hulka on lisandunud nööd ka vähi aktiveerimine.

Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika teadlased on leidnud, et sperma sisaldab suures koguses hormoone prostaglandiine, mis aktiveerivad veresoonte kasvu. Naise emakakaela vähirakkudes on aga palju neile hormoonidele reageerivaid retseptoreid. See kombinatsioon võib osutuda ohtlikuks naistele, kel on suurem risk vähki haigestuda või neile, kes juba põevad varases staadiumis vähki.

Spermas sisalduvate prostaglandiinide tase ületab tuhandekordselt emassuguorganite naabruses oleva loodusliku taseme. Prostaglandiinid on looduslikult organismi poolt toodetavad hormoonid, mis aitavad kontrollida immuunsüsteemi ja reguleerida rakkude kasvamist.

Oma laborieksperimendis lisasid teadlased standardsele vähirakkude liinile prostaglandiinide retseptoreid, nii et nende arvukus saavutas emakakaelavähi rakkudes oleva taseme. Lisades seejärel vähirakkudele spermat, aktiveerisid spermas sisalduvad prostaglandiinid oodatult vähirakkudes olevad veresoonte kasvu soodustavad geenid. Vähki põdevatel haigetel viib see kasvaja suurenemiseni.

Katsete tulemused viitavad töögrupi juhi Henry Jabbori sõnul ka võimalusele, et prostaglandiini retseptorite blokeerimine võib tulevikus osutuda emakakaelavähi ravi üheks meetodiks.
Nature News, 01.09.2006
Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
Valiku viiteid bio- ja geenitehnoloogiaalastele konverentsidele jt üritustele leiate Geenikeskuse veebilehelt otseviitega: https://genomics.ee/index.php?lang=est&show=1&sub=62
SA Geenikeskus, 03.09.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: